Browsing by Author "Lepik, Krista, juhendaja"
Now showing 1 - 20 of 22
- Results Per Page
- Sort Options
Item 8. klassi õpilaste ettekujutused ideaalsest kooliraamatukogust(Tartu Ülikool, 2016) Mandel, Kristiina; Lepik, Krista, juhendaja; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Eesti naiste arusaamad terviseinfo hankimisest: erisused ja põhisuundumused(Tartu Ülikool, 2016) Siniallik, Kaie; Uibu, Marko, juhendaja; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Eesti väikemuuseumide töötajate töörütmid kiireneva ajaga ühiskonnas(Tartu Ülikool, 2021) Savisto, Mirjam; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Eksootiliste lemmikloomade pidajate infovajadused ja hinnangud eestikeelse info usaldusväärsusele(Tartu Ülikool, 2023) Taimela, Derby; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Gümnaasiumi-ealiste tööotsijate sotsiaalmeedia jalajälg värbajate hinnangul(Tartu Ülikool, 2019) Iilane, Karin Marie Margret; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Infokultuur Tööinspektsiooni näitel(Tartu Ülikool, 2021) Sirman, Kerty Keir; Kannukene, Katrin, juhendaja; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Infopädevus ja mõistet ümbritsev infoühiskonna diskursus Eesti infopoliitikat suunavates tekstides(Tartu Ülikool, 2018) Merimaa, Kertti; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem KIS2 kasutajatel juurutamisjärgselt tekkinud barjäärid Viru ja Pärnu maakohtute näitel(Tartu Ülikool, 2015) Romantšuk, Eleri; Kanger, Laur, juhendaja; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMagistritöö eesmärgiks oli uurida KIS2 kasutajatel juurutamisjärgselt tekkinud ootamatuid barjääre. Töö sihiks oli teada saada, millised ootamatud barjäärid tekkisid KIS2 kasutajatel juurutusjärgse kasutamise käigus. Uuringu teostamiseks kasutati kvalitatiivse meetodina semistruktureeritud intervjuusid. Intervjueeriti KIS2 süsteemisisestest kasutajatest kohtuistungisekretäre, kuna nemad on süsteemi ühed põhikasutajad. Kokku viidi läbi 11 intervjuud, mis toimusid silmast-silma kohtumistel erinevates Viru ja Pärnu Maakohtute kohtumajades. Analüüsi tulemusena selgus, et kõikidel kasutajatel on esinenud rohkemal või vähemal määral ootamatuid barjääre KIS2 juurutusjärgse kasutamise käigus. Ootamatud tagajärjed, mis selgusid analüüsi käigus, olid seotud nii kasutajatega kui ka tehniliste aspektidega. Uuringu käigus analüüsiti uue lisatöö kaasnemist, töökorralduslikke küsimusi, paberipüsivust, emotsioone, kasutusmugavust, kommunikatsiooni, loogilisust, vigu, testimisprobleeme, ajakulu, pidevaid uuendusi ja parandusi ning sõltuvust tehnoloogiast. Enim mainiti negatiivse poole pealt süsteemi aeglust, veateateid ja probleemide esinemisi töö tegemise käigus ning ajakulu. Positiivse poole pealt toodi välja neid jooni, mis lihtsustavad igapäevaseid tööülesandeid, näiteks dokumentide edastamine KIS2 kaudu, Rahvastikuregistri liidese seotus infosüsteemiga ning kohtuistungite loomine ja kutsete edastamine KIS2 kaudu. Toodi välja küll, et KIS2-l on võrreldes KIS1-ga mitmeid lisafunktsioone, kuid osa vastajaid tõid välja ka selle et osad funktsioonid ei tööta aeg-ajalt ja mõni ei tööta väidetavalt üldse. Samuti mainisid kõik vastajad, et KIS2-te ei saa pidada valmis infosüsteemiks, kuna seal esinevad endiselt vead ja probleemid ning seda täiendatakse ja parandatakse pidevalt. Tulevikus soovitaksin uurida näiteks tavakasutajaid, kes saavad e-toimiku kaudu kohtudokumente KIS2-te saata ja sealt vastu võtta. Samuti võiks uurida infosüsteemi juurutajaid või KIS2-e teisi kasutajagruppe, näiteks kantseleitöötajaid, kuna neil on ka palju erinevaid ülesandeid KIS2-s, näiteks sissetuleva- ja väljamineva postiga tegelemine või kohtunikke, sest nende hulgas on suur osa neid, kes süsteemi ei kasuta (seda toodi välja ka intervjuude käigus, et kohtunikud ei kasuta süsteemi).Item Kooliraamatukoguhoidja rollid ja hoiakud üldhariduskoolis infokirjaoskuse arendamises Tallinna üldhariduskoolide näitel(Tartu Ülikool, 2014) Tammar, Katrin; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Kutsealuste seas enim esinevad infovajadused, kasutatavad infokanalid ja nendega seotud probleemid(Tartu Ülikool, 2014) Martinson, Helen; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Muuseumikommunikatsioon indiviidide ja kogukondade näituseloomesse kaasamisel „Meie Tartu“ näitel(Tartu Ülikool, 2024) Tamm, Anita; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Noorte täiskasvanute vaimse tervise infokäitumine– kirjanduse ülevaade(Tartu Ülikool, 2024) Merivee, Lilith; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Pealinnast väljas asuvate mittetulunduslike galeriide kuraatorite ja galeristide roll kunsti vahendamisel publikule(Tartu Ülikool, 2022) Ungru, Mona; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Põhikooli teise astme loodusainete õpetajate rahulolu-uuring õppeprogrammidega keskkonnaharidust pakkuva Akva:riumi näitel(Tartu Ülikool, 2018) Zirk, Kristiina; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Rahvaraamatukogude tegevuse kajastamine suuremates ajalehtedes 2004-2014 ja valitud artiklite retseptsioon(Tartu Ülikool, 2015) Männiste, Maris; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMagistritöö eesmärgiks on anda ülevaade rahvaraamatukogusid puudutavast artiklitest perioodil 2004-2014 ajalehtedes Eesti Päevaleht, Postimees, Õhtuleht, Sirp, Õpetajate Leht ning fookusgrupp-intervjuudes osalenute näitel valitud artiklite retseptsioonist. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin eraldi uurimisküsimused kontentanalüüsi ning fookusgrupp-intervjuude jaoks – kokku 5 suuremat küsimust koos alaküsimustega. Kontentanalüüsi viisin läbi 2015. aasta märtsis ning fookusgrupp-intervjuu sama aasta aprillis. Fookusgrupp-intervjuusse sattusid eelkõige inimesed, kes lugesid ajalehti ning külastasid vähemal või rohkemal määral raamatukogusid. Uuringust selgus, et rahvaraamatukogudest on viimase kümne aasta jooksul uuritud viie väljaande põhjal kirjutatud võrdlemisi vähe – kokku 104 artiklit. Kõige rohkem on rahvaraamatukogud tähelepanu pälvinud 2011-2012 aastal seoses kohustuslike komplekteerimisnimekirjadega. Võrreldes eelnevate ja järgnevate aastatega on nendel aastatel artiklite arv oluliselt suurem. Kõige rohkem on rahvaraamatukogudega seonduvat kajastanud Eesti Päevaleht. Sirp ja Õhtuleht on antud teemale pühendanud võrdväärselt leheruumi ning Õpetajate Leht väga vähe. Kuna suurem osa artikleid ilmus perioodil 2011-2012, siis oli teema valdavalt kõigis väljaannetes sel perioodil seotud rahvaraamatukogude missiooni/rolliga. Fookusgrupp-intervjuude käigus selgus, et osalejate arvates on põhilised teemad, millest rahvaraamatukogudega räägitakse seotud ürituste, näituste vms, mis toetudes kontentanalüüsile paika ei pidanud. Ka ei suutnud nad meenutada ühtegi konkreetset rahvaraamatukogudega seotud uudist. Lisaks valisin kontentanalüüsis kasutatud artiklite hulgast välja kolm artiklit, mida lasin lugeda läbi viidud fookusgrupp-intervjuu viiel osalejal. Iga artikkel esindas ühte võimalikku olulist käsitlust rahvaraamatukogudest. Valitud artiklite kaudu üritasin mõista võimalikke antud intervjueeritavatel esinevaid vastuvõtuviise. Antud uuringu puhul võib öelda, et vastuvõtuviis olenes nii grupiliikmete meediateadlikkusest, artikli sisust, aga ka nende isiklikest kogemustest rahvaraamatukogudega. Loetud artiklite puhul esines nii vahendatud, läbipaistvat kui ka viitavat vastuvõtuviisi. Artiklit peeti seda olulisemaks, mida rohkem see intervjueeritavate jaoks neid n-ö „päris elus“ puudutas ning igapäeva elus kasuks tuli. Kokkuvõtvalt võib öelda, et antud tingimustel kirjutatakse rahvaraamatukogudest vähe kuna suurem osa artikleid mahub ära kahe aasta sisse kui kirjutati uuest komplekteerimispoliitikast. Artiklite pealkirjad ei ole piisavalt huvipakkuvad ning tõenäoliselt tavasituatsioonis fookusgrupp-intervjuus osalenud neid ei loeks. Artiklite seisukohalt on oluline nende seos „päris eluga“. Selle puudumisel jäävad teemad n-ö tavaliste lehelugejate jaoks kaugeks.Item SA TÜ Kliinikumi dokumendihaldussüsteemi Webdesktop kasutajate rahulolu ja seda mõjutavad tegurid(Tartu Ülikool, 2016) Torkel, Kerttu; Lepik, Krista, juhendaja; Punga, Hele, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutSA TÜ Kliinikumi dokumendihaldussüsteemi DHS kasutajaid küsitlesin ankeetküsimustiku teel 05.–12.05.2016. Küsitlusele vastas 132 süsteemi kasutajat, mis on 15% kõigist uuringusse kutsutud töötajatest. Uuringuga soovisin välja selgitada kasutajate rahulolu igapäevase töövahendiga ning neid tegureid, mis võiksid rahulolu mõjutada. Kliinikumis kasutatakse DHS-iga töötamiseks kõige enam veebilehitsejat Google Chrome, vähem ka Mozilla Firefox’i, mis võib olla harjumus või keskselt eelnevalt seadistatud, kui ka kasutaja teadlik valik. Süsteemi sisenetakse peamiselt töölaual oleva ikooni kaudu, mis on samuti tõenäoliselt harjumusest põhjustatud ja kindlalt töötav viis oma tööülesannete täitma asumiseks. Kolmest võimalikust variandist kasutati isikutuvastuseks kõige rohkem kasutajatunnust ja parooli ning minimaalselt teisi digitaalseid vahendeid (ID-kaart või mobiil- ID), kuna see võib olla kõige mugavam lahendus, kui ei ole vaja dokumente allkirjastada. Kliinikumi DHS-i kasutajad on süsteemiga ning selle kasutusmugavusega üldiselt rahul, kuid teevad ettepanekuid ka tööd lihtsustavate funktsioonide lisamiseks. Rahulolu süsteemiga mõjutab selle kasutamise sagedus – sagedasemad kasutajad on süsteemiga rohkem rahul. Struktuuriüksuste juhid on rohkem rahul süsteemi kasutusmugavusega ja elektroonilise asjaajamisega Kliinikumis. Rahulolu süsteemiga ei mõjuta vanus, Kliinikumis töötamise ega DHS-i kasutamise aeg. Oluline järeldus uuringust on see, et puudub süsteemne vastupanu, mida kogesin kolleegidega vestluste käigus ja mida