Sirvi Autor "Puura, Joonas" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Edasijõudnud meetodid äriprotsesside hälbe kaevandamiseks(2019) Puura, Joonas; Fabrizio Maria Maggi; Chiara Di Francescomarino and Chiara GhidiniÄriprotsessi hälve on nähtus, kus alamhulk äriprotsessi täitmistest erinevad soovitud või ettenähtud tulemusest, kas positiivses või negatiivses mõttes. Äriprotsesside hälbega täitmised sisaldavad endas täitmisi, mis ei vasta ettekirjutatud reeglitele või täitmised, mis on jäävad alla või ületavad tulemuslikkuse eesmärke. Hälbekaevandus tegeleb hälbe põhjuste otsimisega, analüüsides selleks äriprotsesside sündmuste logisid.Antud töös lähenetakse protsessihälvete põhjuste otsimise ülesandele, esmalt kasutades järjestikkudel põhinevaid või deklaratiivseid mustreid ning nende kombinatsiooni. Hälbekaevandusest saadud põhjendusi saab parendada, kasutades sündmustes ja sündmusjälgede atribuutides sisalduvaid andmelaste. Andmelastidest konstrueeritakse uued tunnused nii otsekoheselt atribuute ekstraheerides ja agregeerides kui ka andmeteadlike deklaratiivseid piiranguid kasutades. Hälbeid iseloomustavad põhjendused ekstraheeritakse kasutades kaudset ja otsest meetodit reeglite induktsiooniks. Kasutades sünteetilisi ja reaalseid logisid, hinnatakse erinevaid tunnuseid ja tulemuseks saadud otsustusreegleid nii nende võimekuses täpselt eristada hälbega ja hälbeta protsesside täitmiseid kui ka kasutajatele antud lõpptulemustes.Kirje Tarkvara loomine erinevate k-keskmiste algoritmide rakendamiseks(2016) Puura, Joonas; Vilo, JaakKlasteranalüüsis on laialt levinud k-keskmiste meetod, mis võimaldab andmeid grupeerida nende tunnuste järgi, seejuures minimeerides ruutvigade summat klastrites olevate andmeobjektide ja vastava klastri keskpunktide vahel. Kuna k-keskmiste meetodi kui optimeerimisülesandele täpse lahenduse leidmine on NP-raske, siis on probleemi lahendamiseks võetud kasutusele mitmeid lähendeid otsivaid algoritme. Bakalaureusetöö eesmärgina valmis rakendus, mis lubab kasutada viit k-keskmiste klasterdusalgoritmi ja nelja algsete keskpunktide valimise meetodit. Kasutades nii reaalelulisi kui ka sünteetilisi andmestikke antakse ülevaade rakenduses implementeeritud algoritmide jõudlusest, mälukasutusest ja edukusest leida hea lähend k-keskmiste optimeerimisülesandele.