Browsing by Author "Luisk, Elisabeth"
Now showing 1 - 2 of 2
- Results Per Page
- Sort Options
Item Eesti muusika- ja üldhariduskoolide õpetajate väärtuste võrdlus(Tartu Ülikool, 2020) Luisk, Elisabeth; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on Eesti muusika- ning üldhariduskoolide õpetajate isiklike ja kasvatusväärtuste vahelised sarnasused kui ka erinevused. Valimi moodustasid 98 muusikakooli õpetajat ja 189 üldhariduskooli õpetajat, kellelt koguti andmeid väärtuste portreeküsimustikuga. Uurimuses leiti, et õpetajad peavad nii isiklikes kui ka kasvatusväärtustes olulisemaks eneseületamisega seotud väärtuseid ning kõige vähem väärtustatakse eneseupitamisega seotud väärtuseid. Statistiliselt olulisi erinevusi muusika- ja üldhariduskoolide õpetajate väärtustes ei leitud. Õpetajad pidasid isiklikes väärtustes olulisemaks enesemääratlust, võimu, turvalisust ning hedonismi. Kasvatusväärtustes peeti tähtsamaks saavutust ning stimulatsiooni. Õpetajate väärtused olid seotud nende soo, vanuse ja haridustasemega. Tulemused viitavad sarnasustele erinevate Eesti õpetajate väärtustes.Item Huvitegevuses osalemise seosed teismeliste baasvajaduste ja psühholoogilise kohanemisega(Tartu Ülikool, 2024) Luisk, Elisabeth; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutNoorukite vaimse tervise toetamisel võib olla oluline roll organiseeritud vaba aja tegevustel. Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas on huvitegevuses osalemine seotud noorukite psühholoogiliste baasvajaduste (autonoomia, seotus, kompetentsus) ning psühholoogilise kohanemisega. Samuti püüti leida, kas seosed erinevad huviala valdkonna lõikes (sport, kunst, akadeemiline) ning kas baasvajadused aitavad selgitada huvitegevuses osalemise seoseid psühholoogilise kohanemisega. Uurimuse valimi moodustasid Tartu ja Tallinna linna põhikoolide 5.-7. klasside õpilased vanuses 11-14 aastat (N = 223). Ennustamaks nii psühholoogilist kohanemist kui baasvajadusi kasutati peamise analüüsimeetodina lineaarset regressiooni. Tulemused näitasid, et huvihariduses osalejate ja mitteosalejate vahel ei olnud statistiliselt olulisi erinevusi psühholoogilises kohanemises. Baasvajadustest oli osalejatel kõrgem kompetentsus võrreldes mitteosalejatega. Huvitegevuse valdkonna lõikes olid sportlikus huvitegevuses osalevad noored psühholoogiliselt paremini kohanenud ning neil oli ühtlasi kõrgem autonoomia, seotus ja kompetentsus võrreldes mitteosalejatega. Leiti, et psühholoogilised baasvajadused selgitasid seoseid sportlikus huvitegevuses osalemise ja parema psühholoogilise kohanemise vahel. Magistritöö tulemused pakuvad sisendit huviharidussüsteemi arenguks ning viitavad olulisusele luua psühholoogilisi baasvajadusi ja vaimset tervist toetav õpikeskkond.