Browsing by Author "Nuust, Vallo, juhendaja"

Now showing 1 - 13 of 13

Ajakirjanduslikud osaluseksperimendid ajalehes Eesti Ekspress 1989 - 2010
(Tartu Ülikool, 2011) Mallene, Laura; Nuust, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The aim of the Bachelor’s thesis “Participatory Stories in the Weekly newspaper the Eesti Ekspress 1989 - 2010” was to study participation as a method of reporting. Participatory story is one of the most challenging approaches of information gathering, which leads the journalist away from the safe environment of the newsroom and requires more than just excellent interviewing techniques and masterful skill of writing and is often exhausting both physically and mentally. The result, however, is more powerful. In the theoretical part of the thesis, the term "participatory story" was explained and also ethical conflicts, newsworthiness and the journalist's role in it were explored. First, an overview was given of different definitions authors have used for participatory story. It was then discovered that participatory story is understood very differently - the term itself is used in many different ways, whether it is understood as a genre in itself or a method of gathering data. Nevertheless, authors were at a consensus that participatory reporting should not be used lightly: it is a sensitive mode, which can easily damage both the source as well as the reporter. In the second part of the thesis, participatory stories from the Estonian weekly newspaper the Eesti Ekspress were analyzed, using text analysis as the main method. The analysis includes participatory stories from the very first issue in 1989 up to 2010. The analysis was supported with interviews made with professional journalists working for the Eesti Ekspress. Examining the definitions provided by the journalists and the definitions from the theoretical part from this thesis side by side, it was possible to compose a unified definition of a participation story: a participation story is a form of reporting, where the journalist manipulates reality and places him-/herself or the subject in a new environment, therefore creating the content of the story through direct action. The analysis showed that it is characteristic for a participation story to develop a strong first person narrative in the final article, mainly through expressing individual thoughts, commenting on (own or others') behavior and interior monologues. The unusually small role of soft news newsworthiness criteria also became apparent in choosing the topics for the articles, from which it can be concluded that the genre of participation story itself is as important as the newsworthiness criteria themselves or even more important. It is impossible to cover all aspects of the participation story in just one thesis. In this thesis I tried to discuss only the most noteworthy traits. There is much material for further study: an in-depth study of the language and style characteristic to participation stories, how a journalist conducting a participation story relates to his or her sources and a comparison of different perspectives used in participation stories in Estonian and foreign media.
Berliini ja Pekingi olümpiamängude kajastamine (Eesti) Päevalehes ja Postimehes
(Tartu Ülikool, 2009) Talimaa, Pärt; Nuust, Vallo, juhendaja; Raudsaar, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Kommentaatorite suhtumine online kommentaariumite regulatsiooni
(Tartu Ülikool, 2007) Tosso, Erle; Nuust, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
Kunstinäituste kajastamine Eesti Päevalehes ja Postimehes 2008. aastal
(Tartu Ülikool, 2009) Tammeorg, Teele; Nuust, Vallo, juhendaja; Raudsaar, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Leimi tõrjumise põhimõtted toimetustes
(Tartu Ülikool, 2007) Arras, Kätlin; Nuust, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
Millised inimesed avaldavad kommentaariumis arvamust ja miks
(Tartu Ülikool, 2007) Raig, Kadri; Nuust, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
Olemusloo muutumine Eesti ajakirjanduses aastatel 1970-2010
(Tartu Ülikool, 2014) Seiton, Kelli; Nuust, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eestis on olemusloo kohta ilmunud küllaltki vähe kirjandust ning peaasjalikult keerleb teoreetiline käsitlus kahe autori, Juhan Peegli ning Priit Pulleritsu, ümber. Veelgi vähem on uuritud olemuslugu leheveergudel ning kui välja arvata 2008. aastal Mart Zirnaski tehtud lõputöö, pärinevad varasemad uuringud nõukogude ajast. Samas on siinset olemuslugu mõjutanud olulisel määral suuremad ajakirjandusruumid meie ümber, mis tekitab küsimuse, kas Eesti olemusloo uurimisel on üldse mõtet? Lisaks on olemusloo žanripiirid hägused ning kuigi tunnuseid on lihtne lugeda, ei pruugi ajakirjanikud nende olemasolu heas olemusloos sugugi hinnata. Küll aga ei kahtle me keegi ajakirjanduse neljanda võimu rollis, mida mitmed maailmas toimuvad muutused täna mõjutavad ning kõigutavad. Infomüras hakkama saamine, kollase eristamine kvaliteetsest või õige info eri kanalite vahelt üles leidmine on vaid mõned probleemid, millega meediatarbijad täna silmitsi seisavad. Just samu rolle omistavad olemusloole ajakirjanikud, kes ütlevad, et see ongi ajakirjandus, mis mõtestab faktid ja pakub lugemisest ka naudingut. Kui me tahame teada, mis suunas liigub meie ajakirjandus, on meil seega oluline mõista ka millises suunas liigub olemuslugu. Selleks, et mõista seda, tuleb esmalt kirjeldada, kuidas ta on jõudnud tänasesse ning mis on teda sel teel mõjutanud. Töös vaatlesin kolme tänast Eesti paberajalehte ning nende eelkäijaid aastatel 1970 – 2010, analüüsisin neis ilmunud olemuslugusid ning reflekteerisin saadud tulemusi ajakirjanike intervjuude, Eesti ajakirjanduses toimunud muutuste ning erinevate teoreetiliste käsitluste valguses. Saadud tulemused näitasid, et neljakümne aasta jooksul on olemuslugu muutunud oma tunnustelt mitmekesisemaks – kasutatakse rohkem erinevaid sõnakasutusviise ning kirjeldusi, vormivõtetest eelistatakse vähem ühte ning valitakse mitmete vahel. Samas on olemuslugu olnud alati olemuslugu, kus keskmesse on toodud inimesed, kasutatud nende isikupärast kõnepruuki ning kirjeldatud olustikku nende ümber. Olemusloo arengus võib välja tuua kaks suuremat muutepunkti. Neist esimene on Eesti taasiseseisvumisaeg, kui pigem ühekülgsem olemuslugu muutub läänelike mõjutuste toel uudislikumaks, aga ka kriitilisemaks. Samal ajal hakkab ilmuma ka Eesti Ekspress, milles avaldatud olemuslood on sõnakasutuselt, kirjeldustelt ja struktuurivõtetelt kõige mitmekesisemad ning seda järjepidevalt. Teine on perioodi lõpust, kui olemuslugu ja selle ilmumist hakkab lehtedes piirama raha ning internetimõjud – majandusmull lõhkeb ning masu sunnib väljaandeid ajakirjanikke koondama. Olemuslugude arv lehtedes hakkab langema ning üha kiirem uudistevoog sunnib ka ajakirjanikke kiiremini tegutsema. Olemuslugu nõuab aga aega. Kui vaadata periooditi, siis jagasin nelikümmend aastat viieks: olemusloo stagnatsioon (1970 – 1977), tugevate olemusloo kirjutajate läbimurre (1978 – 1987), murranguaeg (1988 – 1995), olemusloo kvaliteetaeg (1996 – 2004) ning buumimulli lõhkemine (2005 – 2010). Neist kaks – tugevate kirjutajate läbimurre ja kvaliteetaeg – on need perioodid, kus ilmunud olemuslugusid võib hinnata loos kasutatud tunnuste poolest mitmekesisemaks. Neil perioodidel kirjutasid haritud ajakirjanikud ning olemusloo kirjutamist soodustas ka toimetuste juhtkond, samuti oli selle jaoks ressursse. Just ressursside vähesus on see, mida ajakirjanikud olemusloo puhul tulevikus enim kardavad. Oma olemuselt – kirjanduslik, kirjeldav, mõtestav žanr – olemusloos nad muutuseid ei karda, küll aga vormis ja kanalis. Kindlasti on olemuslool ajakirjanduses oma koht olemas. Tulevikus tuleks keskenduda aga üha enam sellele, millisel kujul esitatakse olemuslugu internetis ning kas ja kuidas töötaks see iseseisva žanrina või räägime tulevikus pigem olemusloolikest võtetest mõne teise žanri kontekstis.
Olemusloo žanriline areng aastatel 1970–2010 Edasi, Postimehe ja Tartu Postimehe näitel
(Tartu Ülikool, 2011) Seiton, Kelli; Nuust, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The aim of this thesis was to analyze the feature story in Estonia in 1970–2010 in the newspapers Edasi, Postimees and Tartu Postimees. This paper started by describing the theoretic conception of the feature story in foreign cultures and then compared the nowadays feature story and the soviet times. The theory was built up to describe features definition, goals and form. To do that, it analyzed feature stories in three hypotehical periods, altogether 41 articles. Because the theoretical consept of feature story has little limits, the author of this thesis analyzed its genres portrait and reportage, which have the most characteristics and limits and are because of that the easiest to identify. The methods included both theoretical and empirical views and they worked towards their goals – on the one hand, it gave a good overlook of features theoretical conception, on the other hand, it added the practical view as well. The comparison of those two gave an in-depth overview of the subject. The thesis also included interviews in the hypothetical periods, 1970–1980, 1981–1996, 1997–2010 with one of the authors with the most feature stories published at that time. The interviews with Nasta Pino, Vahur Kalmre and Juhani Püttsepp gave the feature story a wider consept and help to see the aspects that effected their writing and ambitions. The aim of this thesis was to analyze the development of the feature story and to periods of its development. The results showd, that there are certain features but overall the genre hasn´t changed much – the most important things in feature story are human interest and human centered, the similarity with both literature and journalism and making the reader feel like he or she is part of the story. The thesis devided feature story into four periods that have no fiksed lines. The periods show the main changes in trends.
Olemuslugu Eesti ja välismaa kaasaegses ajakirjanduses: võrdlevad perspektiivid
(Tartu Ülikool, 2008) Zirnask, Mart; Nuust, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Online-ajakirjanduse areng Eestis
(Tartu Ülikool, 2007) Rebane, Mari; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Nuust, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
Reisikirjeldused suurima tiraažiga Eesti ajalehtedes aastal 2010
(Tartu Ülikool, 2011) Tatrik, Katre; Nuust, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
This thesis „Travel writings in biggest Estonian newspapers in 2010“ gives a view about travel writing theory based on Estonian and English material and also helps to understand what does travel writing really means. The resent material in Estonia, used in this thesis, is from 1967 and is mostly based on notes of Juhan Peegel and Endel Mallene. The newer theory is based on English theory and is not over ten years old. Using English theory was important, because Estonian journalism is influenced by western journalism culture and there is no current theory of travel writing in Estonian language. Travel writing can be considered as one of the feature genre. Between travel writings and features there are many common parts. This fact is based on theory of both genres and also became obvious in the analysis. The biggest difference between these two genres is the subject. All the features can be written about events or people but all the travel writings focus on either travelling or on a place the author has visited. In both genres it is important to use characters, dialogs and carefully chosen details. These active journalists, who gave interviews, agreed that good details are very important in travel writings. Based on analysis of traditional travel writings, that were from Postimees, Õhtuleht, Maaleht Eesti Ekspress and Eesti Päevaleht, shows that these pieces adjust well in the theoretical conception of travel writing. In addition to the signs that described older travel writings, the most travel writings also included „in media res“-beginnings. Travel writings had thematic middle section or narrative middle section. The most common endings of travel writing included a satisfying conclusion and/or were tide up with the beginning. There were more traditional travel writings found from daily newspapers than from weekly newspapers. Whereby, daily newspapers published mostly travel stories from professional journalist and weekly newspapers mostly published travel stories from co-authors, who did not worked regularly for that paper. The reasons, why daily newspapers prefer to publish travel writings form editorial board were mentioned in interviews – professional journalist produce better pieces and editorial board do not have money to by them in. The author of this thesis found it interesting and exciting challenge to write it. The same time it helped to get a good overview of travel sections and travel writings of Estonian biggest newspapers.
SL Õhtulehe esikaane sõnumite seos üksikmüügi tulemusega
(Tartu Ülikool, 2009) Mäsak, Grete Kirsti; Raudsaar, Mart, juhendaja; Nuust, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Uudisžanri muutused 1990ndate Eesti päevalehtedes Edasi > Postimehe ja Noorte hääle > Päevalehe > Eesti Päevalehe näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Pihlak, Aleksander; Nuust, Vallo, juhendaja; Ivask, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Selle bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kuidas muutus uudisžanr Eesti päevalehtedes perioodil 1988–1997. Uurimuses analüüsin kahe ajalehe peauudiseid läbi kümne aasta. Nendeks ajalehtedeks olid Edasi, mis valimiks valitud perioodi jooksul muutus ajaleheks Postimees, Noorte Hääl, millest sai valimiperioodi jooksul vahepeal Päevaleht, ning Eesti Päevaleht, mis on väljaande nimeks tänini. Töö esimeses osas andsin ülevaate valimi perioodil toimunud muutustest ajakirjanduses. Meetodiks oli kontentanalüüs, mille abil uurisin kokku 240 uudislugu. Analüüsi tulemustest selgus, et uudisžanris toimus 1991. aastal ja selle ümber suur hüpe kvaliteetsuse poole ehk uudiste edastamine muutus žanri konventsioonidele enam vastavaks. Näiteks hakati pealkirjades kasutama verbe, samuti hakkasid pealkirjad vastama loo fookusele. Avalõiguna hakati rohkem kasutama juhtlõigu tüüpi ja need muutusid aina kompaktsemaks. Uudises hakati kasutama rohkem allikaid ja struktuurilist arengut näitas see, et üha enam tarvitati pööratud püramiidi mudelit. Uurimusest tuli välja ka see, et huvitaval kombel hakkas mõlemas väljaandes paljude tunnuste puhul muutuste suund1995. aasta paiku langema. Kogu seda kiiret arengut võimaldasid uudisžanris mitmed üksteisest sõltuvad tegurid. Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni viinud sündmused vabastasid ajakirjanduse riigi kontrolli alt, mille tagajärjeks oli tsensuuri hääbumine 1980ndate lõpul, täielik kadumine 1990. aastal ning väljaannete erastamine. Tekkis hulgaliselt uusi väljaandeid, mis omakorda tekitasid konkurentsi meediamaastikul. Konkurentsist tingituna olid väljaanded sunnitud oma uudised kvaliteetsemalt esitama. Oma osa muutustes oli ka Tiit Hennostel ja Priit Pulleritsul, kes tõid 90ndatel Eestisse läänelikke ajakirjandusvõtteid ning korraldasid suuremates toimetustes seminare ja koolitusi, õpetades ajakirjanikke, kuidas paremini kirjutada.