Browsing by Author "Narusson, Dagmar, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 67

Autismispektri häirega laste sotsiaalne kaasamine üldhariduskoolis Kagu-Eesti koolide näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Leppik, Eva; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Autistlike noorte igapäevaelu ja toetamine
(Tartu Ülikool, 2017) Reimund, Marje; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Dementsuse diagnoosiga inimeste heaolu toetamise võimalused läbi dementsussõbralike teenuste
(Tartu Ülikool, 2021) Kuusk, Katrin; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Dementsus on ülemaailmselt kasvav probleem. Dementsus raskendab inimese igapäevaelu toimetulekut. Pakkudes dementsussõbralikke teenuseid näiteks päevakeskuse teenust on eelkõige vaja lähtuda õige keskkonna loomisest – nii füüsiline kui ka vaimne keskkond. Luues õige keskkonna saab dementsusega inimese heaolu toetada. Töö alguses sai püstitatud kolm uurimisküsimust: 1. Milliseid innovatiivseid lahendusi on võimalik rakendada dementsuse diagnoosiga inimeste heaolu tõstmiseks? 2. Kuidas dementsuse diagnoosiga inimesed kirjeldavad oma heaolu praegu? 3. Milliseid võimalusi rakendavad päevakeskuse töötajad dementsuse diagnoosiga eakate heaolu toetamiseks? Innovatiivsed lahendused, mida saaks rakendada dementsuse diagnoosiga inimeste heaolutõstmiseks oleks näiteks dementsuse sõbralikud linnad. Samuti on vahvaks ideeks ka mälukohvikud, mida rakendatakse Eestis ja mujal maailmas. Läbi lihtsate muudatuste on võimalik dementsusega inimestele luua sobilike keskkondi, nii koduses keskkonnas, teenustel kui ka avalikes kohtades. Analüüsist selgus, et dementsusega inimeste heaolule tuleks tähelepanu pöörata. Kuigi heaolu poolest tundusid kõik rahul olevat, siis tuleks arvesse võtta seda, et kliendid ei ole oma sündroomist teadlikud. Klientide heaolu toetamiseks, rakendavad päevakeskuse töötajad erinevaid mälu treenivaid mänge. Mälu treenivate mängude juures on töötajad toetavaks allikaks. Eelkõige peab jõukohaste toimingutega klient ise hakkama saama.
Diabeedilapse ja tema perekonna igapäevaelu Eestis
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2013) Ojaberg, Eva; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
Eakate aktiivsena vananemine ja võimalused Pärnu linna näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2013) Talvik, Viivi; Narusson, Dagmar, juhendaja
Eakate tegevuses püsimise võimalused Jõgeva linna näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2014) Vinkel, Kristi; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž
Eesti kogemusnõustajate kirjeldus kogemusnõustamise olemusest
(Tartu Ülikool, 2023) Hollo, Raili; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti puuetega inimeste kodade huvikaitse tegevus puuetega inimeste esindamisel
(Tartu Ülikool, 2017) Tõkke, Mihkel; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö eesmärgiks oli kirjeldada Eesti puuetega inimeste kodade huvikaitse tegevusi puuetega inimeste esindamisel. Töö teoreetilises osas käsitlesin huvikaitse erinevaid vorme ja sisu, ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni mõju, puude mõistet ja käsitlust ühiskonnas, ning tutvustasin puuetega inimeste kodasid. Allikatele tuginedes andsin ülevaate, kuidas on toimunud areng huvikaitse valdkonnas, eriti just puuetega inimeste organisatsioonide kontekstis. Analüüsisin konventsiooni mõju huvikaitsele ja kodade tegevusele puuetega inimeste esindamisel. Kirjeldasin, kuidas puude käsitluse areng on muutnud kodade tööd ja väljundeid. Magistritöö uurimismeetodina kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit ning poolstruktureeritud intervjuud, millele eelnes dokumendianalüüs. Kvalitatiivne meetod andis võimaluse paindlikult läheneda ning kirjeldada põhjalikumalt kodade juhtide subjektiivset kogemust huvikaitsetöös. Tulemustest tõusid esile järgmised aspektid: • Ühe kõige olulisema huvikaitsealase väljakutsena näevad Eesti puuetega inimeste kojad Eestis ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist ja järelevalve seadustamist. • Puudega inimesed ei indentifitseeri enam ennast nii tugevalt läbi oma puude. • Noored puudega inimesed vajavad täiendavaid motivaatoreid, et ühingutega liituda. • Oma tööd tõhusalt tegev ühing muudab oma liikmed nii hästi ühiskonda kaasatuks, et vajadus ühingu järgi võib kaduda. • Kojad peaksid hakkama tegelema järjest rohkem huvikaitsega väljaspool oma liikmeskonda, sest liikmeks olemise tähtsus on vähenemas. • Kodade juhid nägid teadliku huvikaitse võimekuse paranemist ühiste huvikaitse aluste kokku leppimise kaudu. • Kodade roll info edastajast on muutunud info selgitajaks ning nõuandjaks. Kuna huvikaitsetöö on siiani Eesti puuetega inimeste valdkonnas väheuuritud teema, loodan, et minu magistritöö annab tõuke uute uurimistööde lisandumiseks. Teadliku ja analüüsitud huvikaitse tegemise oskuste areng kodades toetab puuetega inimeste õiguste kaitset Eestis. Loodan, et magistritöö andis panuse ühise ja selge huvikaitsetöö käsitluse tekkimiseks Eesti puuetega inimeste kodade seas.
Ettevalmistus kogemusnõustaja tööks praktiseerijate ja koolitajate vaatepunktist
(Tartu Ülikool, 2024) Sulõnd, Anu; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Haigla sotsiaaltöötajate kaastundeväsimuse, moraalse stressi ja enesekaastunde kogemused
(Tartu Ülikool, 2019) Kaaver, Katrin; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Igapäevaelu toetamise vajalikkus MTÜ Päevakeskus Vinger klientide näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2014) Laar, Ereli; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž
Iseseisvalt elamise võimalikkus ja Iseseisva Elu liikumise põhimõtete rakendamine Eestis liikumispuudega meeste kogemuste põhjal
(Tartu Ülikool, 2016) Kruusmaa, Mihkel; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolevas uurimustöös võeti vaatluse alla piiratud liikumisvõimega inimeste kogemused seoses Iseseisva Elu elementide rakendusvõimalustega Eestis. Vaadeldavateks valdkondadeks valiti: kogukonnas osalemine, õiguskaitse, elamine, haridussüsteem ja tööhõive kui inimese osalemist ühiskonnas käsitlevad peamised valdkonnad. Toetudes vastavasisulistele teoreetilistele kontseptsioonidele, viidi läbi neli kvalitatiivset poolstruktureeritud intervjuud, millest selgusid peamiselt ligipääsetavusega seotud puudused töös käsitletud valdkondades. Samuti leiti puudused olevat seoses toetavate sotsiaalteenuste kättesaadavusega, mis on tingitud osalt puudulikust õiguskaitsest. Lähtuvalt püstitatud uurimisküsimustest ja neid täpsustavatest intervjuuküsimustest leiti, et ühiskonnas osalemist takistab peamiselt ligipääsetavus füüsilisele ja institutsionaalsele keskkonnale. Samuti oli probleemiks toetavate sotsiaalteenuste kättesaadavus, mis tagavad osalemise erinevates eluvaldkondades. Viimaks toodi probleemina välja ka suhtumine inimestesse, kellel on puuded. Andmeid analüüsides ja järeldusi tehes leiti, et piiratud liikumisvõimega inimeste paremaks ühiskonda kaasamiseks tuleks tõhustada esiteks toetavate sotsiaalteenuste kättesaadavust, teiseks kõrvaldada ligipääsetavusega seotud takistused ja kolmandaks võiks tegeleda ühiskonna teadlikkuse tõstmisega piiratud liikumisvõimega inimeste kaasamisest läbi sotsiaalsete aktsioonide. Toetudes käesoleva uurimustöö tulemustele, võiks neist mingil määral abi olla sotsiaalpoliitika kujundamisel nii vastavate meetmete väljaarendamise seisukohalt kui ka ühiskonna teadlikkust tõstvate aktsioonide administreerimisel. Konkreetsemalt võiks toetavate sotsiaalteenuste osutamisel enam usaldada teenusekasutajate organisatsioone (KOV’ide partnereiks olevaid MTÜ’sid). Ligipääsetavusega seoses tuleks kaaluda lähtumist universaalse disaini põhimõtetest ja leida vahendeid selle teostamiseks avalikus ruumis. Samuti võiks kaaluda ka haridussüsteemi ja tööturu korraldamist selliselt, et see võimaldaks võrdset ligipääsu kõigile ühiskonnaliikmetele sarnastel alustel.
