Browsing by Author "Realo, Anu, juhendaja"

Now showing 1 - 18 of 18

Across-time change and within-country variance in cultural tightness-looseness in Estonia
(Tartu Ülikool, 2014) Mandel, Anne; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
An article by Gelfand and colleagues (2006) brought the construct of cultural tightnesslooseness to the attention of social scientists once again. Tight cultures have strong social norms and low tolerance of deviant behaviour, whereas loose cultures have weak norms and high tolerance of different behaviour. The aim of the current study was to examine the across-time change (over ten years) as well as the within-country variance in tightnesslooseness in Estonia. It was found that the tightness score increased significantly in Estonia from 2002 to 2012, but the change was rather small. A significant within country variance in 2002 (females had slightly higher tightness scores than males and people who had at the most primary or secondary education reported higher tightness than respondents who had higher education) had disappeared by 2012. An item-level analysis revealed that both in 2002 and 2012 people believed that there are many social norms in Estonia and inappropriate behaviour will be disapproved by others, but in 2012 respondents reported that the norms were clearer; there was more general agreement about appropriate vs. inappropriate behaviour and expected compliance with social norms was higher. The possible reasons for strengthened tightness in 2012 compared with 2002 include the end of the transition phase in Estonia and the adoption of new norms through integration with Europe. Such homogenisation of tightness levels across different social subgroups is in line with previous research showing identity clarification and homogenisation in post-transition countries. Further research about the temporal stability and intracultural variation of tightness-looseness in more politically stable but also more heterogeneous countries is needed in order to confirm and extend our current results.
Eesti kooliõpilaste eluga rahulolu ennustavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2012) Pillmann, Birgit; Pullmann, Helle, juhendaja; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti kooliõpilaste üldist eluga rahulolu ennustavad tegurid. Uurimusse kaasati näitajad erinevate gruppidena: isiksuseomadused, enesekohased hoiakud, soorituslikud näitajad (üldine vaimne võimekus ja õpiedukus) ning sotsiaalsed ja keskkondlikud tegurid. Valimi moodustasid algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi õpilased (N = 205). Tulemustest selgus, et koolinoorte eluga rahulolu tase ei sõltu nende soost ega vanusest. Erinevad regressioonmudelid kinnitasid, et olulise iseseisva panuse õpilaste üldiseks rahuloluks annavad nii isiksuse seadumused, minapilt, akadeemiline edukus kui keskkondlikud tegurid, seletades kokku 59% üldise eluga rahulolu variatiivsusest. Täpsemalt osutusid uuringusse kaasatud näitajatest eluga rahulolu olulisteks ennustajateks subjektiivne hinnang oma kodustele elamistingimustele, üldine enesehinnang, avatus ja neurootilisus, õppeedukus koolis ning subjektiivne hinnang oma välimusele. Abstract
Eluga rahulolu piirkondlikud erinevused Eestis
(Tartu Ülikool, 2014) Sagen, Maarja; Realo, Anu, juhendaja; Kööts-Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev uurimus käsitleb eluga rahulolu piirkondlikke erinevusi Eestis ning eluga rahulolu seoseid piirkondlike sotsiaalmajanduslike näitajatega. Analüüsis kasutati Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) andmeid aastatest 2010 ja 2012; valim koosnes 4164 inimesest. Täpsemalt uuriti, kas eluga rahulolu erineb 29 piirkonna lõikes ning kas need piirkondlikud erinevused eluga rahulolu määras on seletatavad piirkonna keskmise palga, töötuse taseme või vähemusrahvuste osakaaluga elanikkonnas. Kuigi piirkondade vahel leiti eluga rahulolu keskmise määra osas statistiliselt olulised erinevused, näitas mitmetasandiline modelleerimine (HLM), et vaid umbes 4% eluga rahulolu koguvariatiivsusest on seotud piirkondadevahelise erinevusega. Analüüsi kaasatud tunnustest aitavad eluga rahulolu piirkondlikku variatiivsust Eestis kõige paremini seletada piirkonna töötuse tase ja vähemusrahvuste osakaal. Kokkuvõtteks võib öelda, et see, kui rahul on Eesti elanik oma eluga, on üsna vähe seotud sellega, millises Eesti piirkonnas ta elab. Kuigi käesoleval uurimusel on mitmeid kitsaskohti, on sellel oluline väärtus, kuna tegu on ühe esimese katsega uurida Eestis eluga rahulolu regionaalset mustrit.
Enda ja teiste hinnangute kokkulangevus väärtustes ja nende võrdlus isiksuse seadumustega
(Tartu Ülikool, 2013) Anijalg, Helena; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev seminaritöö keskendub enda ja teiste hinnangute kokkulangevusele väärtuste puhul ja nende võrdlusele isiksuse seadumustega. Viimane põhineb Shalom Schwartzi (1992) väärtuste teoorial, mis keskendub personaalsetele ja ka kultuurilistele alusväärtustele. Schwartzi järgi eksisteerib kümme motivatsiooniliselt erinevat ja iseseisvat alusväärtustüüpi, mida inimesed erinevates kultuurides tähtsaks peavad. Schwartzi väärtusteooriat saab kokku võtta kahe vertikaalse dimensiooniga: eneseupitamine versus eneseületamine ja avatus kogemustele versus alalhoidlikkus. Enda ja teistega hinnangute kokkulangevust on varasemalt väärtuste puhul väga vähe uuritud, kuid erinevates isiksuse uuringutes on seda laialdaselt tehtud. Enda ja teiste antud hinnangute kokkulangevust on oluline uurida, sest see tagab objektiivsemad tulemused selle kohta, millised inimesed tegelikult on. Andmeid koguti PVQ-21 (Schwartz jt 2001) ja S5 (Konstabel jt 2012) küsimustikuga. Leiti, et enda ja teiste hinnangute kokkulangevus oli tugevaim eneseupitamises ja madalaim eneseületamise väärtuste puhul. Väärtustes oli võrreldes isiksuse seadumustega kokkulangevus nõrgem. Isiksuse seadumustes näitas ekstravertsus kõige tugevamat kokkulangevust.
Exploring the role of personality traits and age in the experience and recognition of emotions
(2017-09-20) Mill, Aire; Realo, Anu, juhendaja; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Emotsioonid loovad igapäevaselt inimeste elule värvingu, iga inimese emotsionaalne maailm on ühest küljest unikaalne, kuid samas on oluline mõista üldisi seaduspärasusi emotsioonide kogemise, väljendamise ja äratundmise mustrites. Käesoleva väitekirja peamiseks uurimisküsimuseks on: „Kuidas mõjutavad inimese isiksuseomadused ja vanus emotsioonide kogemist, väljendamist ja teiste inimeste emotsioonide äratundmist?“. Uurimustöö raames viidi läbi kaks eksperimenti, esimeses uuriti individuaalseid erinevusi emotsioonide äratundmises (Uurimus I ja II). Teises eksperimendis olid vaatluse all individuaalsed erinevused emotsioonide kogemises ja väljendamises, kasutades kogemuse väljavõtte meetodit (Uurimus III, IV, V). Väitekirja põhijäreldused on järgmised: – Inimestel on üsnagi selge ja üldistunud arusaam sellest, kui hästi suudetakse teise inimese seisundeid ja omadusi hinnata. Kuid see enesekohane hinnang oma inimesetundmise võimele ei ole seotud tegeliku sooritusega emotsioonide või isiksuseomaduste hindamisel, peegeldades pigem inimese isiksuseomadusi. Samas kui tegelik sooritus on seotud pigem vaimse võimekusega. (Uurimus I) – Vaatamata suuremale elukogemusele, tunnevad vanemad inimesed teatud negatiivseid emotsioone (eriti viha ja kurbust) halvemini ära, ning selline muutus on täheldatav juba 30-ndates eluaastates. Samas kui näiteks põlguse väljenduse äratundmine isegi tõuseb 60ndate eluaastateni. (Uurimus II) – Inimeste emotsionaalne maailm seisneb paljuski kogetud emotsionaalsete hetkede taasloomises. Uurimus III näitas, et kurbuse, hirmu, rõõmu ja viha kogemise mäletamine sõltub olenevalt möödaläinud ajast nii inimese hetke väsimusest kui ka isiksuseomadustest. – Väsimus on sageli kogetav vaimne seisund, mida mõjutavad nii kogetud emotsioonid kui ka nende varieeruvus. (Uurimus IV) – Sageli kogevad inimesed reaktsioonina mingile situatsioonile mitut emotsiooni korraga. Viha kogemisel surutakse viha alla või näidatakse seda välja ning see sõltub nii kaasuvatest emotsioonidest kui ka isiksuseomadustest. Näiteks kui lisaks vihale on inimene ka pettunud või hirmunud, näidatakse viha vähem välja. (Uurimus V)
Isiksus ja elukäik: kas enda tajutud isiksuseomadused on seotud elukäigu kirjeldustega
(2010-05-26T06:01:15Z) Tiisma, Anna-Liisa; Tartu Ülikool. Psühholoogia osakond; Allik, Jüri, juhendaja; Realo, Anu, juhendaja
Käesoleva töö sisuks on uurida, kuidas on isiksuse kirjeldused seotud inimese elukäigu andmetega. 166 inimest (vanuses 59-89) täitsid küsimustiku, mis hõlmas demograafilisi andmeid, väärtusi, isiksust, rahulolu ja enesehinnangut puudutavaid küsimusi. Töö metoodika on korrelatiivne ning ei võimalda seega teha järeldusi põhjuslike seoste kohta. Tulemused viitavad, et nii isiksuse dimensioonid kui ka iseloomulikud kohastumused on seotud sellega, millistena inimesed kirjeldavad oma eluteed ning millistest sündmustest nende elukäik koosneb, kusjuures valdkonniti seoste tugevus varieerub. Samuti ei väljendu isiksusedimensioonide seosed ei alati otseselt, vaid kohati läbi vahendajate, nagu näiteks enesehinnang. Edasist uurimist väärib kindlasti ka leid, et elunarratiivi keerukus võib olla samaväärselt või isegi enam seotud sotsiaalsuse ning kollektivistlike väärtustega kui avatusega.
Isiksuse seos haigestumisega mao- ja kaksteistsõrmiksoolehaavanditesse
(Tartu Ülikool, 2012-03-15) Teras, Andero; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The aim of the present study was to examine the relationship between Big Five personality traits and peptic ulcer disease (PUD) when controlling for different socio-demographic and behavioural variables. The sample consisted of 1731 indviduals (740 men and 991 women) with a mean age of 42.8 years (SD = 16.5). Results showed that subjects with PUD were ten years older than subjects without PUD. Also there were more men with PUD. In addition, subjects with PUD had significantly lower scores on Extraversion and Openess to Experience. The results of the logistic regression showed that after controlling for age, gender, smoking habits, anxiety/depression, and the amount of pain of the participants, the five main personality factors did not have a statistically significant effect on PUD. At the level of facet scales, however, N2: Angry Hostility and C4: Achievement Striving had a significant effect on the risk of PUD. Future studies should improve the reliability of diagnosis and also include other important risk factor for PUD such as the presence of Helicobacter pylori and the intake of nonsteroidal anti-inflammatory drugs. Key words: peptic ulcer disease, NEO-PI-3, Neuroticism, Extraversion, Helicobacter pylori, logistic regression
Õnnelike ja õnnetute inimeste stereotüübid
(Tartu Ülikool, 2012) Mägi, Kaileen; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada, millistena nähakse õnneliku ja õnnetu inimese isiksuse seadumusi ning kuivõrd stereotüüpsed hinnagud õnnelike ja õnnetute inimeste kohta langevad kokku hinnangu andnud inimeste tegelike isiksuse profiilidega. Uuringust selgus, et õnnelikke inimesi peetakse võrreldes õnnetute inimestega stereotüüpselt oluliselt emotsionaalselt stabiilsemaks, ekstravertsemaks, avatumaks, sotsiaalsemaks ja meelekindlamaks. Stereotüüpselt õnnelike inimeste isiksuse profiil on statistiliselt oluliselt seotud antud valimis kõrge õnnelikkuse skoori saanud inimeste enesekohase isiksuse profiiliga (ICC = .65, p = .001) olulisel määral, kuid sellele vaatamata, erinesid kõikide isiksuse põhiskaalade keskmised statistiliselt olulisel määral. Tüüpiliselt õnnelikku inimest peetakse vähem neurootiliseks ning oluliselt enam ekstravertseks, avatuks ja sotsiaalseks kui antud valimi kõige õnnelikumad inimesed tegelikkuses on. Oluline seos õnnetu inimese stereotüübi ja valimis reaalselt õnnetute inimeste isiksuseomaduste profiilide vahel puudub. Tüüpiliselt õnnetut inimest peetakse enam neurootiliseks ning oluliselt vähem ekstravertseks, avatuks, sotsiaalseks ja meelekindlaks kui antud valimi kõige õnnetumad inimesed tegelikult on.
Õnnelikkus ja eluga rahulolu Eestis eesti- ja venekeelse elanikkonna seas
(Tartu Ülikool, 2012) Lepik, Mari-Mai; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöös uuriti, kas Eestis elavate eesti- ja vene keelt rääkivate inimeste vahel on erinevusi nende õnnelikkuse ja eluga rahulolu määras . Uurimuses kasutati European Social Survey käigus Eestis aastatel 2004 kuni 2010 kogutud andmeid (kokku N = 6960). Tulemused kinnitasid, et eesti- ja venekeelse elanikkonna vahel esineb õnnelikkuses ja eluga rahulolu määras statistiliselt oluline erinevus, ning et venekeelse elanikkonna õnnelikkus ja eluga rahulolu on kõigi vaadeldud aastate lõikes madalam kui eestikeelsel elanikkonnal.
Populaarsete laste eesnimede sageduse muutumine ajas kui individualismi indikaator
(Tartu Ülikool, 2017) Kiur, Laura; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud uurimistöös on uuritud populaarsete laste eesnimede esinemise sagedust kui individualismi indikaatorit. Vaadeldud on 10 populaarsemat poisi eesnime ja 10 populaarsemat tüdrukute nime aastatel 1936-1940, 1941-1945, 1946-1950, 1951-1955, 1956-1960, 1961-1965, 1966-1970, 1971-1975, 1976-1980, 1981-1985, 1986-1990, 1991-1995, 1996-2000, 2001-2005, 2006-2010, 2011-2015. Aastate 1936 ja 2015 jooksul on sündinud Eestis 2 325 151 last, kellest oma sünniaja ühe kümnest populaarsemaast eesnimest said 247 145 last. Uurimuses näitavad tulemused, et tüdrukutele pannakse järjepidevalt vähem populaarseid eesnimesid. Andmeid vaadeldes näeb tendentsi panna lastele vähem populaarseid eesnimesid vaadeldud ajaperioodi jooksul.
Psychological properties of situations: the applicability of the Riverside Situational QSort in the Estonian context
(Tartu Ülikool, 2014) Elme, Liisalotte; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The current study uses the Riverside Situational Q-Sort (RSQ v 3.15; Wagerman & Funder, 2009) in the Estonian student sample (n = 317), to investigate the applicability of the measurement tool in Estonia; the overall situational variability among the sample; and how the situational evaluations differ across the categories of situations. The results indicate that the tool can be used to measure subjective situational construals in a meaningful way on the Estonian student sample and that the situational evaluations can be meaningfully reflected on the basis of both subjective and objective situational categorizations.
Relationships between behaviour, psychological properties of situations, and personality traits
(Tartu Ülikool, 2014) Elme, Liisalotte; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The current study examines relationships between the three components of the personality triad: behaviours, situations and personality traits. For that cause, the Riverside Situational QSort (RSQ v 3.15; Wagerman & Funder, 2009) and the Riverside Behavioural Q-Sort (RBQ v 3.11; Funder, Colvin & Furr; 2000; Furr, Wagerman & Funder; 2010) were translated into Estonian and applied to the Estonian student sample (n = 197) together with the Estonian version of NEO Personality Inventory-3 (NEO-PI-3; McCrae, Costa, & Martin, 2005) that was used to measure personality traits. The results firstly indicated, that the RBQ is a valuable measurement tool that is applicable in the Estonian context. Moreover, significant relationships between behavioural evaluations, psychological properties of different situations and the Big Five personality traits, were found. Also, situational properties more strongly associated with behavioural evaluations than did the personality properties of the participants.
Situatsioonide taksonoomia põhilised dimensioonid Eestis, DIAMOND struktuuri paikapidavus ja seosed Suure Viisiku tulemustega Tartu Ülikooli üliõpilaste valimil
(Tartu Ülikool, 2018) Leesmaa, Kertu; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev uurimustöö võtab aluseks Rauthmann’i jt (2014) poolt leitud situatsioonide DIAMOND mudeli ning püüab välja selgitada, kas kõnealune kaheksafaktoriline situatsioonide taksonoomia esineb ka Tartu Ülikooli (TÜ) üliõpilaste valimil (n = 293). Samuti uuritakse, kas ja mil viisil on situatsioonide dimensioonid seotud Suure Viisiku (Goldberg, 1990) isiksuse seadumustega. Situatsioonide uurimiseks kasutatakse situatsioonimõõdikut The Riverside Situational Q-Sort (RSQ) 4.1 ja isiksuse uurimiseks isiksusemõõdikut Big Five Inventory-2 (BFI-2; Soto & John, 2017). Tulemused näitasid, et situatsioonide kirjeldamiseks TÜ üliõpilaste valimil oli kõige otstarbekam kasutada kuut faktorit, mis vaid osaliselt kattusid DIAMOND mudeli kaheksa faktoriga. Leitud faktoritel oli olulisi seoseid Suure Viisiku dimensioonidega, nt Neurootilisus korreleerus positiivselt “Negatiivsuse” (r = .16, p = .005), Meelekindlus “Abistamise” dimensiooniga (r = .19, p = .001).
Social Capital and Individualism – Collectivism at the Individual Level
(2017-06-02) Beilmann, Mai; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Sotsiaalne kapital – usaldusel ja normidel põhinevad inimestevahelised sidemed ja sotsiaalsed võrgustikud – on kasulik ressurss nii üksikisikutele, kogukondadele kui ka riikidele, kuid on kardetud, et Lääne maailmas leviv individualism viib inimestevaheliste suhete nõrgenemiseni ja vähendab ühiskonna sidusust. Individualismi on seejuures tihtipeale nähtud kui äärmuslikku omakasupüüdlikkust, unustades, et individualismil võib olla ka kasulikumaid väljundeid, nagu iseenda ja oma tegude eest vastutuse võtmine. Individualismi ja omakasupüüdlikkuse või egoismi vahele võrdusmärki tõmmates võivad tulla üllatusena uuringud, mis näitavad, et individualistlikes ühiskondades on inimestel tegelikult rohkem sotsiaalset kapitali, see tähendab, et nad on üksteise suhtes usaldavamad ja erinevate vabatahtlike võrgustike kaudu üksteisega tihedamalt seotud kui kollektivistlikes ühiskondades. Väitekirja aluseks olevate uuringute tulemused näitavad, et ühiskonna tasandil leitud seosed kehtivad ka indiviidi tasandil ning individualistlikud inimesed kalduvad omama rohkem sotsiaalset kapitali. Nii näiteks on eestlaste puhul indiviidi tasandil sotsiaalse kapitaliga positiivselt seotud üks individualismi võtmekomponente – küps vastutustunne ehk oma tegude eest vastutuse võtmine. Kõigis Euroopa riikides kalduvad individualistlikumad inimesed väljapoole oma pereringi jäävaid inimesi rohkem usaldama ning olema seotud rohkemate sotsiaalsete võrgustikega. Samas seletavad individualism–kollektivism ja sotsio-demograafilised tunnused (nt vanus, sugu, haridus ja elukoht) üksnes väga väikese osa inimestevahelistest erinevustest sotsiaalse kapitali määras. See on kooskõlas varasemate uuringute tulemustega, mis viitavad, et indiviidi tasandi sotsiaalse kapitali allikaid ei tuleks otsida mitte inimese enda omadustest, vaid pigem teda ümbritsevast vahetust keskkonnast.
Subjektiivse heaolu ja religiooni seos Eestis
(Tartu Ülikool, 2012) Kull, Maria; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, milline on Eestis seos religioossuse ja subjektiivse heaolu vahel. Töö hüpoteesiks oli, et varasemalt USA ja Jaapani andmetel leitud seos heaolu ja religioossuse vahel kehtib ka Eesti valimil. Valimi moodustab 5151 Eestis elavat naissoost ja meessoost isikut vanuses 15-100 eluaastat, keskmise vanusega 48,9 eluaastat. Isikud saadi valimisse Euroopa Sotsiaaluuringu (European Social Survey; ESS) andmebaasist. Tulemused näitavad, et Eestis elavad eestlased on märgatavalt vähem religioossed kui venelased. Samas on eestlastel võrreldes venelastega oluliselt kõrgem subjektiivse heaolu määr. Subjektiivse heaolu indeksi (SWB) ja religioossuse vahel seos puudub, r = 0,02. Vanuse arvesse võtmisel tekib aga religioossuse ja heaolu vahel statistiliselt oluline positiivne seos ning seda eriti eestlaste seas, r = 0,12 (p = 0.001). Nii eestlaste ega venelaste lõikes ei ole religiooni kuuluvad inimesed kõrgema heaolu määraga kui religiooni mitte kuuluvad inimesed; samuti puudub selge seos palvetamise sageduse ning heaolu vahel. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestis esineb religioossuse ja heaolu vahel nõrk positiivse seos, mis ilmneb vaid vanuseliste erinevuste arvesse võtmisel.
The structure and validity of self- and peer-reported personality traits
(2006) Konstabel, Kenn; Allik, Jüri, juhendaja; Realo, Anu, juhendaja
Three themes of individualism and development of the ESTIND scale : master's thesis
(Tartu Ülikool, 2000) Koido, Kati; Allik, Jüri, juhendaja; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Üldise usalduse määra muutus Eestis aastatel 2004-2012
(Tartu Ülikool, 2014) Pütsep, Silvia; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas seminaritöös uuriti, kuidas on muutunud Eesti elanike üldise usalduse määr ajavahemikul 2004 kuni 2012. Analüüsid toetusid Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) viie erineva uurimislaine andmetele, mis on kõnealusel perioodil Eestis läbi viidud. Usalduse määra muutust kaheksa aasta jooksul vaadeldi lisaks Eesti elanike soo, vanuse, hariduse, koduse keele, elukoha ja tajutud sissetuleku lõikes. Tulemused näitasid, et aastatel 2004 kuni 2010 üldise usalduse määr Eestis järjepidevalt tõusis. 2012. aastal tegi aga üldise usalduse määr läbi suure languse, jõudes tagasi ligikaudu 2008. aasta tasemele. Uurides üldise usalduse määra muutust erinevate sotsiaalsete näitajate lõikes selgus, et üldine usalduse määr langes 2012. aastal ainult kodus peamiselt vene keelt rääkivate Eesti elanike seas, jäädes kodus peamiselt eesti keelt rääkivate Eesti elanike seas varasemate aastatega võrreldes samale tasemele. Oluliseks osutus ka ESS toimumisaasta ja tajutud sissetuleku koosmõju üldise usalduse määrale, kus võrreldes teiste vastajate kategooriatega erinevad uuritud ajaperioodi lõikes kõige enam nende inimeste vastused, kel enda hinnangul on „praeguse sissetuleku juures väga raske hakkama saada“. Analüüsides erinevate sotsiaalsete näitajate ja uuringu toimumisaasta koosmõju üldise usalduse määrale aastatel 2004 kuni 2012 selgus, et iseseisva ja statistiliselt olulise panuse usalduse määra ennustamisel andsid vastaja hinnang oma sissetulekule, haridus aastates, vanus, sugu, ESS uuringu toimumisaasta ja ESS uuringu toimumisaasta ja koduse keele koosmõju.