varasem on palju uuritud (Venkatesh jt, 2003; Lapointe ja Rivard 2005) ning mille eeldamisest uurimistöö alguse sai. DHS-i ja paberasjaajamise võrdluses on elektroonilise asjaajamisega rahul üle poolte kasutajatest, pidades seda kiiremaks, tööd lihtsustavaks ning aega ja paberit kokkuhoidvamaks süsteemiks. Nende kasutajate arvates annab süsteem parema ülevaate dokumentidest ja paremad võimalused nende säilitamiseks. DHS-is olevaid dokumente säilitatakse ka enda arvutis ja prinditakse välja suhteliselt palju, mis oli ootamatu tulemus arvestades süsteemiga ja selle kasutusmugavusega rahulolu. DHS-is tekkinud tõrgete ja takistuste puhul abi saamiseks pöördutakse kõige rohkem oma struktuuriüksuse teise töötaja poole. Paberil asjaajamisele eelistab DHS-i kasutada üle poolte kasutajatest, pidades seda kiiremaks, tööd lihtsustavaks ning aega kokkuhoidvamaks süsteemiks, mis annab parema ülevaate dokumentidest ja parema säilitusvõimaluse. DHS-is olevaid dokumente säilitatakse ka enda arvutis ja prinditakse välja suhteliselt palju. Kasutajad vajavad ja soovivad DHS-i koolitusi ning muudatustest ja uuendustest teavitusi ekirjaga. Kokkuvõtvalt saab uurimistulemusi hinnata positiivseteks, sest enamik küsitlusele vastanud töötajatest on rahul nii asjaajamisega elektrooniliselt kui ka süsteemi kasutusmugavusega. Vastupidist ei saa kuidagi kontrollida, kuid julgen arvata, et rahulolematud kasutajad kasutasid võimalust oma arvamuse avaldamiseks ning vastuste arv jäi siiski valdava enamuse rahulolu näitavaks. DHS-is on kogenud tõrkeid ja probleeme suurem osa süsteemi kasutajaid ja süsteemi peetakse vähese hulga töötajate poolt keeruliseks, kuid rahulolule süsteemiga ning asjaajamise toimumisele DHS-is antakse siiski kõrge hinnang. DHS-is on kogenud tõrkeid ja probleeme suurem osa süsteemi kasutajaid, süsteemi peetakse vähese hulga töötajate poolt keeruliseks. Tõrked võivad olla tingitud nii ebasobivast veebilehitsejast kui ka töötaja vähesest kasutuskogemusest, kuid seost vanuse, ametikohaga või kasutusekogemusega ei olnud alust uurida. DHS-is tekkinud tõrgete ja takistuste puhul abi saamiseks pöördutakse kõige rohkem oma struktuuriüksuse teise töötaja poole. Tekkinud probleeme ja kasutajate vabatekstilisi ettepanekuid saab lahendada tehniliselt DHSabi grupi poolt ja arvestada koolituste planeerimisel. Kasutajad vajavad ja soovivad DHS-i koolitusi ning muudatustest ja uuendustest teavitusi e-kirjaga.Item Sotsiaalmeedia kanali Instagram postituste sisu – visuaalide ja sõnumite analüüs Eesti muuseumide näitel(Tartu Ülikool, 2020) Treier, Grete; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkod; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava üliõpilaste infopädevuse omandamise kogemused ja seotud oskuste kasutuspraktikad kõrgkooli õpingute jooksul(Tartu Ülikool, 2017) Tuisk, Ehtel; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Töötervishoiu ja tööohutusalane infojuhtimine ja -käitumine Kaitseväe logistikakeskuses(Tartu Ülikool, 2014) Erik, Aivar; Lepik, Krista, juhendaja; Baumann, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Tõrva Gümnaasiumi õpetajate infokäitumine ja kooli raamatukogu(Tartu Ülikool, 2014) Kannukene, Katrin; Lepik, Krista, juhendaja; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut