Browsing by Author "Haring, Liina, juhendaja"

Now showing 1 - 14 of 14

Esmase psühhoosiepisoodiga patsientide kognitiivne sooritus ajalises dünaamikas
(Tartu Ülikool, 2015) Trei, Maret; Haring, Liina, juhendaja; Vahter, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Skisofreenia kui pikaajalise kuluga haiguse varajases faasis, s.o esmase episoodi puhul on sageli täiendavalt positiivsetele ja/või negatiivsetele sümptomitele täheldatud kognitiivset düsfunktsiooni, mille erisugune avaldumine on olnud jätkuvalt uuringute teemaks, kuna praktiline kliiniline vajadus selle järgi on suur. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli esmakordselt Eestis hinnata esmase psühhoosiepisoodiga (EP) kui skisofreenia varajases haigusfaasis olevate patsientide (n=83) kognitiivset sooritust CANTAB (Cambridge Neuropsychological Test Automated Battery) testipatareiga ajalises dünaamikas kahel korral: esimest korda uuringu algetapil patsientide psüühilise seisundi stabiliseerumisel ja kordustestimisel, orienteeruvalt kuue kuu möödudes. Lisaks uuriti demograafiliste, kliiniliste karakteristikute mõju kognitiivse soorituse muutusele ning veel võrreldi patsientide objektiivselt mõõdetud kognitiivse soorituse seost subjektiivselt hinnatud üldise heaolu, sealhulgas vaimse suutlikkusega eestindatud küsimustiku SWN-K-E (Subjective Well-Being Under Neuroleptics Scale short form) abil. Uuringu kontrollgrupi moodustasid 57 tervet uuritavat, kellelt samuti koguti demograafilised andmed ning nad läbisid CANTAB testipatarei ühekordselt. Uuringu tulemuste põhjal ilmnes statistiliselt oluliselt madalam sooritus EP patsientidel kõigi mõõdetud kognitiivse soorituse valdkondade (mälu, täidesaatvad võimed, infotöötluskiirus, tähelepanuvõime) osas võrreldes kontrollgruppi kuuluvate uuritavate sooritusega ning vastavad efekti suuruste indeksid jäid vahemikku -0.67 kuni -1.52. Veel leiti, et ei demograafilised ega kliinilised karakteristikud ei mõjuta statistiliselt olulisel määral EP patsientide kognitiivset düsfunktsiooni ajalises dünaamikas. Objektiivselt mõõdetud kognitiivne sooritus ja subjektiivne hinnang üldisele heaolule, sealhulgas vaimsele suutlikkusele antud valimi puhul ei ühtinud.
Interaction between the immune and metabolic systems in different stages of schizophrenia spectrum disorders
(2020-04-17) Balõtšev, Roman; Haring, Liina, juhendaja; Vasar, Eero, juhendaja; Zilmer, Mihkel, juhendaja; Koido, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Enam kui 100 aastat on teadlased püüdnud aru saada inimese vaimsetest protsessidest ja nende kõrvalekalletest. Kogunenud teadmised on üha enam psüühiliste funktsioonide hälbeid seostanud erinevate aju virgatsainete koostoime häiritusega, mida omakorda mõjutab tugevalt üldine keha ainevahetuse ja immuunsüsteemi seisund. Käesolev doktoritöö keskendus vereseerumist mõõdetavate põletiku ja ainevahetuslike markerite profiilide nihete uurimisele psühhootilise häirega patsientidel võrreldes kontrollgruppi kuulujatega. Psühhootilise episoodi korral väheneb olulisel määral inimese võimekus adekvaatselt tajuda ümbritsevat maailma, analüüsida enda tundeid, mõtteid, käitumist ning ümbrust. Esmane psühhoosiepisood võib jääda ainsaks haigushooks, kuid enamasti haigus ägeneb ajas korduvalt ning sellisel juhul on tegemist kroonilise psühhootilise häire ehk skisofreeniaspektri häirega. Uuringus osales 38 esmase episoodiga patsienti, kes kaasati uuringusse enne psühhoosivastase ravi alustamist ja keda jälgiti 7-kuulise perioodi jooksul. Lisaks osales 105 kroonilises haiguse faasis olevat patsienti. Kontrollgruppi kuulus kokku 185 isikut. Tulemustest