Karjäärinõustamise kogemuse väärtus tööelus
(Tartu Ülikool, 2018) Perillus, Laura; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kiiresti muutuvas ühiskonnas on parema toimetuleku nimel oluline olla teadlik erinevatest tööalastest võimalustest. Karjäärinõustamine on üks vahend, mis toetab inimest tööalaste otsuste langetamisel. Antud uurimistöö eesmärk oli mõista tööelus muutusi tegevate inimeste tõlgendusi karjäärinõustamise kogemuse kohta. Lähtuvalt töö eesmärgist, püstitasin endale kolm uurimisküsimust, millele uuringu käigus soovisin vastuseid leida. 1. Mis ajendab kliente karjäärinõustamise teenust valima nende endi sõnul? 2. Millistele aspektidele pööravad karjäärinõustamises osalenud tähelepanu nõustamise kogemusele tagasi mõeldes? 3. Milliseid muudatusi võtsid kliendid ette pärast karjäärinõustamist nende endi kirjelduste põhjal? Esimesele uurimisküsimusele saadud vastustest selgus, et valdavalt olid karjäärinõustaja juurde minemise põhjused seotud töökoha vahetamise, erialase töö otsimise, karjäärialase info saamisega ja motivatsiooni leidmisega. Samuti taheti saada soovitusi elulookirjelduste kohta. Uurimuses osalejad ei toonud välja konkreetseid ootuseid karjäärinõustamise eel, vaid olid huvitatud, kuidas karjäärinõustaja nende tööalasele olukorrale läheneb. Infot Eesti Töötukassa ESFi karjäärinõustajate kohta leiti peamiselt internetist, ajalehest või saadi soovitus tuttavalt või healt sõbralt. Teisele uurimisküsimusele saadud vastustest ilmnes, et kõige olulisemana tuuakse välja nõustaja ja nõustatava vahelist suhet. Uurimuses osalejad toovad välja, et tänu heale nõustamissuhtele olid nad palju motiveeritumad ning tundsid, et nende muredest hoolitakse. Samuti toodi välja, et karjäärinõustaja aitas toime tulla erinevate raskustega, mis tööalaselt esinesid. Karjäärinõustamine juhatas neid inimesi, keda intervjueerisin, end süvitsi analüüsima ja leidma endas potentsiaali proovida tööturul uusi valdkondi. Nõustamine andis kinnitust, et leidub võimalusi ja neis on julgust midagi juurde õppida. Kolmandale uurimisküsimusele saadud vastustest tuli välja, et karjäärinõustaja aitas parandada ning paremaks muuta elulookirjeldusi ja kaaskirju. Uurimuses osalejad rõhutavad, et tänu sellele on neid tööalastel kandideerimistel saatnud rohkem edu kui varem. Samuti toovad osalejad välja, et nõustamine andis emotsionaalselt väga palju tuge juurde. Uurimusest tuleb välja, et tööalane elu on ühenduses ka kõige muuga, mis võib mõjutada soovitud tulemuste elluviimist. Antud teemat saab edasi uurida mitmest erinevast vaatenurgast. Esiteks võiks võtta sihtgrupiks töötud ning teada saada, kuidas kirjeldavad nemad karjäärinõustamisele minemise põhjuseid ning uurida, kuidas on see neid tööelus edasi aidanud. Samuti võiks võtta üheks sihtgrupiks noored ning uurida nendelt, kuidas nad saavad aru karjäärinõustamise vajalikkusest. Huvitav oleks ka uurida karjäärinõustamisel käinud noorte tegemisi 3-5 aastat hiljem, et teada saada, kui palju mõjutas karjäärinõustaja nende tehtud otsuseid.
