Browsing by Author "Pihlap, Evelin"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 2 of 2
  • Thumbnail Image
    Item
    Kuivenduse mõju vees lahustunud orgaanilise süsiniku ja huumusainete sisaldusele rabades ja siirdesoodes
    (Tartu Ülikool, 2016) Pihlap, Evelin; Kanal, Arno, juhendaja; Kull, Ain, juhendaja; Velling, Siiri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
  • Thumbnail Image
    Item
    Soil aggregate formation in soils derived from loess reclamation
    (2021-03-30) Pihlap, Evelin; Kögel-Knabner, Ingrid, juhendaja; Kull, Ain, juhendaja; Kanal, Arno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Technische Universität München. Lehrstuhl für Bodenkunde
    Pealmaakaevandustes ehk karjäärides kaevandamise lõppemisel on tänapäeval reeglina nõutav kaevandamise käigus hävitatud maastiku taastamine või korrastamine. Peamiselt kasutatakse söekarjääride rekultiveerimisel substraadina söekihi peal lasunud geoloogilisi kihte, mille abil hakatakse mullageneesi ehk mulla arenemist taastama. Mullageneesi kulgemise tingimused sõltuvad lähtematerjali omadustest, mille esialgne struktuur, keemilised ja bioloogilised parameetrid on enamasti võrreldavad toitaine vaeste ja erodeeritud muldade omadustega. Mulla arenemine on kompleksne biogeokeemiline protsess, mille tulemuslikkust ei saa mõõta üksnes mullaviljakusele tuginedes, vaid võimekusest säilitada mullastruktuuri ja funktsionaalsust pikema ajaperioodi vältel. Käesoleva doktoritöö eesmärk on hinnata mullastruktuuri arenemist mullageneesi alghetkest, kui mulla orgaanilise aine sisaldus on madal ning füüsikalis-keemilised parameetrid peegeldavad eelkõige lähtematerjali omadusi. Mullageneesi hindamiseks analüüsitakse rekultiveeritud mulla lasuvustiheduse muutust, mulla orgaanilise süsiniku (Corg) dünaamikat, mullastruktuuri arenemist ja agregaatide teket aegreas. Käesolevas doktoritöös uuriti mulla arenemist Garzweileri (Saksamaa) rekultiveeritud karjääri aladel, kus ala korrastamise lähtematerjalina kasutati lössi ja alad taastati põllumajanduslikul eesmärgil kasutamiseks. Rekultiveeritud aladelt valiti aegreana kuus erinevat uurimisala (0, 1, 3, 6, 12 ja 24 aastat rekultiveerimisest), mis peegeldavad mullaarenemise erinevaid etappe. Käesoleva doktoritöö eesmärkide saavutatumiseks on läbi viidud kolmest iseseisvast uurimistööst koosnev uuringutsükkel.