Browsing by Author "Eelmaa, Simone, juhendaja"

Now showing 1 - 7 of 7

Inimkaubandus alaealiste suhtes: kohtutoimikute analüüs
(Tartu Ülikool, 2022) Reisbich, Kelly; Eelmaa, Simone, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lapse ja vangis viibiva vanema suhe ning suhtlemisvõimalused
(Tartu Ülikool, 2023) Kapp, Alice; Eelmaa, Simone, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
The aim of this research paper is to provide an analytical review of the aspects of the relationship between a child and his/her incarcerated parent and to describe the role of the prison visiting system in supporting that relationship. Family environment, especially close family relationships, plays an important role in a child’s development. But how to provide a meaningful child-parent connection and a supportive relationship when the parent is incarcerated – that is the main research question. This research is qualitative and based on semi-structured interviews. The results showed that the basis of a good child-parent relationship is formed through purposeful and conscious action taken to support that relationship. This includes using all opportunities for communication provided by the prison (especially contact visits, both short- and long-term), putting the child’s needs first during these visits, ensuring the child’s positive attitude towards the incarcerated parent, making decisions concerning the child together, and sharing the child’s everyday experiences with the incarcerated parent as much as possible. The attitudes, efforts, and knowledge that the parent raising the child has about prison visits also play a significant role in supporting a good child-parent relationship. A well-managed relationship between a child and the incarcerated parent creates a situation where the quality of communication becomes more influential than the quantity. The most commonly used form of communication was by phone while sending letters via ordinary mail and having contact visits was less frequent. Often, the main reasons for having fewer in-person visits were logistical or financial difficulties. In order to make prison visits more child-friendly, several proposals for changes were made, including but not limited to providing the option for video visits, making the overall system of contact visitation more flexible, improving the information exchange for all parties (e.g., in the case of emergency restrictions), including being able to send safe e-mails, so-called o-mails (offender mails), and offering more counseling for both incarcerated individuals as well as families and caretakers, especially about parenting, relationship building, and having sufficient knowledge about the prison visiting system.
Lapseealise seksuaalne ahvatlemine: kohtupraktika sotsioloogiline analüüs
(Tartu Ülikool, 2021) Klaus, Kerttu; Eelmaa, Simone, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli teada saada millisel viisil, millises sotsiaalses kontekstis ning millistes keskkondades lapsi seksuaalselt ahvatletakse. Analüüs toetus 2018-2020 aastate Tartu Maakohtu kinnistele kohtutoimikutele. Ohvrid olid keskmiselt vanuses 11-14-aastased, samas nooremad olid vaid 6-aastased. Kannatanuteks olid nii poisid kui tüdrukud. Ahvatlejateks olid üldjuhul inimesed, kellega laps oli varasemalt mingil viisil kokku puutunud, näiteks pereliikmed või tuttavad ning inimesed, kellega tutvuti internetis. Kuna lähedastel inimestel on parem võimalus ohvritele ligi pääseda, esineb sellistel juhtudel rohkem kontaktset väärkohtlemist. Toimepanijad kasutavad erinevaid ahvatlusviise, näiteks seksuaalse sisuga failide näitamist, lapse privaatsete kehaosade katsumist, enese alasti eksponeerimist ja seksuaalsetel teemadel rääkimist. Kui ohver tõrjub toimepanija teod tagasi, kasutatavad toimepanijad sellistel juhtudel ka näiteks ähvardamist, vägivalda või ebaseadusliku jälgimist ja jälitamist. Tulemustest selgus, et kontaktkuritegusid pannakse enamasti toime öösel, samas kui internetis toime pandud kuritegude puhul ajaline faktor niivõrd rolli ei mänginud. Väljaspool virtuaalmaailma pandi kuritegusid toime enamasti ohvri kodus, toimepanija kodus, avalikus kohas ning ühel juhul ka koolis. Internetikeskkondades toimus ahvatlemine Snapchatis, Facebooki Messengeris, Instagramis ning erinevates kohtinguportaalides. Kokkuvõttes võib öelda, et toimepanijad eelistavad pigem haavatavaid ohvreid ja neile mugavat ligipääsu. Seega on oluline pakkuda välja lahendusi, mis aitaksid haavatavaid sihtrühmi paremini seksuaalse ahvatlemise eest kaitsta. Edasised uuringud võiksid keskenduda erinevate veebiplatvormide rollide uurimisele, et paremini mõista, kuidas levinud platvormid seksuaalset väärkohtlemist ja muud ekspluateerivat käitumist võimaldavad ning lihtsustavad. Samuti oleks oluline uurida noorte internetikasutajate häirivaid kogemusi populaarsetes veebikeskkondades ning seda, milliseid toimetulekustrateegiaid sellistes olukordades rakendatakse.
Laste seksuaalse väärkohtlemise materjalid: kohtutoimikute analüüs
(Tartu Ülikool, 2024) Ilves, Kätlin; Eelmaa, Simone, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Narkokurjategijate tüpoloogia
(Tartu Ülikool, 2024) Allas, Kati; Eelmaa, Simone, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Suitsiid kinnipidamisasutustes - metaanalüüs Euroopa ja Ameerika Ühendriikide uuringute põhjal
(Tartu Ülikool, 2022) Demus, Marion; Eelmaa, Simone, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärk on välja selgitada, milline on kinnipidamisasutuses sooritatud enesetappude dünaamika nii Ameerika Ühendriikide kui ka Euroopa mõistes. Autor valis töö meetodiks metaanalüüsi, et saada laiem ülevaade esitatud uurimisküsimuste osas ning näha, kas uuringutes välja toodud riikide vahel on suuri erinevusi ja sarnasusi. Autor esitas kolm uurimisküsimust. Esimeses küsimuses otsis autor vastust sellele, millised enesetapu meetodeid kinnipidamisasutustes kasutatakse. Autor leidis, et peaaegu kõikide enesetappude meetod oli poomine. Teises küsimuses otsis vastust, millised on riskitegurid ja võimalikud ajendid enesetappude tegemisele. Autor leidis, et tegureid ning ajendeid oli uuringute lõikes küllaltki suur arv, kuid peamiste riskiteguritena toodi välja meessugu, vallaline perekonnaseis, tapmise või seksuaalkuriteoga seotud karistus ning vähene sotsiaalsus kinnipidamisasutuses. Kolmandas küsimuses otsis autor vastust, milline on kinnipidamisasutuste roll enesetappude ennetamisel ja millised on soovitused. Samuti leidis autor mitmeid erinevaid vastuseid, kuid neist levinumad olid kinnipidamisasutuses töötavate spetsialistide oskuste arendamine enesetappude riskitegurite märkamiseks ning kinnipeetavatega sotsiaalse sideme loomiseks ja suitsiidiriski hindamiste tegemised vangistuse alguses ja esimestel kuudel ning suitsiidiriski määramise korral vastavate meetmete rakendamine. Käesoleva töö tulemused näitavad, et hoolimata kinnipidamisasutuse suurusest, tüübist ja sellest, kas see asub Ameerika Ühendriikides või Euroopas, on enesetappudega kaasas käivad asjaolud peamiselt siiski väga sarnased. Nende tulemuste kasutamisel võiksid kinnipidamisasutused vähendada asutuse sisest suitsiidiriski, võttes kasutusele uusi ennetusmeetodeid, jälgides riskitegureid ning kõrvaldades ajendeid ja võimalikke vahendeid enesetapu sooritamiseks. Samuti võiksid autori meelest kinnipidamisasutustes ja/või riigi ametlikes terviseandmete infosüsteemides olla andmed enesetappude kohta võimalikult korrektselt ja võrreldavalt sisestatud. Hetkel on keeruline nii uuringu tegijatel kui ka kindlasti üldpopulatsiooni statistika tegijatel ning selleks võiks autori meelest näiteks luua ülemaailmne enesetappude tuvastamise ja andmete märkimise süsteem. Autori arvates on oluline, et kokku lepitakse enesetappudega seotud definitsioonides, määratlustes ning asjaoludes, mille alusel surmasid registreeritakse.
Vangistuse mõju kinnipeetava perekonnale
(Tartu Ülikool, 2022) Aaslaid, Sonja-Marie; Eelmaa, Simone, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli teada saada, millised on vangistuse mõjud kinnipeetava perekonnale. Selleks kirjeldasin kõigepealt, kuidas mõjub vangistus kinnipeetavale endale. Tuleb välja, et vangistus mõjub kinnipeetavale pigem kurnavalt ja raskelt – seda mõjutavad vangla keskkond, kinnipeetava enda vaimne tervis ning suhted lähedastega. Ka peale vangistust võib kinnipeetaval olla raske tagasi ühiskonda sulanduda, kuna vangistusega käib kaasas häbimärgistav stigma, mis võib pärssida tööhõivet ning suhteid perekonna või tulevaste kaaslastega. Ka perekonda mõjutab perekonnaliikme vangistus väga palju – puruneda võivad abielud, suhted lastega ning kaugemate perekonnaliikmete või sõprade ja tuttavatega. Kinnipeetava perekonnal on perekonnaliikme vangistuse ajal tihtipeale ka majanduslikult raske, kuna lisaks igapäevastele väljaminekutele ja pere ülalhoidmisele peab olema ressurssi ka täiendavateks väljaminekuteks – kohtukulud, telefonikõned ja külastused vanglasse. Samuti on bakalaureusetöös välja toodud ka statistika Eesti kohta – kinnipeetavate arv viimase 10 aasta jooksul on märgatavalt vähenenud. Seda näeb eriti hästi alaealiste kinnipeetavate numbritest, mis on aastatega vähenenud 10-kordselt. Lisaks toetab Eesti vanglasüsteem ka neid kinnipeetavaid, kes on väikelaste emad ja soovivad enda laste kasvatamisel olemas olla. Selleks, et saada teada, kuidas perekonnaliikme vangistus perekonda mõjutab, viisin läbi seitse poolstruktureeritud intervjuud. Kõige tugevamalt tulid esile vaimsed ja majanduslikud mõjutused, sest perekond peab harjuma olema üksinda ning üksi teenima. Edasistes uuringutes saab näiteks uurida, kas ja millised on vangistuse positiivsed küljed kinnipeetavale endale ning samuti ka tema perekonnale. Nii tekiks võrdlusmoment negatiivsete ja positiivsete aspektide vahel. Samuti saaks neid samu mõjutusi uurida ka kvantitatiivselt, et saaks hea ülevaate, milliseid tulemusi saaks üldistada. Võimalus on uurida spetsiifilisemalt ka vangistuse mõju lastele.