selgus, et esmase psühhoosiepisoodi korral esineb patsientide vereseerumis madalatasemelise põletiku olemasolu peegeldavate markerite tasemete tõus, mis 7-kuulise psühhoosivastase ravi toimel taandub. Samas põhjustas 7-kuuline ravi kõrvaltoimena olulise kehakaalu tõusu ning seerumist mõõdetud ainevahetuse tasakaalu kajastavate biomarkerite tasemete nihkumise ebasoodsas suunas. Kroonilise psühhootilise häire ja kestva psühhoosivastase ravi foonil ilmnevad tervikorganismi tasandil püsivad soovimatud ainevahetuslike ja põletikumarkerite tasemete tõusud, mis seonduvad kõrgenenud riskiga haigestuda ainevahetushäiretesse ja südame-veresoonkonna haigustesse. Tulemusi on edaspidiselt võimalik kliinilises töös kasutada haiguse tõenduspõhisemal diagnoosimisel ning kasutatava psühhoosivastase ravi kõrvaltoimete avaldumise jälgimisel ja vältimisel.
Isikliku ja sotsiaalse toimetuleku (PSP) skaala valideerimine Eesti skisofreeniaspektri häirega patsientide valimil
(Tartu Ülikool, 2020) Takkis, Kristiina; Anni, Kätlin, juhendaja; Haring, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli skisofreeniaspektri häirega patsientide ühiskondliku toimetuleku hindamiseks valideerimisel oleva Isikliku ja sotsiaalse toimetuleku (PSP) skaala eestindatud versiooni reliaabluse ja valiidsuse uurimine. Lisaks uuriti psühhopatoloogia ja haiguse kestvuse seoseid toimetulekuga. Valim koosnes 144-st skisofreeniaspektri häirega patsiendist. Töös kasutati analüüside läbiviimisel patsientidele antud hinnanguid kasutades Isikliku ja sotsiaalse toimetuleku (PSP) skaalat, Üldise toimetuleku (GAF) skaalat ja Psühhiaatrilise hinnangu lühiskaalat (BPRS). Leiti, et valideeritava skaala sisemine konsistentsus (Cronbachi α = 0.83) ja hindajate vaheline reliaablus (rs = 0.92) olid kõrged. PSP skaala näitas tugevat konstruktivaliidsust statistiliselt olulise korrelatsiooniga (rs = 0.71) PSP ja GAF skaala koondhinnangute vahel. Ilmnes, et esmakordselt psühhoosi haigestunud patsientide sotsiaalne toimetulek on statistiliselt olulisel määral kõrgem kui kroonilises haiguse faasis olevatel patsientidel (U = 1333, ⴄ2 = 0.09) ja sotsiaalne toimetulek on seda parem, mida madalam on psühhopatoloogiale antud skoor (rs = -0.31). Töös järeldati, et eestindatud PSP skaala on reliaabne ja valiidne instrument skisofreeniaspektri häirega patsientide psühhosotsiaalse toimimise hindamiseks kliinilises praktikas ja teadustöös.
Kroonilise psühhootilise häire avaldumise riski seos kanepi tarvitamisega
(Tartu Ülikool, 2017) Jaanson, Kirti-Ly; Haring, Liina, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Kolnes, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida eesti keelde ja kultuuriruumi adapteerimisel oleva psühhoosi haigestumise riskitaset hindava kliinilise intervjuu ERIraos Intervjuu (Early Recognition Invetory based on IRAOS) põhjal eristatud varajase ja hilise prodromaalperioodi gruppidesse kuulumise seoseid kanepi tarvitamisega. Samuti vaadeldi, kas kõrgenenud psühhoosiriskiga indiviidide sümptomaatika erineb kanepi tarvitamise sageduste lõikes. Uurimistöö valimisse kuulus 145 indiviidi, kellest 70-l tuvastati kõrgenenud psühhoosirisk. Kanepi tarvitamist raporteerist 79 uuritavat. Tulemustest selgus, et kanepi tarvitamise sagedus ei ennusta kõrgenenud psühhoosiriski ega sümptomaatilisi erinevusi. Samas ilmnes, et nooremas eas kanepi esmakordne tarvitamine ennustab varajasse prodeomaalperioodi gruppi kuulumist. Täpsemate järelduste tegemiseks on vajalik kaasata jätku-uuringusse rohkem sagedaseid kanepitarvitajaid ning võtta vaatluse alla võimalike bioloogilise haavatavuse mehhanismide ja teiste uimastite tarbimise mõju.
