Üldise usalduse määra muutus Eestis aastatel 2004-2012

Abstract

Käesolevas seminaritöös uuriti, kuidas on muutunud Eesti elanike üldise usalduse määr ajavahemikul 2004 kuni 2012. Analüüsid toetusid Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) viie erineva uurimislaine andmetele, mis on kõnealusel perioodil Eestis läbi viidud. Usalduse määra muutust kaheksa aasta jooksul vaadeldi lisaks Eesti elanike soo, vanuse, hariduse, koduse keele, elukoha ja tajutud sissetuleku lõikes. Tulemused näitasid, et aastatel 2004 kuni 2010 üldise usalduse määr Eestis järjepidevalt tõusis. 2012. aastal tegi aga üldise usalduse määr läbi suure languse, jõudes tagasi ligikaudu 2008. aasta tasemele. Uurides üldise usalduse määra muutust erinevate sotsiaalsete näitajate lõikes selgus, et üldine usalduse määr langes 2012. aastal ainult kodus peamiselt vene keelt rääkivate Eesti elanike seas, jäädes kodus peamiselt eesti keelt rääkivate Eesti elanike seas varasemate aastatega võrreldes samale tasemele. Oluliseks osutus ka ESS toimumisaasta ja tajutud sissetuleku koosmõju üldise usalduse määrale, kus võrreldes teiste vastajate kategooriatega erinevad uuritud ajaperioodi lõikes kõige enam nende inimeste vastused, kel enda hinnangul on „praeguse sissetuleku juures väga raske hakkama saada“. Analüüsides erinevate sotsiaalsete näitajate ja uuringu toimumisaasta koosmõju üldise usalduse määrale aastatel 2004 kuni 2012 selgus, et iseseisva ja statistiliselt olulise panuse usalduse määra ennustamisel andsid vastaja hinnang oma sissetulekule, haridus aastates, vanus, sugu, ESS uuringu toimumisaasta ja ESS uuringu toimumisaasta ja koduse keele koosmõju.