Sirvi Autor "Kull, Ain, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 13 13

Bioenergeetika seadusandlik taust, tehnoloogiad ja kasutamise perspektiivid Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Nõmmik, Marge; Kull, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Biogaasijaamade asukohtade optimeerimine Eestis
(Tartu Ülikool, 2024) Eelmäe, Hendrik; Raagmaa, Garri, juhendaja; Kull, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Eesti tingimustes on täielik taastuvenergiale üleminek tehnoloogiliselt võimalik, majanduslikult põhjendatud ja keskkondlikult möödapääsmatu. Bakalaureusetöö raames uuriti Eesti ja Euroopa bioenergia sektori tulevikuväljavaateid. Töö teoreetilises osas käsitleti kliimamuutuse mõju ja asukohateooriaid, mille abil leiti töö uurimuslikus osas parimad võimalikud asukohad biogaasijaamadele. Samuti anti töös ülevaade Eestis bioenergiat tootvatest ettevõtetest. Bakalaureusetöö uurimuslikus osas leiti, et sigade ja veiste lägast on võimalik toota ligikaudu 60 000 000 kuupmeetrit biometaani aastas, mis annab potentsiaalselt 597 GWh energiat. Paraku pole kogu läga biometaani tootmisesse suunamine saavutatav, mistõttu on reaalselt toodetav biometaani maht ligikaudu pool teoreetilisest mahust. Bakalaureusetöös leiti sigade ja veiste lägal põhinevatele biogaasijaamadele parimad võimalikud asukohad.
Greenhouse gas fluxes in natural and drained peatlands: spatial and temporal dynamics
(2021-10-18) Veber, Gert; Kull, Ain, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Soodel on oluline roll kliima reguleerimisel, tulvade leevendamisel ning bioloogilise- ja maastikulise mitmekesisuse säilitamisel. Looduslikud sood seovad õhust süsinikku ja talletavad selle turbana, sest keskkond on veega küllastunud. Soode kuivendamine – peamiselt põllumajanduse ja metsanduse tõttu – on muutnud sood olulisteks kasvuhoonegaaside (CO2 ja dilämmastikoksiidi (N2O) ehk naerugaas) allikaks. Turbaalad katavad maailma maismaast vaid 3%, kuid Eestis lausa 22,3% (~1 009 000 ha), ent jätkuvalt looduslikus seisundis soid leidub Eestis vaid 5,5% territooriumist. Doktoritöö eesmärk oli täpsustada kasvuhoonegaaside ‒ CO2, CH4, N2O ‒ vooge looduslikes ja kuivendatud soodes, analüüsida voogusid mõjutavaid keskkonnaparameetreid ning luua statistilised mudelid, mis võimaldaks kaudsete tunnuste abil gaasivooge hinnata. Turbaaladel mõõdeti kasvuhoonegaaside vooge, mulla- vee- taimkatte ning kaasnevate keskkonnaparameetrite andmeid nii Eestis (26 ala) kui ka mujalt (58 ala). Selgus, et intensiivne turbaalade majandamine muudab mulla süsiniku-lämmastiku tasakaalu, suurendab CO2 ja N2O voogusid ja nende varieeruvust. Kui toitainevaestes rabades olid naerugaasivood hoolimata kuivendusest väikesed, siis siirdesoodes, kus mulla lämmastikusisaldus on suurem, olid need ligi kümme korda kõrgemad. Kuivenduse väga tugev mõju ulatub kuni 50 m kaugusele kuivenduskraavist ning mõju on tugevam toitainerikkamates soodes. Looduslikel aladel on üksikute keskkonnatunnuste mõju kasvuhoonegaaside voogudele väiksem kui majandatavatel aladel, kus ökosüsteemi tasakaal on rikutud ning võtmetegurid (sügavam veetase, kõrgem pinnase temperatuur, hapnikusisaldus, parem lämmastiku kättesaadavus mikroorganismidele) tingivad kõrgemad vood nii lokaalselt kui ka globaalselt. Kuna soode taimkatet mõjutab otseselt veerežiim ja mullaprotsessid, on kaugseire vahenditega tuvastatavate taimkattemuutuste kasutamine KHG voogude uurimisel perspektiivne lahendus. Taimestiku indikaatoreid on maastikutasandil aga seni vähe kasutatud. Tulemuste põhjal võib väita, et turbasammalde katvus, aerolaserskanneerimise teel mõõdetud puude kõrgus ja võrakatvus on olulised indikaatorid, mis aitavad hinnata turbaalade kasvuhoonegaaside vooge. Näiteks kirjeldab turbasammalde katvus, sarnaselt puude võrakatvusega, 42% siirdesoode metaani ja 43% N2O voost. Satelliidilt mõõdetavat maapinna temperatuuri saab kasutada CO2 voo indikaatorina – see kirjeldab täpsemini kuivendatud alade CO2 voogu, näiteks mahajäetud turbatootmisaladel 69%, kuivenduskraavidega alal 65%, kui looduslikus rabas (26%). Töö näitab, et inimtekkelise kuivenduse mõju on CO2, CH4 ja N2O voogudele ulatuslik ning neid mõjutavad peamiselt veetase, mullaniiskus, mulla temperatuur, mulla süsiniku ja lämmastiku sisaldus, seda sõltumata turbaala tüübist, klimaatilisest vööndist või kontinendist.