Measurement invariance and cognitive performance of the Cambridge Neuropsychological Test Automated Battery (CANTAB) in patients with early and later phase of the schizophrenia spectrum disorders compared to control subjects
(Tartu Ülikool, 2021) Kesküla, Triin; Anni, Kätlin, juhendaja; Haring, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The aim of this study was to use selected CANTAB subtests to investigate the structure of cognitive abilities among the early phase of the schizophrenia spectrum disorders (E-SSD), the later phase of the schizophrenia spectrum disorders (L-SSD), and the entire clinical sample compared to the control subjects. A total of 97 E-SSD patients, 102 L-SSD patients and 188 control subjects were administered six CANTAB subtests of cognitive functioning. To use the most appropriate level of analyses, we first identified the factor structure of selected CANTAB subtests. Multi-group CFA (MG-CFA) was used to test the measurement invariance of factors between groups. General linear models (GLMs) were used to evaluate the nature and severity of cognitive dysfunction among the patients compared to the controls. CFA models fitted almost all data well, except for the young controls. In MG-CFAs the subtest scores corresponded to different latent trait levels indicating that the comparison of mean latent scores between most of the subsamples is meaningless. At subtest score level the patients exhibited extensive cognitive dysfunction when compared with the control subjects (p < .001). Current study demonstrates that the patients exhibit widespread cognitive dysfunction and that the structure of underlying cognitive abilities is not the same for the clinical sample compared to the control sample as well as for the E-SSD compared to the younger control subjects.
Negatiivsete sümptomite hindamise skaala (SANS) ja positiivsete sümptomite hindamise skaala (SAPS) valideerimine skisofreeniaspektri häirega patsientide valimil
(Tartu Ülikool, 2023) Hark, Johanna; Haring, Liina, juhendaja; Anni, Kätlin, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Profile of acylcarnitines, inflammation and oxidative stress in first-episode psychosis before and after antipsychotic treatment
(2018-10-26) Kriisa, Kärt; Haring, Liina, juhendaja; Zilmer, Mihkel, juhendaja; Vasar, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Vaimuhaigused on pikka aega olnud osa inimkonna ajaloost, kuigi skisofreenia termin võeti kasutusele alles pisut üle 100 aasta tagasi. Skisofreenia all kannatab ligi 1% rahvastikust ja ning see kuulub 15 juhtiva töövõimetuse põhjuse hulka. Skisofreeniahaigete eluiga on keskmisest populatsioonist 15-20 aastat oodatust lühem. Skisofreeniaspektrihäired avalduvad esmase psühhootilise episoodiga enamasti noores täiskasvanueas ja psühhoosi puhul võivad kliinilises pildis ilmneda erinevad sümptomid, mis on iseloomulikud ka skisofreeniale, nagu näiteks taju-, mõtlemis-, tunde- ja tahteelu häired. Diagnoosimise muudavad subjektiivseks ja keerukaks erinevate psühhootiliste häirete sümptomite suhteline sarnasus ning diagnostiliste biomarkerite pakettide puudumine erinevate psühhootiliste haiguste eristamiseks. Psühhoosile eelnevad tavaliselt muutused organismi ainevahetusprotsessides, näiteks süsivesikute ja lipiidide ainevahetuses, oksüdatiivse stressi või põletikumarkerite tasemetes (s.o metaboolne düsregulatsioon). Samas puudub ühtne seisukoht, et kuivõrd metaboolne düsregulatsioon krooniliste psühhootiliste häirete puhul on omistatav haigusele enesele või antipsühhootilise ravi kõrvalmõjudele. Antud küsimusele võimaldab vastuseid pakkuda esmase psühhoosiepisoodiga patsientide vereseerumi metaboolsete biomarkerite taseme uurimine enne antipsühhootilise ravi alustamist ja ravi kohaldamise järgselt. Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku esmase psühhootilise episoodiga patsientide uurimine ja tulemuste analüüsimine ning võrdlemine tervete vabatahtlikega võimaldas leida ja järeldada, et esmane psühhoosiepisood on seotud madalatasemelise kroonilise põletikulise seisundiga, millega kaasnevad muutused lipidoomikas (atsüülkarnitiinide spektris), kuid samal ajal ei esine sisulist erinevust oksüdatiivse stressi tasemes võrreldes kontrollgrupiga. Seitsmekuulise antipsühhootilise ravi tulemusena alaneb põletiku ja oksüdatiivse stressi tase ning atsüülkarnitiinide muutused normaliseeruvad kontrollgrupi tasemele.
Psühhoosiriski hindavate mõõdikute adapteerimine eesti keelde
(Tartu Ülikool, 2015) Jakobsoo, Siim; Haring, Liina, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli viia läbi pilootprojekt, mis käsitleb psühhoosiriski hindavate mõõdikute, ERIraos Intervjuu (ERIraos Interview; „Early Recognition Inventory based on IRAOS“) ja ERIraos Küsimustiku (ERIraos Checklist), eesti keelde adapteerimist. Uurimuses osales 49 inimest, kellest 17 paigutus kõrgenenud psühhoosiriskiga inimeste gruppi ja 32 psühhoosiriskita inimeste gruppi. Statistilisi analüüse tehti ICC (intraclass correlation coefficient) reliaablusanalüüsiga, hii-ruut testiga ning korrelatsioonianalüüsidega. Selgus, et ERIraos Intervjuu intervjueerijatevaheline hinnangute kokkulangevus on väga kõrge, samuti on ERIraos Intervjuu üldskoor tugevalt korreleeritud valitud psühhopatoloogia skaalade koondskooriga. ERIraos Intervjuu ja ERIraos Küsimustiku tulemuste vahel esines samuti tugev ja statistiliselt oluline positiivne seos. Antud uurimustöö andis edasisi suuniseid kasutatud mõõdikute adapteerimisele, kuid tulemuste üldistamisvõime suurendamiseks on vajalik uurimustöö jätkamine.
Psühhoosiriski hindavate mõõdikute adapteerimine eesti oludele
(Tartu Ülikool, 2017) Jakobsoo, Siim; Haring, Liina, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Kolnes, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli adapteerida eesti keelde ja kultuuriruumi psühhoosiriski hindavad mõõdikud, ERIraos Intervjuu (ERIraos Interview; „Early Recognition Inventory based on IRAOS“; Häfner et al., 2004) ja ERIraos Küsimustik (ERIraos Checklist; Häfner et al., 2004). Uurimuses osales 145 inimest, kellest 123 olid täiskasvanud ja 22 alaealised. Statistilistest analüüsidest tehti: ICC (intraclass correlation coefficient) reliaablusanalüüs, Friedmani test ning korrelatsioonianalüüs. Selgus, et ERIraos Intervjuu intervjueerijate-vaheline hinnangute kokkulangevus on väga kõrge (ICC>0.75; p<0.001). Samuti on ERIraos Intervjuu üldskoor ning jälgitavate tunnuste üldskoor tugevalt statistiliselt oluliselt (r>0.65, p<0.01) korreleeritud vastavate psühhopatoloogia skaaladega nii täiskasvanute kui ka alaealiste valimil. ERIraos Intervjuu ja ERIraos Küsimustiku üldskooride ja mõõdikutepõhiste kategoriaalsete riskihinnangute vahel esines samuti tugev ja statistiliselt oluline positiivne seos (üldskooride vahel r>0.70, p<0.001; gruppide vahel r>0.50, p<0.05) mõlema alavalimi puhul. Seega saame väita, et eesti keelde tõlgitud psühhoosiriski hindavad mõõdikud ERIraos Intervjuu ja ERIraos Küsimustik on väga heade valiidsuse ja reliaabluse näitajatega.
Psühhootilise häire avaldumise suhtes riskigruppi kuulumise seosed geneetilise eelsoodumuse, üldise toimetuleku ja kanepi kuritarvitamisega
(Tartu Ülikool, 2015) Jaanson, Kirti-Ly; Haring, Liina, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida seoseid eesti keelde ja kultuuriruumi adapteerimisel oleva psühhoosi haigestumise riskitaset hindava kliinilise intervjuu ERIraos Intervjuu (Early Recognition Invetory based on IRAOS) üldskoori ning riskitaseme hinnangute alusel moodustatud varajase ja hilise prodromaalperioodi gruppide seost võimalike psühhoosi haigestumise riski väljendavate teguritega nagu suguvõsas esinenud psühhootiliste häirete koguarv, üldise toimetuleku skaala (GAF, Global Assessment of Functioning) skoor ning raporteeritud kanepi kuritarvitamine. Tulemustest selgus, et geneetiline eelsoodumus ennustab psühhoosi haigestumise riskitaset väljendavat üldskoori, ent mitte riskigruppi kuulumist. Samuti ilmnes, et madalamat igapäevast funktsioneerimise taset ennustab nii ERIraos Intervjuu üldskoor kui ka riskitaseme hinnangute alusel moodustatud grupid. Kanepi kuritarvitamine ei olnud uuritud valimi põhjal vaadeldav kui potentsiaalne psühhoosi haigestumise riskifaktor.
Psühhopatoloogia ja kognitiivse funktsiooni seosed skisofreeniaspektri häirete puhul
(Tartu Ülikool, 2018) Tuuling, Cätlin; Anni, Kätlin, juhendaja; Haring, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärk oli uurida skisofreeniaspektri häirega inimeste WAIS-III intelligentsusskaala (Wechsler Adult Intelligence Scale) töömälu ja infotöötluskiiruse alltestide tulemuste ning kliiniliste haigustunnuste ehk positiivsete, negatiivsete sümptomite ja desorganiseerituse dimensioonidele antud hinnangute skooride vahelisi seoseid. Valimi moodustasid 46 patsienti ning analüüsid teostati kogu grupi tasandil ja vaadeldi lisaks sugudevahelisi erinevusi. Tulemustest ilmnes, et patsientide WAIS-III alltestide tulemused omasid tugevat või mõõdukat negatiivset seost üldisele psühhopatoloogia raskusastmele antud hinnangutega. Statistiliselt olulised mõõdukad kuni tugevad seosed ilmnesid positiivsete ja negatiivsete sümptomite dimensioonide ning WAIS-III alltestide skooride vahel. Kognitiivse võimekuse osas statistiliselt olulisi erinevusi nais- ja meepatsientide osas ei ilmnenud. Samas, kognitiivse funktsionaalsuse ja sümptomprofiilide seoste analüüsid tõid esile sugudevahelised erinevused. Tulemused kinnitavad kognitiivse funktsiooni ja kliiniliste sümptomite vahel esinevate seoste olemasolu ja seostemustrite eripära nais- ja meeshaigete gruppide tasandil.
Skisofreenia spektri häiretega patsientide kognitiivne sooritussuutlikkus CANTAB testipatarei näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Kaldvee, Annabel; Anni, Kätlin, juhendaja; Haring, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli hinnata skisofreenia spektri häiretega patsientide kognitiivset sooritust võrreldes kontrollgrupiga ning leida patsientide kognitiivse sooritussuutlikkuse mõjutajad. Valim koosnes 99-st skisofreenia spektri häiretega patsiendist ja 91-st kontrollisikust. Kognitiivse soorituse hindamiseks kasutati arvutipõhise testipatarei CANTAB (Cambridge Neuropsychological Test Automated Battery) kolme alltesti tulemusi, mis hindasid õppimisvõimet (PAL), planeerimisoskust (SOC) ja töömälu (SSP). Uuringu tulemused kinnitasid, et skisofreenia spektri häiretega patsientide sooritus kognitiivsetes testides on statistiliselt olulisel määral madalam võrreldes kontrollgrupi tulemustega. Patsientide kognitiivse soorituse statistiliselt olulisteks ennustajateks osutusid PAL alltesti puhul haiguse kestus, patsiendi vanus ja haridustee pikkus; SOC alltesti puhul haiguse kestus ja patsiendi vanus ning SSP alltesti puhul patsiendi vanus ja psühhopatoloogia skoor. Antipsühhootiline ravimkoormus ja sugu ei olnud statistiliselt oluliseks soorituse ennustajaks ühegi alltesti puhul.
Skisofreeniaspektri häirega patsientide enesehinnang
(Tartu Ülikool, 2020) Sepmann, Sille; Anni, Kätlin, juhendaja; Pullmann, Helle, juhendaja; Haring, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemad uurimused on näidanud enesehinnangu olulisust skisofreeniaspektri häirete kontekstis, kuid Eestis ei ole teadaolevalt enesehinnangu mõõtmisvahendite kasutatavust skisofreeniaspektri häirega patsientide valimil uuritud. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli Rosenbergi enesehinnangu skaala (ERSES) näitel uurida, kas skisofreeniaspektri häirega patsientide enesehinnang erineb võrdlusgruppi kuuluvate inimeste enesehinnangust ja millised on patsientide grupil ERSES skaala psühhomeetrilised näitajad. Valim koosnes 132-st skisofreeniaspektri häirega patsiendist, võrdlusgrupi moodustas Euroopa Sotsiaaluuringu (European Social Survey, 2006/2007) eestikeelne esindusvalim, kuhu kuulus 815 isikut. Uurimistulemused näitasid, et patsientide gruppi kuuluvate isikute enesehinnangu tase on statistiliselt oluliselt madalam, kusjuures positiivselt sõnastatud ERSES väidetes ei ilmnenud erinevusi, kuid negatiivselt sõnastatud väidetel põhinev enesehinnangu tase oli patsientidel statistiliselt oluliselt madalam kui normisikutel. Patsientide grupi andmetel leidis kinnitust ERSES skaala ühemõõtmeline faktorstruktuur ja kõrge sisemine reliaablus.
Skisofreeniaspektri häirega patsientide kognitiivsete võimete seosed sotsiaalse toimetulekuga
(Tartu Ülikool, 2018) Kesküla, Triin; Anni, Kätlin, juhendaja; Haring, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida, kas kindlad kognitiivse funktsionaalsuse valdkonnad skisofreeniaspektri häirega patsientide grupis on olulisel määral seotud skisofreeniasse haigestunud isikute sotsiaalse toimetuleku alanemisega, sealhulgas tööhõive staatusega. Valim koosnes 46-st skisofreeniaspektri häirega patsiendist. Patsientide hindamiseks kasutati Wechsleri täiskasvanute intelligentsusskaala kolmanda versiooni (WAIS-III) töömälu ja infotöötluskiiruse allteste, Üldise toimetuleku hindamise skaalat (GAF), Psühhiaatrilise hinnangu lühiskaalat (BPRS) ja Isikliku ja sotsiaalse toimetuleku skaalat (PSP). Leiti, et 1) kõigi hinnatud WAIS-III alltestide, BPRS skaala koondhinnangu ja PSP koondskoori vahel ilmnesid statistiliselt olulised seosed ja et 2) töötavatel patsientidel on mitte töötavatest patsientidest kõrgemad hinnatud WAIS-III alltestide tulemused, madalam BPRS koondhinnang ja kõrgem PSP skaala koondskoor. Töös järeldati, et skisofreeniaspektri häirega patsientide sotsiaalse toimetuleku alanemine omab seost töömälu ja infotöötluskiiruse võime langusega antud valimil.