Browsing by Author "Lamesoo, Katri"

Now showing 1 - 5 of 5

Kujundava hindamise projekti I etapi uurimistulemuste aruanne
(Tartu Ülikool, 2011) Jürimäe, Maria; Kärner, Anita; Lamesoo, Katri
Eestis on koole ja õpetajaid, kes on kujundavat hindamist juba aastaid kasutanud. On teisi, kes näevad kujundavas hindamises arenguvõimalust nii õpetajatele kui õppijatele ning on oma hindamissüsteemi üle vaadanud just uue õppekava tulekuga. Leidub ka koole, kes esialgu kahtlevad kujundava hindamise mõttekuses. Selleks, et kaardistada erinevate õppega seotud sihtgruppide – õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate arusaamu hindamisest, viidi 2011. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekava arenduse keskuse poolt läbi hindamise uuring. Kvalitatiivseid meetodeid kasutades uuriti õpetajate, õppijate ja vanemate hindamisega seonduvaid hoiakuid, arusaamu ja ootusi.
Muutunud õpikäsituse rakendamise ja selleks erinevate valikute pakkumise seire korraldamine, sh gümnaasiumis valikkursuste rakendamise osas
(Tartu Ülikool, HaridusuuendusKeskus, 2016) Lamesoo, Katri; Ader, Angela
Uuringu käigus seirati valikkursuste (valikainete) pakkumist Eesti gümnaasiumites. Selle käigus analüüsiti ühelt poolt, kuidas on valikainete pakkumise süsteem korraldatud, millest lähtuvad koolid valikkursuste pakkumisel ja kuidas mõistetakse valikainete rolli õppekavas. Teisalt uuriti, millest lähtuvad õpilased valikkursuste valimistel ning milline on nende rahulolu valikkursustega. Valimiks oli 137 kooli (76% Eesti keskharidust pakkuvatest õppeasutustest), andmeid koguti nii koolijuhtidelt (132) kui gümnasistidelt (2807). Uuringu käigus selgus, et suur osa gümnasistidest ei taju vastutust oma õppimise eest ega mõista alati oma kooli õppesüsteemi. Ka ei mängi valikkursused ja õppesuunad valdava osa õpilaste jaoks koolivalimisel olulist rolli.Samas hindasid õpilased oma kooli õppesüsteemi seda kõrgemalt, mida rohkem olid nad valida neid huvitavaid kursusi, seejuures ilmnesid selged erinevused suurte ja väikeste gümnaasiumite vahel, kuivõrd viimastes on kõige vähem rahulolu nii valikkursuste kui oma kooli õppesüsteemiga.
Riikliku õppekava läbivate teemade rakendamise strateegiad koolis
(Tartu Ülikool, 2010) Kõiv, Pille; Harro-Loit, Halliki; Strömpl, Judit; Luik, Piret; Ots, Aivar; Tago, Margit; Biin, Helen; Lamesoo, Katri
Riikliku Õppekava läbivad teemad on kahtlemata kooli õppekava ja kool juhtimise seisukohalt üheks uuenduslikematest muutustest, mis on kestnud mitmeid aastaid ja nõudnud mahukaid kulutusi. Kui senised läbivaid teemasid käsitlevad uuringud on keskendunud ühe läbiva teema probleemidele, siis käesolevas uuringus võetakse vaatluse alla kõigi kohustuslike läbivate teemadega tehtav töö samas koolis sama kollektiivi poolt ehk uuritakse, kuidas koolid on riikliku õppekavaga määratletud uuendused „tõlkinud“ oma igapäevasesse praktikasse. Läbivate teemade rakendamist vaadeldakse koolides kahe tasandina: osana kooli tegevuse juhtimisest ning osana õpetaja tööst õpilastega.
Social construction of sexual harassment in the post-soviet context on the example of Estonian nurses
(2017-10-23) Lamesoo, Katri; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Probleemi kirjeldus. Seksuaalse ahistamise kogemise ulatuse mõõtmine annab riigiti erinevaid tulemusi. Kas sellest võiks järeldada, et ühtedes riikides esinebki seksuaalset ahistamist rohkem kui teistes? Kuigi seksuaalne ahistamine on juriidiliselt defineeritud, on selle tajumine subjektiivne, mis esitab nähtuse uurijatele palju väljakutseid. Selleks, et mõista nähtust sügavuti ja seda just Eesti kontekstis, on käesolevas töös kasutatud kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Töö põhineb peamiselt süvaintervjuudel meditsiiniõdedega. Tulemus ja kasutegur. Rahvusvahelises plaanis on uurimistöö väärtuslik, kuna näitab konkreetse konteksti, antud juhul postsotsialistliku Eesti konteksti mõju seksuaalse ahistamise konstrueerimisele. Viimane on oluline õenduse kontekstis, kus ristuvad institutsionaalsed ja soolised hierarhiad, mille tähendust oluliselt mõjutab kohalik ajaloolis-ühiskondlik kontekst. Töös tulevad esile viisid, kuidas ahistamist esitatakse nähtamatu või olematu kategooriana. Seksuaalsest ahistamisest rääkides positsioneerisid õed ennast ühtaegu nii võimu omavate kui ka mitteomavatena. See tegi nähtavaks võimu ambivalentsuse ja dünaamilisuse, millest seni on ahistamise kontekstis räägitud pigem teoreetiliselt kui seda näitlikustatud empiiriliselt. Analüüsi tulemused näitavad, kuidas naiste püüdlused positsioneerida ennast professionaalses kontekstis võimukana ebaõnnestusid, kuna professionaalset identiteeti oli raske leida. Kontekstis, kus naistel puudub sooteadlik keel, mis võimaldaks neil ära tunda enda võimutust haigla süsteemis, tuginetakse diskursusele, mis Eesti kontekstis võimaldab neil saada osa diskursiivsest võimust, asetades ennast naise positsiooni. Õdede enesepositsioneerimine naisena võimaldab neil hoiduda iseenda asetamisest ohvripositsiooni, mis käib paratamatult kaasas seksuaalse ahistamise ja teiste soolise diskrimineerimisega seotud nähtustega. Uurimuse käigus tehakse nähtavaks viisid, kuidas subjekti positsiooni võtmine võimaldab naisel diskursiivselt positsioneerida ennast võimukana ja vältida ohvripositsiooni. Taotledes professionaali subjektipositsiooni, on õed sunnitud silmitsi seisma võimutusega, enda positsioneerimine naisena on aga üks viis enese võimustamiseks
Teema "Keskkond ja jätkusuutlik areng" ja teiste läbivate teemade rakendamine üldhariduses
(Tartu Ülikool, HaridusuuendusKeskus, 2016) Lamesoo, Katri; Ader, Angela; Sillak, Silver; Kont, Helle; Pärtelsohn, Ragnar; Korman, Kaia
Uuringu eesmärk on anda tõenduspõhine alus Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi ühise tegevuskava koostamiseks keskkonnahariduse/säästva arengu hariduse edendamiseks. Uuringus: 1) antakse üldisem ülevaade läbivate teemade õpetamisest üldhariduses; 2) antakse ülevaade riiklike õppekavade ühe läbiva teema "Keskkond ja jätkusuutlik areng" rakendamisest üldhariduskoolides; 3) Selgitatakse välja erinevused läbiva teema rakendamisel säästva arengu hariduse koolitusel (edaspidi SAH-koolitus, 2013–2015) osalenud ja mitteosalenud koolide vahel ning uuritakse koolituse võimalikku mõju õpetajate pädevusele ja koolide tegevusele. Uuring hõlmas kokku 46 Eesti üldhariduskooli: läbi viidi veebipõhine ankeetküsitlus õpilaste ja õpetajate seas ning analüüsiti läbivate teemade käsitlemist koolide õppekavades. Uuringu tulemused näitasid, et läbivad teemad on kõikide uuringus osalenud koolide õppekavades kajastatud, ent ei kajastu alati õppetegevuses. Teema "keskkond ja jätkusuutlik areng" kajastus SAH-koolitusel osalenud koolides nagu teistegi läbivate teemade puhul õppekavades põhjalikumalt kui teistes sarnastes koolides, kus koolituse kogemus puudus. Koolitusel osalenud õpetajatest kaks kolmandikku teinud muudatusi oma töökavas ning hinnanud ise koolituse mõju positiivselt, kuid samas ei tulnud SAH-koolituse mõju kuidagi välja õpilaste vastustest. Analüüs annab soovitusi läbivate teemade rakendamiseks nii Haridus- ja Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile kui koolipidajatele.