Sirvi Autor "Orav, Heili, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 15 15

Arvuti sõnastike seletuste automaatne genereeri-mine ja kontrollimine Eesti Wordneti näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Markov, Kristo; Orav, Heili, juhendaja; Jentson, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Käesoleva töö eesmärk oli automaatselt genereerida seletusi Eesti Wordneti neile mõiste-tele, millel seletused puuduvad. Töö teoreetilises osas kirjeldatakse arvuti leksikonide aja-lugu ning antakse ülevaade wordnet-tüüpi leksikonide põhimõtetest. Täpsemalt kirjelda-takse Eesti Wordneti loomist, sisu ja erinevaid probleeme. Lisaks seletatakse, kuidas koos-tada ja formaliseerida sõnaseletust. Töö praktilise osa tulemusena valmis programm, mis genereerib neljal erineval meetodil seletusi mõistetele, millel Eesti Wordnetis need puuduvad. Praktilise osa käigus jõuti järelduseni, et seletusi on võimalik genereerida, kuid kõik genereeritud seletused tuleb üle kontrollida, sest ükski meetod ei andnud 100% korrektset seletust. Kokku genereeriti 11 075 sõnaseletust 18 731 puuduvast seletusest. Kõige rohkem seletusi (5469 seletust ehk ligi 50% seletustest) genereeriti unikaalse sünohulga liikme põhjal. Kõige parema täpsusega töötasid sarnasuse (91% seletustest sobis) ning unikaalse sünohulga liikme meetodid (84% seletustest sobis).
Biomeetriapõhise isikutuvastuse tõsikindluse alused sõrmejäljele ja näokujutisele
(Tartu Ülikool, 2023) Malahhov, Mariliis; Kärber, Angelika, juhendaja; Orav, Heili, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Biomeetria on saanud isikutuvastamise vahendina maailmas üha populaarsemaks ja paljud rii-gid, sealhulgas ka Eesti, on kasutusele võtnud automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemid ehk ABISe. Bakalaureusetöö eesmärk oli soovitada Eesti ABISele juhiseid, mida saaks seal näotuvastuse ja sõrmejäljevõrdluse algoritmidele lävendite seadmisel arvesse võtta. Lisaks oli eesmärk uurida seda, kuidas maailma riikide praktikas on biomeetrilisi andmeid kasutatud ja kuidas andmete kasutust on seadusega reguleeritud. Töö raames tehakse lühiülevaade sõrmejälje ja näotuvastuse ajaloost, varasemast sõrmejäljetuvastussüsteemist, näotuvastussüsteemi tööpõhimõttest ja sõrmejäljevõrdluse metoodikatest. Seejärel tutvustatakse Eesti ABISt. Siis analüüsitakse ülevaatlikult, kuidas sõrmejälge ja näotuvastust on maailma riikides seni kasutatud ja kuidas seda kasutust reguleeritakse. Viimaks tehakse organisatsiooni National Institute of Standards and Technology koostatud kahe raporti tulemuste analüüsi põhjal ABISe jaoks soovitusi ja tähelepanekuid.
Eesti ja Ungari Wordneti riietusleksikoni leksikaal-semantiline analüüs ja võrdlemine
(Tartu Ülikool, 2021) Vynohradov, Illia; Orav, Heili, juhendaja; Tóth, Krisztina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti keele sõnavara arendav keelemäng Täherik
(Tartu Ülikool, 2024) Randmaa, Andre; Aller, Sven, juhendaja; Orav, Heili, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Siinse praktilise bakalaureusetöö eesmärk oli luua eesti keele keelemäng, mis oleks meelelahutuslik ning õpetaks uut sõnavara. Mäng on sarnane ingliskeelse keelemänguga Figgerits. Rakendus sobib ennekõike edasijõudnud eesti keele õppijale või emakeele kõnelejale. Mängu mõisted ja definitsioonid saadi Eesti Wordnetist ning sobivad laused hangiti korpusest. Mängu sisu luuakse automaatselt põhinedes lausetel ning mõistetel, mis sisaldavad lauses olevaid tähti. Töös kirjeldatakse nii keeleliste andmete hankimist ja kasutust kui ka keelemängu ülesehitust.
Eesti Wordnet ja meelestatuse analüüs
(Tartu Ülikool, 2018) Jaanimäe, Gerth; Orav, Heili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eri meetodeid wordnet-tüüpi sõnastiku kontrolliks Eesti Wordneti näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Eiche, Sandra; Orav, Heili, juhendaja; Aller, Sven, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
EstNLTK kasutamise võimalused eestikeelsete ülesannete hindamisel eksamite infosüsteemis EIS
(Tartu Ülikool, 2022) Roosioks, Vilve; Orav, Heili, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Magistritöö eesmärgiks oli analüüsida EstNLTK kasutamise võimalusi eksamite infosüsteemis EIS ja pakkuda välja võimalusi eestikeelsete tekstide hindamisvahendi täiustamiseks. Loodud lahendused analüüsivad kirjutatud teksti ja annavad hindajale hindamiseks vajalikku lisainfot ning seeläbi lihtsustavad hindamist. Lahenduste loomisel on kasutatud Tartu Ülikoolis loodud keeletöötlusteeki EstNLTK ja töö käigus loodud lahendusi on plaanis edasi katsetada ning täiendada.
