Browsing by Author "Pettai, Vello Andres, juhendaja"

Now showing 1 - 5 of 5

Relationship between societal values and models of democracy: evidence from 28 countries
(Tartu Ülikool, 2018) Biliaieva, Viktoriia; Ehin, Piret, juhendaja; Pettai, Vello Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Revisiting the triadic nexus: An analysis of the ethnopolitical interplay between Estonia, Russia and Estonian Russians
(2016-08-29) Kallas, Kristina; Pettai, Vello Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Doktoriväitekiri keskendub dünaamilise kolmiksuhte – Eesti riik kui rahvustav riik, eestivenelased kui vähemus ja Venemaa kui vähemuse ajalooline kodumaa – analüüsile. Kasutades Rogers Brubakeri (1996) triaadilise kolmikneksuse analüütilist konstruktsiooni analüüsitakse Eesti entopoliitilist režiimi ja selle muutumise dünaamikaid viimasel kahel kümnendil. Väitekirjas vaadeldakse Eesti riigi ja eestivenelaste suhete arenguid, integratsioonipoliitikat ja integratsiooniprotsessi, analüüsitakse Euroopa Liidu väärtuspohise ja normatiivse tingimuste seadmise poliitika moju vähemuste oigustele Eestis ning lisaks ka Venemaa kui vähemuse ajaloolise kodumaa ja Noukogude Liidu mantlipärija rolli ja tegevusi venekeelse vähemuse suunal nii Eestis kui mujal. Väitekiri votab kokku Brubakeri mudeli edasiarendused ja empiirilised rakendused akadeemilises kirjanduses ning formuleerib ümber kolmiksuhte sees toimunud muutustest tulenevalt etnopoliitiliste suhete dünaamika. Kui Brubakeri nägemuses olid vahetult pärast Noukogude Liidu lagunemist etnopoliitiliste suhete katalüsaatoriteks uued riigid, mis kerkisid Venemaa ümber ning mis said pärandiks suure arvu venekeelset elanikkonda, siis täna on Venemaa, kes on läbimas joulist rahvusriigi ja rahvusliku eneseteadvuse kujunemise protsessi, peamine etnopoliitiliste suhete katalüsaator kolmnurgas Eesti riik, eestivenelased ja Venemaa.
Triadic nexus relationships in an age of populism: interactions between Hungary, Romania and the Hungarian minority in Szeklerland
(2023-05-18) Chiruță, Ionuț; Pettai, Vello Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Mitmetes Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riikides on liitumine Euroopa Liiduga aidanud leevendada erinevate etniliste gruppide vahelisi pingeid ning edendada rahulikku kooselu eri riikidest pärit vähemuste vahel. Sellest siirdest on ühe edukaima ja olulisima näitena, kus on toimunud nii rahvuste- kui riikidevaheline leppimine, esile kerkinud Ungari, Rumeenia ja ungari vähemuse juhtum, mida on eeskujuks toodud tervele KIE regioonile ja ka Balkanile. Kolmikneksuse mudel, mille käis välja Rogers Brubaker (1996), on võimaldanud analüüsida nii endisi kui nüüdisaegseid rahvustevahelisi konflikte ning nende vältimise võimalusi. Viimase aja poliitilised arengud näitavad selle teooria jätkuvat olulisust. See doktoritöö aga kaasajastab Brubaker’i mudelit, asendades rahvusluse kontseptsiooni populismi ja illiberalismiga ning rakendades uuendatud mudelit kolmele ühe neksuse moodustavale toimijale (Rumeenia, Ungari, ja ungari rahvusvähemus Rumeenias), analüüsimaks nende mõjusid etnopoliitilistele protsessidele. Väitekiri hõlmab nelja uurimust, mis käsitlevad rahvusliku kodumaa aktivismi, mäluküsimusi, populistlikku diskursust ja poliitilist osalemist ning seda, kuidas need aspektid kujundavad avalikku diskursust ning poliitilisi eelistusi. Esimene uurimus keskendub rahvusliku kodumaa aktivismile ja selle rollile populistlike ja illiberaalsete vaadete levitamisel, mida tehakse rahvusvähemuste kultuurilise identiteedi säilitamise eesmärgil kultuurilise pärandi ja mälu-uuringute kaudu. Teine uurimus analüüsib populistlike illiberaalsete diskursuste ja praktikate mõju Rumeenia poliitilistele protsessidele. Kaks ülejäänud uurimust keskenduvad vähemuste reaktsioonidele, uurides ülalnimetatud stiimulite mõju Rumeenia ungarlaste avaliku diskursuse ja poliitiliste eelistuste kujunemisele. Kokkuvõtvalt näitavad doktoritöö järeldused kolmikneksuse mudeli kohandatavust, aga ka jätkuvat relevantsust, mõistmaks keerulisi dünaamikaid Rumeenia, Ungari ja rahvusvähemuste vahel ning pakkumaks sisendit ka Euroopa Liidu tasandi poliitikaloomele.
Visegradi grupi riigi-ja valitsusjuhtide retoorika muutus postkommunistlikus Euroopas
(Tartu Ülikool, 2019) Paasma, Mihkel; Pettai, Vello Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Visegradi riigi-ja valitsusjuhid mängivad rolli Euroopa Liidus ja eriti Ida-ja Kesk-Euroopas. Tihtilugu ei taha nad järgida teiste liikmesriikide mängureegleid. Poliitikute retoorika muutuste uurimine aitab mõista, miks ollakse vastandlike seisukohtadega ning kust tuleb piir koostöö ja oponeerimise vahel. Töös analüüsitakse nelja tuntud Visegradi grupi riigi-ja valitsusjuhti, igast grupi liikmesriigist ühte ning kõiki analüüsitakse kolmel teemal. Nendeks teemadeks on hoiakud Euroopa Liitu, vähemustesse ja immigrantidesse ning suhtumine meediasse ja poliitilistesse vastastesse. Poliitikute retoorikat ja sõnavõtte vaadatakse agenda võtmes ning töö lõpuks saab selguse, et uuritavate Visegradi riigi-ja valitsusjuhtide agenda on ajas palju muutunud ja seda nii populistlikumaks kui ka mõneti äärmuslikumaks, kuid nagu ka Visegradi riigid, pole ka nende poliitikud nii sarnase retoorika ja teemakäsitlusega kui arvata võiks.
What determines adolescents' political interest and extracurricular participation? - Civic education and the affects of structural challenges in Latvia
(Tartu Ülikool, 2019) Mila, Elina; Pettai, Vello Andres, juhendaja; Stevick, Doyle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut