Isikliku ja sotsiaalse toimetuleku (PSP) skaala valideerimine Eesti skisofreeniaspektri häirega patsientide valimil

Abstract

Käesoleva uurimistöö eesmärk oli skisofreeniaspektri häirega patsientide ühiskondliku toimetuleku hindamiseks valideerimisel oleva Isikliku ja sotsiaalse toimetuleku (PSP) skaala eestindatud versiooni reliaabluse ja valiidsuse uurimine. Lisaks uuriti psühhopatoloogia ja haiguse kestvuse seoseid toimetulekuga. Valim koosnes 144-st skisofreeniaspektri häirega patsiendist. Töös kasutati analüüside läbiviimisel patsientidele antud hinnanguid kasutades Isikliku ja sotsiaalse toimetuleku (PSP) skaalat, Üldise toimetuleku (GAF) skaalat ja Psühhiaatrilise hinnangu lühiskaalat (BPRS). Leiti, et valideeritava skaala sisemine konsistentsus (Cronbachi α = 0.83) ja hindajate vaheline reliaablus (rs = 0.92) olid kõrged. PSP skaala näitas tugevat konstruktivaliidsust statistiliselt olulise korrelatsiooniga (rs = 0.71) PSP ja GAF skaala koondhinnangute vahel. Ilmnes, et esmakordselt psühhoosi haigestunud patsientide sotsiaalne toimetulek on statistiliselt olulisel määral kõrgem kui kroonilises haiguse faasis olevatel patsientidel (U = 1333, ⴄ2 = 0.09) ja sotsiaalne toimetulek on seda parem, mida madalam on psühhopatoloogiale antud skoor (rs = -0.31). Töös järeldati, et eestindatud PSP skaala on reliaabne ja valiidne instrument skisofreeniaspektri häirega patsientide psühhosotsiaalse toimimise hindamiseks kliinilises praktikas ja teadustöös.