Kinnise lasteasutuse teenust saavate noorte toetamine kasutades mõttetreeningu elemente
(Tartu Ülikool, 2019) Jõesaar, Airika; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kinnise lasteasutuse, asenduskodu ja kohaliku omavalitsuse koostöö kinnise lasteasutuse teenusel viibiva lapse toetamiseks
(Tartu Ülikool, 2020) Neppo, Grete Maria; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Koerte kasutamine inimeste abistamisel rehabilitatsiooni valdkonnas ja sotsiaaltöös
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2014) Õispuu, Ingrid; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž
Kogemusnõustamise teenuse korraldus Eestis
(Tartu Ülikool, 2018) Kõre, Moonika; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk on välja selgitada kogemusnõustamise teenuse osutamise aspektid Eestis läbi kogemusnõustajate ja teenuse kooridinaatorite tõlgenduste. Lähtuvalt uurimistöö eesmärgist, esitan järgnevad uurimisküsimused: 1) Kuidas on Eestis kogemusnõustamise teenus praegusel hetkel korraldatud? 2) Millist kasu toob kogemusnõustamine läbi kogemusnõustajate ja teenuse koordinaatorite tõlgenduste? 3) Millised on teenuse edasiarendamist vajavad aspektid? Vastuseks esimesele uurimisküsimusele võib öelda, et Eestis on kogemusnõustajad kaasatud peamiselt rehabilitatsioonimeeskondadesse, kuid sellest hoolimata on intervjueeritud kogemusnõustajatel veel suhteliselt vähe kliente. Klientide vähesus on tingitud klientide, spetsialistide ja teiste seotud ametkondade töötajate vähestest teadmistest kogemusnõustaja teenuse eesmärgi ja olemuse kohta. Kogemusnõustaja roll rehabilitatsioonimeeskonnas on töötada koostöös teiste spetsialistidega ja kuna kogemusnõustajal on kõige emotsionaalsem suhe oma kliendiga, sest ta oskab inimese kogemust märgata, siis aitab ta muuta kogu meeskonna lähenemise kliendikesksemaks. Uuringus osalejate tõlgenduste põhjal on kogemusnõustaja kliendi jaoks eeskuju, kelle toetus, julgustus ja hea nõu aitab kogemusnõustajaga sarnases olukorras kliendil oma raskusi ületada ning taastuda. Kogemusnõustaja ja tema nõustatav on taastumisteekonnal võrdsed ning nende vahel on eriline partnerlusside, mis toetab mõlemat osapoolt. Taastumise tulemusel usub klient oma elu väärtuslikkusesse ja hakkab mõistma, et ka psüühikahäirega on võimalik elada või et pärast kriisi läheb elu edasi. Teisele uurimisküsimusele vastates võib selgelt öelda, et kogemusnõustamine on kõikide uuringus osalejate arvates kasulik. Kogemusnõustamisest on kasu nõustatavale, kogemusnõustajale ja kogu meeskonnatööle. Arvestades kogemusnõustamise kasulikkust kõikidele osapooltele, võib järeldada, et kogemusnõustamisel on laiem positiivne mõju tervele ühiskonna vaimsele tervisele. Viimane uurimisküsimus puudutas kogemusnõustamise teenuse edasiarendamist ning olulisemate kitsaskohtadena toodi välja väheseid teadmisi teenuse olemuse ja eesmärgi kohta, spetsialistide suhtumist kogemusnõustamisse, töövõtulepingute puudumist mõningatel juhtudel, tööruumidega seotud küsimusi ja esindusorganisatsiooni tegevust. Kogemusnõustamine kui uus teenus Eestis vajab veel tutvustamist ning lahti seletamist, et ühiskond mõistaks selle kasulikkust. Ühiskonnaliikmete paremad teadmised aitaksid kogemusnõustajatel rohkem tööd saada ning sellest tulenevalt laheneks ka lepinguid ja tööruume puudutavad probleemid. Suurem töömaht tähendab ka suuremat kaasamist meeskonnatöösse, mille tulemusel areneks koostöö teiste rehabilitatsioonimeeskonna liikmetega ning nende suhtumine kogemusnõustamisse paraneks. Kokkuvõttes leian, et kogemusnõustamine on Eestis oluline teenus, mis aitab kaasa Eesti vaimse tervise valdkonna parendamisele, kaasates ühiskonda rohkem psüühikahäirega inimesi ning samuti aitab teenus psühhosotsiaalselt raskes olukorras inimestel oma elu taas väärtustada. Selle tulemusel on meie ühiskond tervem.
Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate käsitused täienduskoolituste seostest igapäevapraktikaga
(Tartu Ülikool, 2016) Pohla, Heike; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Töö eesmärk oli anda ülevaade sotsiaaltöötajate käsitustest täienduskoolituste ja igapäevapraktika seoste kohta. Töö teoreetiline osa oli üles ehitatud elukestva õppe teooriale, kus kirjutasin pikemalt lahti täiskasvanuhariduse ning täienduskoolituste olemuse. Täienduskoolitused on väga oluliseks osaks sotsiaaltöötaja igapäevapraktikas, seda näitab ka sotsiaaltöö kutsestandard (2014), kus on koolitustel osalemine sätestatud ühe enesearendamise osana. Sisuanalüüsi koostasin kolme viimase aasta jooksul läbitud koolituste põhjal, millele sotsiaaltöötajad tähendusi omistasid. Andmete analüüsimisel kasutasin kvalitatiivset sisuanalüüsi (Mayring, 2000), mis võimaldab leida, analüüsida ning esitada erinevaid teemasid ning alateemasid, mis andmetest ilmnevad. Uurimuse tulemused näitavad, et täienduskoolitused on sotsiaaltöötaja professionaalse arengu seisukohast olulised. Koolitused on andnud igapäevapraktikale uue vaatenurga, laiendanud silmaringi ning ning andnud infot valdkonnas tehtavate muudatuste kohta, samal ajal on raske nimetada konkreetseid teadmisi ja meetodeid, mida ollakse koolitustelt omandanud. See tuleneb tõenäoliselt sellest, et õpitut ei reflekteerita. Silmaringi avanemine, professionaalsed lektorid, praktilised näited, põnevad meetodid ja tagasiside andmine on elemendid, mis muudavad koolitustel käimise sotsiaaltöötajatele nauditavaks. Sotsiaaltöötajad tunnetavad koolitusvajadust mitmetel teemadel: klienditöö, eneseabi, seadusandlus ja erialaväline areng. Vajadus suurema kollegiaalse koostöö järele on käesoleva uurimuse üks suurimaid leide. Sotsiaaltöötajad rõhutasid eriliselt, et täienduskoolitusel käimine on võimalus näha kolleege, kellega muidu tööalaselt väga vähe kokku puututakse. Uurimusele seadis piirid see, et antud meetodiga ei saanud uurida mõju ning seetõttu uurisin sotsiaaltöötajate käsitusi koolitustel omandatu igapäevapratikas rakendamisest. Edaspidi oleks kindlasti huvitav edasi uurida teist osapoolt, antud juhul tööandjaid, mida nemad arvavad täienduskoolituse vajadusest oma töötajatele (värskemat informatsiooni, kui 2012. aasta uuring); samuti saaks intervjueeritavate arvu suurendada, et leitud tulemusi oleks võimalik üldistada.
Koolikogukonna tugi uussisserändajatest õpilaste sotsiaalsele kohanemisele
(Tartu Ülikool, 2021) Kondrad, Anneli; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Koostöö rehabilitatsioonimeeskonna ning teenusesaajate ja kogukonna vahel Võrumaa teenusesaajate näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2020) Vavilova, Merilin; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond