Browsing by Author "Saag, Enith Li"

Now showing 1 - 2 of 2

Eesti linnapeade palga sõltuvus linna rahvaarvust ja jõukusest aastal 2015
(Tartu Ülikool, 2016) Saag, Enith Li; Taagepera, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Tuginedes meedias püstitatud hüpoteesidele ja varem uuritud poliitilistele nähtustele, mida suurus mõjutab, kästlesin empiirilises osas Eesti linnapeade palkade sõltuvust vastava haldusüksuse elanikkonnast ja tulust. Näiteks Itaalias on meeride palga määramiseks rahvaarvul põhinevad künnised. Vaatamata sellele, et Eestis selliseid elanikkonnal rajanevaid ülempiire ei ole, sõltub linnapea töötasu populatsioonist. Töö esimesed hüpoteesid osutusid tõeseks: mida suurem rahvastik ja tulubaas, seda kõrgem on meeri põhipalk. Seosed on tugevad, sest determinatsioonikordajad on üle 0,87. Uurimuse käigus selgus, et kuna nende faktorite omavahelise seose R võrdub 0,98, on eraldi tulubaasi ja palga sõltuvuse uurimine sisuliselt otstarbetu. Kolmas eeldus, mis on seotud tuluga per capita on väär: linnapea palk ei sõltu vastava omavalitsuse tulust ühe inimese kohta. Uurimuses käsitlesin põhjalikult hälbivaid juhtumeid. Selleks arvutasin deviatsiooni, mille positiivne väärtus oli kõige suurem Loksa, Saue ja Narva-Jõesuu linnal. Selgus, et kõige suurem negatiivne kõrvalekalle oli Kiviõli, Kallaste ja Sindi linnapea palkadel. Avastasin, et hälbimist ei saa seletada madala erakondade tingarvuga. Hüpoteetiliselt võib üksikjuhtumite linnavolikogude koosseisu seostada keskmisest kõrgema töötasuga, kuid üldise nõrga seose tõttu ei saa tõestada nendevahelist seost. Üldisi järeldusi ei teinud ka avaliku teenistuse veebileheküljel avaldamata linnapea palkade kohta. Võib vaid väita, et nende palgaandmete puhul on suurem tõenäosus äärmuslikule hälbimusele kui koos teiste ametnike palkadega esitatud meeride töötasudel. Relevantsemateks järeldusteks tuleb uurida suuremat ajavahemikku: käsitleda linnapeade sissetulekuid aastatel 2014 kuni 2016. 2015. aasta andmete põhjal järeldan, et linnapeade põhipalkade uurimiseks piisab ühest indikaatorist: rahvaarvust. Linnapea palga ja rahvaarvu vahelist seost iseloomustab semi-log teljestikule graafitud logaritmiline trendijoon, mille valem on järgmine: y=466,8ln(x) – 1957 kus y on linnapea palk ja x rahvaarv.
Itaaliasse saabunud varjupaigataotlejate nägemus Eesti lõimimisvõimekusest
(Tartu Ülikool, 2019) Saag, Enith Li; Veebel, Viljar, juhendaja; Taagepera, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Kuna 2015. aastal saabus Euroopa Komisjoni andmetel Kreeka ja Itaalia kaudu Euroopasse ligikaudu 880 000 põgenikku, tegi Euroopa Komisjon kriisiolukorra leevendamiseks ja koormuse jaotamiseks ettepaneku varjupaigataotlejaid Euroopa Liidu siseselt ümber jaotada. Eesmärk oli Kreekast ja Itaaliast suunata teistesse liikmesriikidesse 120 000 inimest. kuid siiani ei ole jõutud seda täita isegi pooles ulatuses. Teine probleem Eesti näitel seisneb selles, et põgenikud liiguvad edasi teistesse riikidesse, kus loodetakse end tunda paremini: Eestis elab 2019. aprilli seisuga 206-st ümberpaigutatud põgenikust 111. Töös analüüsitakse, kuidas suhestub asüülitaotlejate visioon Euroopa Komisjoni loodud kvoodiosistega ning milline on põgenike huvi ja valmisolek tulla Eestisse. Tegurid, mille järgi hinnata liikmesriigi võimekust lõimimiseks, on Euroopa Komisjoni hinnangul rahvaarvu suurus, sisemajanduse koguprodukt, keskmine asüülitaotlejate arv 1 miljoni elaniku kohta ajavahemikul 2010-2014 ja töötuse määr. Töö empiiriline osa põhineb 2019. aasta veebruaris läbi viidud küsitlusel 100 Itaalias viibiva asüülitaotlejaga. Uuringus osalejate vastustest peegeldub soov töötada: olulisim tegur sihtriiki valides on vabade töökohtade arv ja kõige väärtuslikum toetamisviis on abi töökoha organiseerimisel. Ligi pooled vastanutest eelistaksid raha teenimiseks teha füüsilist tööd ning populaarsuselt teine vastus oli ettevõtlus. Sisserändajate sihtriigieelistuste ja liikmesriikide vahel, mis on Euroopa Komisjoni hinnangul suurema lõimimise võimekusega, ilmnes positiivne seos ehk jaotusvõtme väärtused on kõrgemad riikidel, mis mõjusid vastajatele atraktiivsemana. Küsitluse põhjal osutusid atraktiivsemateks sihtriikideks Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa, mis on ka kvoodisüsteemi alusel suurima integreerimise võimekusega riigid Euroopas. Selgus, et põgenikud eelistavad jõukamaid ja suurema olemasoleva kogukonnaga liikmesriike ning Eestit iseloomustavad näitajad asüülitaotlejatele atraktiivsed ei tundu. Ilmnes, et 60% juhtudest on põgenike sihtriigivalik selgitatav sisemajanduse koguprodukti väärtusega. See ei kajastunud küll uuringus osalejate vastustes, kuid riigi atraktiivsuse ja diasporaa suuruse vahel esineb mõõdukas positiivne seos.