Sirvi Autor "Menise, Tatjana" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Fairy tales in transmedia communication: fanfiction(2020-01-17) Menise, Tatjana; Torop, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTraditsioonilised Euroopa muinasjutud nagu „Tuhkatriinu“, „Uinuv kaunitar“ või „Lumivalgeke“ on tuntud pea kõikjal maailmas. Sageli mõtestatakse neid tekste kui universaalsete väärtuste kandjaid, mida kultuuris üha uuesti korratakse, tõlgitakse erinevatesse keeltesse ja jutustatakse ümber uutes kontekstides ja kõikvõimalikes žanrites. Käesolevas väitekirjas otsime vastust küsimusele: Kuidas taolised lood üldises kultuuri dünaamikas muutuvad? Kuna muinasjutud eksisteerivad kaasajas väga erinevates variatsioonides pakuvad need suurepärast materjali, et paremini mõista ümberjutustamise protsessi olemust kultuuris. Kultuuris toimub pidev tekstide ümbertöötamine. Tähtsate ja kõigile tuntud lugude kordamine ja ümberjutustamine meenutab omamoodi keerulist mängu, milles erinevad autorid otsivad tekstidest varjatud tähendusi, katsetavad uusi väljendusviise või lihtsalt testivad juba laiemale avalikkusele tuttavate ideede aktuaalsust uutes kontekstides. Tänapäeval ei ole uute interpretatsioonide loomine enam vaid „professionaalsete“ autorite pärusmaa. Erinevate tõlgenduste võrgustikku täiendavad üha enam „amatöörautorid“ (ehk teisisõnu fännikirjanduse autorid); lisaks jutustatakse lugusid ümber ärilistel eesmärkidel ning suur osa ümberjutustustest leiab aset ka osaluskultuuri piirialadel. Publiku osalemine loometegevuses muudab kultuuri heterogeensemaks, kutsudes esile uusi kunstilisi praktikaid ja dialoogivõimalusi. Ühtlasi pakub fännikirjandus rikkalikku materjali uurijale, mille abil kujundada terviklikum ja nüansseeritum arusaam sellest, kuidas lood muutuvates kultuurikontekstides eksisteerivad. Doktoritöös vaatleme me ümberjutustust kui semiootilist probleemi ja modelleerime seda kui kommunikatsiooni inimeste, tekstide ja kultuuride vahel. Antud töö puhul ei ole eesmärgiks vaid üksikute süžeede analüüs, vaid püüame selgitada, kuidas toimub kultuuri transmeedialine kommunikatsioon ehk kuidas suhestuvad omavahel erinevates kultuurikeeltes kirjutatud tekstid kultuuri mentaalsel tasandil ja autori/publiku teadvuses. Peamiseks uurimismaterjaliks on vene fännikirjandus, mis on pühendatud Hans Christian Anderseni kirjapandud „Lumekuningannale“ (1844) kui klassikalisele muinasjutusüžeele. Väitekiri koosneb sissejuhatavast osast ja viiest originaalartiklist, mis on avaldatud viimase viie jooksul minu doktoriõpingute käigus.