Browsing by Author "Kurrikoff, Triin, juhendaja"

Now showing 1 - 6 of 6

15-aastaste kooliõpilaste aktiivsus- ja tähelepanuhäire skoori seos toitumise ja sotsiaalmajanduslike teguritega
(Tartu Ülikool, 2021) Huul, Karoliina; Kurrikoff, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös uuriti ELIKTU valimi (N = 593) põhjal 15-aastaste kooliõpilaste toitumise ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) skoori seost, eriti seoseid kala-, muna-, puu- ja juurviljade, kiirtoidu- ning magusatarbimisega. Samuti uuriti pere sotsiaalmajandusliku seisu ja vanemate hariduse seost ATH skooriga. ATH skoori võrreldi erinevate toitude ja toodete tarbimissageduse ning -kogusega; samuti sotsiaalmajanduslike teguritega. Leiti, et kõrgemal ATH skooril on oluline seos eelkõige kiirtoidu, soolaste näkside ja karastusjookide igapäevase tarbimisega. Lisaks oli kõrge magusasisaldusega toitude osas kõrgemal ATH skooril oluline seos küpsiste igapäevase tarbimisega, ning sama tendents oli teistel magusasisaldusega toodetel. Muud tulemused ei näidanud olulisust.
Nõuanded laste kasvatamiseks ajakirjades Nõukogude Naine ja Eesti Naine nõukogude aja lõpul ja taasiseseisvunud Eestis
(Tartu Ülikool, 2016) Eensaar, Linda; Kurrikoff, Triin, juhendaja; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kas ja millisel moel on muutunud laste kasvatamiseks antud nõuanded Eesti ajakirjanduses üleminekuajal, mil Eesti astus välja Nõukogude Liidust iseseisvaks riigiks. Selleks uurisin, kuidas muutus nende sisu ehk mille kohta enam nõu anti, kuidas muutusid väärtused, mis nõuannetega kaasas käisid ning milliseid kasvatusstiile enam propageeriti. Väärtuste uurimiseks võtsin aluseks Shalom H. Schwartzi määratletud kümme põhiväärtust ning Diana Baumrindi koostatud neli kasvatuse põhistiili. Uurimismeetodina kasutasin standardiseeritud kontentanalüüsi, mis võimaldas vaadelda tekstide muutumist ajas. Valimisse kuulusid ajakirjanumbrid, mis ilmusid aastatel 1980, 1981, 1986, 1987, 1992, 1993, 1998, 1999, 2004 ja 2005. Analüüsitud artikleid, mis rääkisid laste kasvatamist ja jagasid sellealast nõu, oli kokku 210. Minu töö hüpotees oli, et nõuanded on uuritava aja jooksul nii sisu, väärtuste kui ka kasvatusstiilide poolest muutunud. Uurimise käigus selgus, et nii see ka oli. Nõuannete sisus toimunud muutused seisnesid selles, et enne taasiseseisvumist räägiti Nõukogude Naises märgatavalt rohkem viisakusest ja sellest, kuidas lastele kombeid õpetada. Hilisemal perioodil (1990ndate lõpus) räägiti esmakordselt noorte homoseksuaalsusest ja puuetega lastest. Pärast taasiseseisvumist räägiti rohkem ka kasulastest ning jagati rohkem nõu üksikvanematele. Nõuannetes esinevate väärtuste osakaalud varieerusid aastate lõikes üsna palju, kuid mõned trendid olid siiski märgatavad. Näiteks traditsioonide, konformsuse ja universalismi väärtustamine oli uuritud aastakäikude lõikes langustrendis ning heatahtlikkuse väärtustamine kasvas. Kõigi valitud aastate lõikes oli kõige enam propageeritavam väärtus iseseisvus. Kasvatusstiilide osas seisnes kõige olulisem muutus järeleandliku ja autoritaarse kasvatusstiiliga nõuannete osakaalu vahetuses. Kui varem oli rohkem autoritaarset kasvatusstiili järgivaid nõuandeid, siis hiljem oli järeleandliku kasvatusstiili näiteid oluliselt rohkem. Autoriteetset kasvatusstiili propageerivad nõuandeid oli alati kõige rohkem. Eelnevalt kirjeldatud muutused võisid tuleneda üleminekust kommunistlikust riigist demokraatlikuks (ka perekonnaelu võis nii-öelda demokraatlikumaks muutuda) ning üleüldisest individualiseerumisest maailmas ning Lääne meedia mõjust, mis pärast taasiseseisvumist Eesti ajakirjandust mõjutama hakkas. Lisaks muutustele laste kasvatamise nõuannetes, muutus pärast riigikorra vahetumist üldiselt ajakirja Eesti Naine sisu.