Euroopa Liidu Digitaalse tegevuskerksuse regulatsiooni DORA võrdlusanalüüs infoturbe standardi ISO/IEC 27001 põhjal
(Tartu Ülikool, 2024) Peedosk, Ilona; Saveli, Sander, juhendaja; Orav, Heili, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
The purpose of this Bachelor’s thesis was to analyze the requirements of the Digital Operational Resilience Act based on the ISO/IEC 27001 information security standard. The comparative analysis method was used for the analysis. A brief overview of risk management and digital operational resilience act is described. The comparative analysis is structured as follows. First, the requirements of DORA are described, then the compliance of the ISO/IEC 27001 controls with the DORA requirements and identified deficiencies. In summary, the results of the analysis are presented and recommendations are given on how to implement the regulation based on the ISO/IEC 27001 information security standard.
Extracting Lexical Relations from Large Pre-trained Language Models
(Tartu Ülikool, 2024) Rudi, Eduard; Fišel, Mark, juhendaja; Orav, Heili, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Alates OpenAI ChatGPT ilmumisest on suured keelemudelid muutunud äärmiselt populaarseks. ChatGPT põhineb generatiivsel eeltreenitud transformeril (GPT), mille uusim versioon on GPT-4. Selle lõputöö eesmärk on testida GPT-4 võimeid, mida praegu peetakse suurte keelemudelite tipptasemeks. Lähenemisviisiks on wordnet-tüüpi sõnastiku genereerimine, mis on sõnade ja nende suhete võrgustik. See on tõhus meetod GPT-4 testimiseks, sest võimaldab testida mudelit mitmes keeles, sealhulgas ressursirohketes keeltes nagu inglise keel ja ressursivaestes keeltes nagu eesti keel. Varasemad katsed wordneti genereerimisel tuginesid suuresti masintõlkele, mis tavaliselt ei ole ressursivaeste keelte puhul tõhus. Kahjuks ei osutunud GPT-4 sooritus siinses töös nii heaks, kui oodati. Enim esines raskusi sõna kõigi tähenduste genereerimise ja suhete üle genereerimisega. Need probleemid esinesid mõlemas keeles. Lõppkokkuvõttes töötavad generatiivsed suured keele mudelid kõige paremini, kui kontekst juba eksisteerib, näiteks kokkuvõtete loomisel või ühiktestide genereerimisel.
Holonüümia ja meronüümia suhe Eesti Wordnetis
(Tartu Ülikool, 2019-07) Rist, Kätlin; Orav, Heili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Iduettevõtlusega seotud sõnavara leksikaal-semantiline analüüs
(Tartu Ülikool, 2018) Eiche, Sandra; Orav, Heili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Kasutaja õigustes töötava failiserveri veebiliidese teostus
(Tartu Ülikool, 2022) Keerup, Kalmer; Oja, Tarmo, juhendaja; Orav, Heili, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Levinud failiserveri teenuste kliendid on tihti tugevalt integreeritud operatsioonisüsteemidesse ja omavad erinevaid adresseerimisvorme, mis enamasti erinevate operatsioonisüsteemide vahel ei ühildu. Asukohtadele viitamine on aadressi vormide erinevustest tulenevalt keeruline ja jätab viitade mõistmise ja rakendamise kasutajale. Töö eesmärk oli luua universaalselt adresseeritav failiserveri liides, mis järgib süsteemset autentimist ja failide juurdepääsu reegleid. SIMU lahendus pakub autentimise ja POSIX juurdepääsuõiguste alusel veebiliidesega failiserveri rakendust.
Live data prototype of a mechanical water-meter digitiser
(Tartu Ülikool, 2022) Liik, Peeter; Aboumalwa, Ahmed, juhendaja; Orav, Heili, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Remote reading using smart metering is the modern and efficient way of gathering consumption data from the users of water, electricity, gas, and other utilities. Smart metering has eliminated the need for the user to report the readings manually to the utility company. On the other hand, it has assured the utility company of a consistent and reliable data feed. Although many households in Estonia enjoy the comfort of smart metering for different utilities, smart metering water consumption seems to be lagging behind the others. Most Estonian households, especially the apartments, still report water readings manually. This thesis aims to build a live data prototype of a digitiser that would add the main benefits of a smart meter, remote reading, and consumption history to a regular mechanical analogue water meter. Thus, serving as a viable low-cost intermediate substitute to an actual smart meter. Building a live data prototype proved that making a low-cost substitute for a smart meter using optical character recognition tool to turn analogue readings from a picture into machine-readable data is possible, and this solution can be turned into a product.
Taimetoitlusega seotud sõnade leksikaal-semantiline analüüs
(Tartu Ülikool, 2016) Pukk, Eva-Maria; Orav, Heili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja knstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
VeeRa kasutajate hoiakud tarkvara pilvepõhisele lahendusele ja turvalisusprobleemidele
(Tartu Ülikool, 2024) Anvelt, Alvar; Lääts, Kertu, juhendaja; Orav, Heili, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Today, many organizations use cloud-based software to facilitate budgeting. This solution makes it possible to work more flexible and continuous backup eliminates data loss. At the same time, it has been found that cloud-based solutions can lead to problems, as there are too few tools to prevent security vulnerabilities. The aim of this research is to find the standpoints of VeeRa users to the cloud-based solution of the software and to identify possible problems associated with it. To achieve this, a questionnaire was carried out among users. It turned out that respondents attach importance to a cloud-based solution, because data is constantly available and there is a greater choice in terms of their working time and place. Although VeeRa users are generally aware of the security risks associated with a cloud-based solution, they still value the software as secure. The main problem identified was a rare collapse as a result of high software overload.