Browsing by Author "Pruulmann, Katrin"
Now showing 1 - 2 of 2
- Results Per Page
- Sort Options
Item Erivajadustega õppijad Eesti haridussüsteemis: märkamine, hindamine ja õpetamine(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-10-31) Kiive, Evelyn; Schults, Astra; Kõrgesaar, Jaan; Karindi, Maili; Malva, Liina; Ülviste, Anna Maria; Mõttus, Kaidi; Kaljuste, Kairi; Pastarus, Kaja; Kontor, Ana; Erg, Ly; Treial, Kristiina; Adov, Liina; Karm, Mari; Jürjen, Tõnu; Malleus-Kotšegarov, Elina; Padrik, Marika; Hallap, Merit; Kiiver, Kati; Kikas, Eve; Koolmeister, Margit; Pruulmann, Katrin; Männamaa, Mairi; Plado, Kaja; Soodla, Piret; Kivirähk-Koor, Triin; Sõukand, Eija; Palgi, Kristel; Zimmer, Piret; Ojaste, Anneli; Loit, Raili; Kuusk, Ragne; Veispak, Anneli; Trasberg, Karmen; Põlda, Halliki; Kivikas, Merje; Lokko, Liina; Aavik, Anu; Maasikas, Liine; Hanga, Karin; Häidkind, Pille; Soodla, PiretÜhiskond koosneb erinevatest inimestest ning meil kõigil on võime areneda ja õppida. Käesolev õpik-käsiraamat keskendub õppijatele, kes vajavad oma eripärade tõttu eakaaslastega võrreldes suuremaid kohandusi keskkonnas ja/või õpetamises. Antakse ülevaade, milliseid tingimusi erivajadustega õppijad alusharidusest kutseõppeni vajavad ning kuidas valida neile võimetekohast õppesisu. Õpiku koostamisel tegid tihedat koostööd Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli õppejõud ning kogenud praktikud üle Eesti. Õpik on suunatud eelkõige eripedagoogika eriala üliõpilastele, kuid on kasulik käsiraamat ka teistele spetsialistidele, õpetajatele ja lapsevanematele.Item Koolitõrke funktsionaalsed põhjused ning nende seos põhikooli õpilaste õpimotivatsiooni, kliinilise sümptomaatika ja isiksuseomadustega(2011-11-18) Pruulmann, Katrin; Tartu Ülikool, psühholoogia osakond; prof. Eve Kikas, juhendajaKoolitõrke nelja funktsionaalset põhjust mõõtev küsimustik School Refusal Assessment Scale tõlgiti eesti keelde ja kohandati vastavalt pilootuuringu tulemustele 17-väiteliseks Koolitõrkeküsimustikuks, mida kasutati reaalselt puuduvate õpilaste hindamiseks, et selgitada välja selle töövahendi sobivus kliinilises praktikas kasutamiseks. Pilootuuringus osales 564 ja kliinilises uurimuses osales 35 põhikooliõpilast. Viimastel ilmnes olulisel määral koolitõrkelist käitumist. Tulemused näitasid, et kliiniline grupp sai normgrupist oluliselt kõrgemad skoorid kõigi funktsionaalsete põhjuste skaaladel ning sarnane tendents ilmnes ka nende laste vanemate analoogse küsimustiku vastustes. Vanemate ja laste hinnangud langesid kokku sotsiaalse vältimise ning koolivälise orienteerituse osas. Negatiivsest afektiivsusest ja koolivälisest orienteeritusest tingitud koolitõrkelisel käitumisel ilmnes seos kliinilise sümptomaatikaga (p<0,01). Koolitõrkelise käitumisega õpilastel ilmnes normgrupist madalam orienteeritus teadmistele ja pingutusele (p<0,01), kuid kliinilise grupi vastustes ilmnes lisaks positiivne seos negatiivse afektiivsuse vältimise ning teadmistele orienteerituse vahel. Ilmnesid ka seosed koolitõrkeskaalade ning isiksuseomaduste vahel.