Kuivenduse mõju vees lahustunud orgaanilise süsiniku ja huumusainete sisaldusele rabades ja siirdesoodes
(Tartu Ülikool, 2016) Pihlap, Evelin; Kanal, Arno, juhendaja; Kull, Ain, juhendaja; Velling, Siiri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Metsamulla orgaanilise süsiniku modelleerimine RothC mudeliga Saarejärve kompleksseirealal
(2010-08-23) Idavain, Jane; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Ökoloogia ja maateaduste instituut. Geograafia osakond; Kull, Ain, juhendaja; Ostonen, Ivika, juhendaja
Modelling storm surge conditions under future climate scenarios: A case study of 2005 January storm Gudrun in Pärnu, Estonia
(Tartu Ülikool, 2016) Mäll, Martin; Suursaar, Ülo, juhendaja; Kull, Ain, juhendaja; Shibayama, Tomoya, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
A case study based on the January 2005 storm Gudrun parameters has shown good agreement between observations and results obtained from atmospheric and ocean models. In methodology used by us for simulating „future storm Gudrun“ no increase in the intensity of this particular future storm was found, but instead a slight decrease was noticed. When tropical cyclones get stronger with higher sea surface temperatures then for extratropical cyclones this does not apply. Instead, smaller air temperature differences in the polar front may lead to weaker extratropical cyclone formation. However, for drawing broader conclusions, a number of different storm cases should be simulated.
Päikeseenergiasüsteemide rakendamine eramute soojusenergia vajaduse rahuldamiseks
(Tartu Ülikool, 2015) Sõro, Triin; Kull, Ain, juhendaja
Põuasuse sesoonne, territoriaalne ja pikaajaline muutlikkus Eestis
(Tartu Ülikool, 2024) Leinus, Lauri; Jaagus, Jaak, juhendaja; Kull, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Sademed on teraviljade ja teiste põllukultuuride kasvatamiseks väga olulised. Vajalikke niiskusolusid saab hinnata erinevate põuasuse indeksitega, mille positiivsed väärtused näitavad keskmisest niiskemaid ilmaolusid ja negatiivsed väärtused kuivemaid tingimusi. Põuasuse hindamiseks on kasutatud standardiseeritud sademete indeksit (SPI) ja standardiseeritud sademete-evapotranspiratsiooni indeksit (SPEI). Käesolevas uurimistöös on kasutatud Eesti 23 ilmajaama ööpäeva keskmise õhutemperatuuri andmeid ajaperioodil 1951–2023 ja ööpäeva sademete summasid ajaperioodil 1948–2023. Leitud on kõigi ilmajaamade SPI ja SPEI ööpäevased väärtused perioodil 1. mai kuni 30. september, kusjuures antud päeva indeksi arvutamisel on arvesse võetud eelneva 30 päeva andmeid. Teostatud on SPI ja SPEI aegridade trendianalüüs, seejuures on muutuste olulisust hinnatud p-väärtuste alusel. SPI ja SPEI piirkondlikud keskmised väärtused on arvutatud eraldi Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Kesk-Eesti, Lääne-Eesti, Lääne-Eesti saarte ja Jõgeva maakonna ilmajaamade kohta. Muutuste graafikutel on kaks perioodi, mil põuasus on vähenenud. SPI kohaselt on keskmisest kuivemad tingimused olnud mai algusest kuni 24. maini, 22. juulist kuni 3. augustini ja 22. kuni 30. septembril. SPEI kohaselt on keskmisest kuivemad tingimused olnud mai algusest 12. juunini, 12. juulist kuni 25. augustini ja 11. kuni 30. septembril. Arvutused näitasid, et sademed on kõige rohkem suurenenud Kihnus ja kõige vähem Valgas.
Soil aggregate formation in soils derived from loess reclamation
(2021-03-30) Pihlap, Evelin; Kögel-Knabner, Ingrid, juhendaja; Kull, Ain, juhendaja; Kanal, Arno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Technische Universität München. Lehrstuhl für Bodenkunde
Pealmaakaevandustes ehk karjäärides kaevandamise lõppemisel on tänapäeval reeglina nõutav kaevandamise käigus hävitatud maastiku taastamine või korrastamine. Peamiselt kasutatakse söekarjääride rekultiveerimisel substraadina söekihi peal lasunud geoloogilisi kihte, mille abil hakatakse mullageneesi ehk mulla arenemist taastama. Mullageneesi kulgemise tingimused sõltuvad lähtematerjali omadustest, mille esialgne struktuur, keemilised ja bioloogilised parameetrid on enamasti võrreldavad toitaine vaeste ja erodeeritud muldade omadustega. Mulla arenemine on kompleksne biogeokeemiline protsess, mille tulemuslikkust ei saa mõõta üksnes mullaviljakusele tuginedes, vaid võimekusest säilitada mullastruktuuri ja funktsionaalsust pikema ajaperioodi vältel. Käesoleva doktoritöö eesmärk on hinnata mullastruktuuri arenemist mullageneesi alghetkest, kui mulla orgaanilise aine sisaldus on madal ning füüsikalis-keemilised parameetrid peegeldavad eelkõige lähtematerjali omadusi. Mullageneesi hindamiseks analüüsitakse rekultiveeritud mulla lasuvustiheduse muutust, mulla orgaanilise süsiniku (Corg) dünaamikat, mullastruktuuri arenemist ja agregaatide teket aegreas. Käesolevas doktoritöös uuriti mulla arenemist Garzweileri (Saksamaa) rekultiveeritud karjääri aladel, kus ala korrastamise lähtematerjalina kasutati lössi ja alad taastati põllumajanduslikul eesmärgil kasutamiseks. Rekultiveeritud aladelt valiti aegreana kuus erinevat uurimisala (0, 1, 3, 6, 12 ja 24 aastat rekultiveerimisest), mis peegeldavad mullaarenemise erinevaid etappe. Käesoleva doktoritöö eesmärkide saavutatumiseks on läbi viidud kolmest iseseisvast uurimistööst koosnev uuringutsükkel.
Synthetic aperture radar interferometry as a tool for monitoring the dynamics of peatland surface
(2022-09-05) Tampuu, Tauri; Kull, Ain, juhendaja; Praks, Jaan, juhendaja; Uiboupin, Rivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Sood on unikaalsed ökosüsteemid, kus turba ladestumise käigus seotakse pikaajaliselt süsinikku. Üleilmselt on soodes seotud süsiniku kogus, mis võrdub peaaegu poolega hetkel atmosfääris olevast. Tasakaalu süsiniku sidumise ja lendumise vahel mõjutab soodes kõige enam veetase, mistõttu veerežiimi muutudes võivad sood muutuda süsiniku talletajast kasvuhoonegaaside õhku paiskajaks. Tehisavaradar (SAR) on aktiivne mikrolainealas töötav kaugseiresüsteem, mille kasutamine võimaldaks turbaalade ülemaailmset seiret. SAR näeb läbi pilvede, katab korraga suure ala, on hea ruumilise lahutuse ja tiheda ajalise katvusega. Interferomeetriline SAR (InSAR) on uudne meetod, mis võimaldab mõõta maapinna kõrgusmuutusi, tuginedes radarisignaali pool läbitava teekonna pikkusete erinevusele kahest samast kohast, aga eri aegadel tehtud pildi vahel. Tulemuseks on kõrgusmuutuse pilt (interferogramm), kõrvalsaaduseks on koherentsuse pilt, mis kirjeldab võrreldavate piltide ruumimustrite sarnasust. Meetodi kitsaskohaks on suurte kõrgusmuutuste õigesti hindamine. Töö eesmärk oli katsetada InSAR meetodi kasutusvõimaluse piire ja rakendada uusi teadmisi rabade seirel. Uurisin: 1) raba veetaseme mõju koherentsusele; 2) freesturba tootmisega kaasnevat pinna muutuse mõju koherentsusele; 3) InSAR meetodi usaldusväärsust raba pinna kõrguse muutuse hindamisel. Tulemused näitavad, et koherentsustest on kasu soode veerežiimi uurimisel, kuid see ei sobi pinnase niiskuse otseseks mõõtmiseks. Koherentsust saab kasutada turba tootmise seireks, võttes arvesse SAR-ist ja turba tootmise protsessist tulenevaid piiranguid. Töös on visandatud seiremetoodika, mis võimaldab eristada aktiivseid turbatootmisalasid kasutuses välja jäänud aladest ja jälgida turba tootmise intensiivsust, edendamaks tõhusamat ressursikasutust. InSAR meetodil maapinna kõrguse mõõtmised tavapärase 5,6 sentimeetrise lainepikkuse juures ei ole rabas usaldusväärsed. Katsetatud InSAR meetodid ei suutnud kiiresti toimuvaid suuri kõrgusmuutusi õigesti hinnata. Sarnaselt varasematele uuringutele oleks selline viga jäänud avastamata, kui meil poleks võrdluseks olnud maapealseid kõrgusandmeid. Tõenäoliselt võiks soos maapinna kõrguse muutuse hindamiseks paremini sobida lähitulevikku planeeritud pikalainelised (24 cm) radarsatelliidi missioonid.
Tegurid hoonestuse asukoha valikul ning mõju maakattele Lääne-Eesti näitel
(2010-06-18T10:03:22Z) Ilves, Tanel; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Ökoloogia ja maateaduste instituut. Geograafia osakond; Kull, Ain, juhendaja
Tuuleenergia arengu perspektiivid Eestis
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2000) Kiviselg, Robert; Kull, Ain, juhendaja
Tuulikute energiatoodangu ajalise muutlikuse kompenseerimine vee elektrolüüsi ja kütuseelementi kasutades
(Tartu Ülikool, 2013) Mäll, Martin; Kull, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geograafia osakond