Positiivse afektiivsuse seosed probleemidega lähisuhetes madalama ja kõrgema aktiivsus- ja tähelepanuhäire skooriga inimestel
(Tartu Ülikool, 2023) Koitla, Katrin; Kurrikoff, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Serotoniini transporteri geeni promooteri piirkonna polümorfismi ja keskkonna koosmõju alkoholitarbimisele varases täiskasvanueas
(Tartu Ülikool, 2013) Õunapuu, Heidy; Kurrikoff, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eesmärk: Uurida serotoniini transporteri geeni promooteri piirkonna polümorfismi (5-HTTLPR) ja stressitekitavate elusündmuste koosmõju noorte täiskasvanute alkoholitarbimisele. Meetod: Uuring teostati Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Tervise Uuringu (ELIKTU) vanema kohordi valimi (N= 540) andmetel, keda esmakordselt uuriti aastatel 1998/99. Uuritavaid genotüpiseeriti trialleelsest klassifikatsioonist lähtuvalt. 18-aasta vanuselt (2001.a) koguti andmeid peresuhetes esineva alavääristamise kohta Tartu Peresuhete Küsimustikuga. Uuringu kolmandas etapis (2008.a), kui indiviidid olid 25-aastased, koguti andmeid alkoholitarbimise ja stressitekitavate elusündmuste kohta enesekohastel küsimustikel. Tulemused: 5-HTTLPR-il ja stressitekitaval keskkonnal ilmnes statistiliselt oluline koosmõju alkoholitarbimise käitumisele. S/S genotüüp koos rohkema väärkohtlemisega noorukieas omas statistiliselt olulist koosmõju naiste alkoholi esmatarbimise vanusele. Vastupidiselt, meestel omas L/L ja S/L genotüüp ja noorukieas esinenud väärkohtlemise tase statistiliselt olulist koosmõju alkoholi esmatarbimise vanusele. S/L genotüübiga indiviidid, kellel on viimase aasta jooksul esinenud palju stressitekitavaid elusündmusi tarbisid suuremas koguses alkoholi viimase nädala lõikes võrreldes sama genotüübiga indiviididega, kellel stressitekitavaid elusündmusi oli esinenud vähe või üldse mitte. Järeldus: 5-HTTLPR genotüübi ja stressitekitava keskkonna koosmõju on erinev olenavalt arengu erinevates etappides ja soost.
Sotsiaalfoobia ja emotsionaalsete näoilmete infotöötlus
(Tartu Ülikool, 2014) Tiganik, Kristiina; Kukk, Gerly, juhendaja; Kurrikoff, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida hetkel sotsiaalfoobia diagnoosi omavate inimeste emotsionaalset infotöötlust skemaatiliste näoilmete näitamisel. Testimises osales 23 sotsiaalfoobia diagnoosiga isikut ning 462 kontrollisikut, mis toimus osana Eesti Laste Isiksuse ja Käitumise Tervise Uuringust 2008/2009 aastal. Uuringu käigus lasti katseisikutel hinnata emotsionaalsete näostiimulite valentsi ja aktivatsiooni, mõõdeti reaktsiooniaegu ning uuriti, milliste näoomaduste järgi positiivseid ja negatiivseid emotsioone eristatakse. Ilmnes, et sotsiaalfoobiaga inimesed hindavad kurbust ja negatiivsust väljendavaid emotsioone (kurb+kuri) negatiivsema valentsiga kui kontrollgrupp. Samas aktivatsiooni hinnangutes, reaktsiooniaegades ning näoomaduste järgi positiivsete ja negatiivsete emotsioonide eristamisel sotsiaalfoobia - ja kontrollgrupp üksteisest ei erinenud. Kõik katseisikud tajusid näoilmetelt emotsioone suu kuju järgi. Tulemused viitavad, et sotsiaalfoobia diagnoosiga isikud on negatiivsust väljendavate emotsioonide hinnangutes negatiivsemad kui kontrollgrupp.
Vanematepoolse heakskiit/tõrjumise ja kontrolli tajumine 1970ndatel ja 1990ndatel
(Tartu Ülikool, 2018) Mäekivi, Johanna; Kurrikoff, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas lapsed tajusid oma vanemapoolset heakskiit/tõrjumist ja kontrolli 1970ndatel ja 1990ndatel ja kas selles esines ka sooliseid erinevusi. Töös analüüsiti lähemalt seda, kas lapsed tajuvad oma ema ja isa aktsepteeriva või tõrjuvana. Uurimuse teostamiseks viidi läbi kvantitatiivne analüüs Eesti laste isiksuse ja tervise uuringu (ELIKTU) andmete põhjal, milles koguti andmed 2008.aastal laste kohta ja 2011-2013 aastal lapsevanemate kohta. Lapsed hindasid tagasivaatavalt, kuidas nad said läbi oma emaga 90ndatel ja lapsevanemad andsid hinnangu selle kohta, milline oli nende ema ja isa 70ndatel. Uuritavad täitsid Vanemliku Heakskiidu-Tõrjumise Küsimustiku (PARQ), kus anti hinnanguid soojuse, vaenulikkus, tõrjumise, ükskõiksuse ja kontrolli alaskaalal. Analüüsis selgus, et mehed ja naised ei tajunud 1990ndatel oma ema erinevalt. 1970ndatel hindasid mehed oma läbisaamist emaga lapsepõlves paremaks, sest võrreldes naistega on nende skoorid madalamad vaenulikkuse, ükskõiksuse ja tõrjumise puhul. Samuti oli meeste läbisaamine oma emaga soojem, kuid kontrolli hinnang oli veidi suurem. Mehed ja naised hindasid 1970ndatel oma suhet isaga üsna sarnaselt. Mehed tundsid oluliselt rohkem vaid isapoolset kontrolli ja tendentsi tasemel vähem isapoolset tõrjumist. Kokku tajusid tugevat ja ranget kontrolli mehed rohkem kui naised. Võrreldes hinnanguid, mis anti ema ja isa kohta selgus, et naised ja mehed tajusid, et ema oli soojem ja kontrollivam kui isa. Samuti oli olemas ka tendents, et naised tajusid ema vaenulikumana ning mehed tajusid, et isa oli ükskõiksem. Koguskoori osas saab järeldada, et naiste puhul ei tulnud esile, et ema ja isa oluliselt erinevalt tajuti, kuid meeste jaoks oli ema heakskiitvam kui isa. Nii 90ndatel üles kasvanud naised kui mehed tajusid oma ema oluliselt soojemana ja vähem vaenulikuma, ükskõiksema ja tõrjuvana võrreldes 70ndatel üles kasvanud naiste ja meestega. Kuid kontrolli ei tajunud naised ja mehed 70ndatel ja 90ndatel erinevalt. Korrelatsioonanalüüsis tuli koguskoori ja kontrolli vahelisi seoseid uurides esile, et kõrgem skoor kontrolli skaalal oli 1990ndatel seotud suurema emapoolse tõrjumisega. 1970ndatel aga tuli esile samasugune seos naistel nii oma isa kui ka ema kohta kohta. Meestel aga ei olnud kontroll ja tõrjumine omavahel 70ndatel seotud. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et 1990ndatel oli laste ja vanemate vaheline läbisaamine muutnud paremaks võrreldes 1970ndatega ning mõlemal ajal esines mõõdukat kontrolli sama palju. 90ndatel ei olnud soolisi erinevusi, kuid 70ndatel tajusid nii mehed kui naised, et nende ema oli soojem ja kontrollivam kui isa.