Browsing by Author "Solvak, Mihkel, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 56

Analysis of usage of public sector e-services in the EU: case study of Estonia
(Tartu Ülikool, 2018) Õnnik, Indrek; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
In a situation where the world is moving towards digitalization and automation of e-services it is vital for service providers to maintain a competitive edge and utilize the full benefits of the circumstances. Much like to the private sector, also the public sector service providers need to think how to engage more individuals and get them to use their services in a more efficient way. For that reason more and more e-services provided by the public sector are designed and created. However, that is only the first step of the challenge and the real difficulties start when these service providers try to get individuals to use those services. Similarly the European Union has a challenge in front of it where more and more Member States are moving towards digital solutions, but face the challenge of engaging their citizens. In addition there is an uneven situation across the European Union as some Member States struggle more and seem to be falling behind. In this research paper, a more in depth analysis is being carried out on the real factors that influence individuals to be more engaged in using e-services provided by the public sector. In order to determine what these influencers are, a theoretical background is set in the first part of the paper. In that part, it is discussed, relying on theoretical data as well as official documents published by various institutions of the European Union, what is perceived to affect the decisions of individuals as well as how the impact is distributed between them. As a result of that, a closer look is taken upon trust, access, digital skills, and knowledge of verification methods as well as socio-demographic circumstances like age, gender and education. In the second part of the research paper, a logistic regression analysis is carried out to measure the impact of and statistical significance of those variables in a situation where the dependent variable is usage of a specific e-service provided by the public sector. In the context of this research paper, the focus is on internet based voting in Estonia as it is a public sector e-service, which because of its nature and significance, requires presumably a higher level of trust and capabilities of individuals The results are discussed after the analysis is carried out and ideas for further development as well as limitations of the research are evaluated.
Assessing the web-portal type of eGovernment structures and measuring their socio-economic impact on the French Metropolitan Park
(Tartu Ülikool, 2018) Chavanne, Kevin; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The use of eGovernment structures is becoming increasingly popular among public agencies due to the democratization of the Internet Communication Technologies (ICTs). Its application and impact at the public metropolitan level are however not widely studied, especially in France where the concept of the metropolis is relatively new. This research aims at assessing the degree of eGovernment development in the French Metropolitan Park, by developing an eGovernment Development Score (eGDS) focused on web-portal analysis while contributing to the comprehension of the relation between the quality of eGovernment structures and the economic development based upon a set of pre-selected economic indicators. The development of the eGDS illustrated disparities in term of eGovernment development between the metropolises studied, some group of cases performed better than others, indicating room for improvement. To better understand the impact of eGovernment on the economic indicators selected, a statistical analysis has been conducted. While the application of the statistical analysis pointed at several degrees of correlation and some causal relationships between the variables and eGDS, it weakly supports the claims of the existing literature, indicating that further investigations shall be conducted. The embryonic stage of the eGovernment structure of French metropolises, explains the mild causality between the development of the eGovernment structure and the economic variables selected. Preliminary relationships have however been observed between the eGDS and the youth unemployment rate, the dynamism for employment and the entrepreneurship satisfaction. This work provides a theoretical and empirical basis for future research willing to understand the evolution of the electronic government structure of the French Metropolitan Park.
Augmenting public sector data-driven decision support systems with expert knowledge: case of OTT
(Tartu Ülikool, 2022) Leets, Peeter; Solvak, Mihkel, juhendaja; Võrk, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Public sector data-driven decision support systems are uniquely challenging to design due to the ramifications they have on the societal level. Accountability and ethical considerations require these systems to arrive at an equilibirium between accuracy and interpretability amid various implementation and data constraints. While these systems need to contribute to legitimate governance through reasoned and explainable decision-making, they also need to accurately model the policy outcomes they were designed to support. Inopportunely, inductive data-driven systems struggle to solve problems that rely on heuristic input. In this thesis, a particular knowledge engineering technique was adopted to augment a public sector Machine Learning decision support tool with domain expert knowledge. The case in question is OTT – a job-seeker profiling tool used by the Estonian Unemployment Insurance Fund to predict the long-term unemployment risks of their clients. Upon augmenting it with knowledge from caseworkers and data scientists associated with the project, some evidence was found that accounting for expert knowledge in probabilistic data-driven models can lead to a model that performs better on new out-of-sample data and is more in line with underlying domain rules. This yields important implications on the future of Machine Learning in the public sector as it opens up new potential use cases in avenues where 1) labelled training data is hard to come by, 2) a more generalizable model is preferred due to frequent changes in the surrounding context, 3) a model has to perfectly mimic domain logic for interpretability and explainability reasons.
Avalike teenuste kättesaadavus e-töötukassa näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Nepste, Gregor; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureusetöö „Avalike teenuste kättesaadavus e-Töötukassa näitel“ eesmärgiks on analüüsida, kuidas ja mil määral tagab riik avalike hüvede kättesaadavust e-Töötukassa kaudu. Töötukassa peamine sihtgrupp on organisatsiooni statistika järgi Harjumaalt väljaspool elavad põhiharidusega lihttöölised, kelle digitaalsed oskused on vähesed. Kuna riik soovib aina enam suunata ühiskonnaliikmeid e-teenuseid kasutama, asendades sellega füüsiliselt pakutavaid teenuseid, siis tuleneb sellest Töötukassa sihtgrupi oskuseid arvesse võttes tehniline barjäär ehk tõhususemõjususe dilemma. Dilemma tekkimist aitab aga potentsiaalselt vältida disainmõtlemine, mille eesmärk on innovatsioonimudelina teenuse disainimine lähtuvalt lõppkasutaja vajadustest ja oskustest. Valideerimaks probleemi olemasolu, analüüsitakse antud bakalaureusetöös e-Töötukassa disainipõhimõtteid vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti sedastatud seitsmele soovitustele. Antud soovitused on riigi poolt sõnastatud nõudmised e-teenuste arendamiseks ning sätestavad riigipoolsed e-teenustega seotud standardid. Analüüsi läbiviimiseks kasutatakse kvalitatiivse analüüsi tegevusuuringut, mille abil võrreldakse e-Töötukassa kolme teenust kirja pandud soovitustega. Teenused, mida iseteeninduskeskkonnas uuritakse, on järgmised: koolituskeskkond, tööotsingu portaal ja arvelevõtmine. Kuna Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti seitsmest soovitusest neli on implementeeritavad platvormiüleselt, analüüsitakse iseteeninduskeskkonda järgmise kolme soovituse najal: teenuse automatiseeritus, teenuse kättesaadavus ja teenuse kasutamise lihtsus. Analüüsi läbiviimisel võetakse arvesse Töötukassa peamise sihtgrupi väheseid digitaalseid oskuseid. Töö lõpus pakutakse saadud tulemuste põhjal ettepanekuid, kuidas disainmõtlemine võiks teenuseid paremaks muuta; ettepanekuid põhjendatakse olemasolevate uuringute ja statistikaga. Bakalaureusetöö annab tervikliku arusaama e-Töötukassa tõhususe-mõjususe dilemmast, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti juhiste võimekusest dilemmat tuvastada ning disainmõtlemise rakendamise potentsiaalist.
Avaliku sektori valimiskäitumine Eestis
(Tartu Ülikool, 2015) Lassmann, Siim; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Avalikus sektoris töötavad inimesed moodustavad Eestis töötavatest inimestest 26,3 protsenti ja parlamendivalimistel hääleõiguslikest kodanikest 17,1 protsenti. Arvestades, et avaliku sektori töötajad moodustavad niivõrd suure osa Eesti ühiskonnast, on selle grupi käes potentsiaalselt äärmiselt suur võim ja oht hakata valimisi oma huvidest lähtuvalt domineerima. Ühelt poolt on tänapäeva ühiskonnas küll üsna utoopiline arvata, et kõik avaliku sektori töötajad võiksid järsku ühtemoodi hääletama hakata, kuid näiteks Markus Tepe on teiste seas Rootsi ja Šveitsi valimistulemusi uurides jõudnud tulemusele, et mõnes kohas võib avaliku sektori valimiskäitumine tõepoolest erineda ülejäänud ühiskonna tahtmistest ja soovidest. Uurides põhjalikult Euroopa Sotsiaaluuring andmeid jõudsin oma analüüsi kontrollimise käigus mitmete juba teada ja tuntud järeldusteni, näiteks et vanemad inimesed hääletavad suurema tõenäosusega Keskerakonna kui teiste erakondade poolt ning vasakpoolsete vaadetega inimesed hääletavad tõenäolisemalt Sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna poolt kui Reformierakonna ja IRL poolt. Selgus ka, et üks avaliku sektori valimiskäitumise mudeli printsiipidest, nimelt see, et avalikus sektoris töötavad inimesed lähevad erasektoris töötavatest inimestest suurema tõenäosusega valima, leidis kinnitust. Samas aga ei saa avalikus sektoris töötamist siduda inimeste paiknemisega ideoloogilisel vasak-parem skaalal ning kuigi avalikus sektoris töötavate inimeste seas on keskmisest rohkem neid, kes hääletavad Sotsiaaldemokraatide ja IRL-i poolt, siis selle põhjused peituvad teistes sotsiopoliitilistest nähtustes ning avalikus sektoris töötamisega sellel seos puudub.
Avatus valimisvõitlusele Eesti 2015. aasta parlamendivalimistel ning suhe sotsiodemograafiliste tunnuste, hoiakute ja erakondlike eelistustega
(Tartu Ülikool, 2017) Järvan, Kristiine; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Valimiskäitumise uurimine piirdub sageli vaid konkreetse valimistel antud hääle analüüsiga. Tegelikkuses eelneb diskreetsele parteivalikule keeruline protsess, kus valija oma tunnuste ja kõrvaltegurite mõjul olemasolevate erakondade seast endale ühe välja valib - mõni valija kahtleb oma otsustes enam kui teine. Töö eesmärk on uurida, kui suur ja milline osa Eesti valijaskonnast on erakondliku konkurentsi objektiks - kui palju, millise sotsiodemograafilise profiiliga ning milliste poliitiliste hoiakutega inimesed on valmis hääletama enam kui kahe erakonna poolt kõrge tõenäosusega. Niisamuti leitakse, kuivõrd stabiilsed on Eesti kuue suurema erakonna valijaskonnad ning milliste erakondade vahel liiguvad kõige tõenäolisemalt hääled. Töö tulemused näitavad, et erakondlikule konkrentsile on avatud ligikaudu veerand Eesti valijaskonnast, samuti neljandikul ei ole kindlaid eelistusi ning koguni pooled valijatest on erakonnatruud. Seega on ligikaudu pooltel Eesti valijatest poliitilised eelistused väga kinnistunud ja umbkaudu veerand valijatest on potentsiaalsed häälevahetajad. Valimisvõitlusele avatud valijate puhul on enamjaolt tegemist valijatega, kes on eestlased, nooremad, kõrgema haridustasemega ja kõrgema sissetulekuga. Poliitilised hoiakud erinevad valdavalt erakondade lõikes ning hoiakud seega poliitilist avatust ei mõjuta. Erakondlike eelistuste analüüsimisel selgub, et kõige stabiilsema valijaskonnaga on Keskerakond ning kõige vähem lojaalsed on Isamaa ja Res Publica Liidu valijad. Töö analüüsis joonistub välja väga huvitav muster, mille kohaselt ei hääletaks Keskerakonnale oma hääle andnud inimesed kõrge tõenäosusega mitte ühegi teise erakonna poolt ning samas ei hääletaks ühegi erakonna valijaskond tõenäoliselt Keskerakonna poolt. See viitab Eesti parteimaastiku selgele polariseeritusele, kus valijad jagunevad sõltuvalt nende sotsiaalsest grupist. Eesti parteisüsteem võib seega tunduda pealtnäha üsna stabiilne, kuid tegelikult seisab selle taga mõneti individuaalne valimiskäitumine, mis on märksa korrapäratum.
Avatus valimisvõitlusele ja hääle vahetamise tõenäosus Eesti 2011. aasta parlamendivalimistel
(Tartu Ülikool, 2014) Järvan, Kristiine; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Constructing Israeli apartheid discourse in Israeli English media
(Tartu Ülikool, 2018) Sander, Maris; Lipping, Jüri, juhendaja; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The main research question of this master’s thesis is “How is the apartheid discourse recontextualized in Israeli English media?” I analysed the corpora of Haaretz and The Jerusalem Post of over 2,5 million words during the period 2000-2016 in the collocational level of word use–a method used by linguists to write definitions of words into dictionaries. The apartheid Israel discourse in Israeli English media is a comparative one, drawing parallels with the original South African apartheid system. It deals with naming a discourse–calling Israel an apartheid state like South Africa. The main social actors of the discourse are the Palestinians and global civil society organizations against the state of Israel, and comparatively the blacks against the white racist policies of South Africa. This kind of naming the apartheid Israel discourse is an antagonistic and counter-hegemonical ideological struggle against the hegemon in poststructuralist political philosophy. Apartheid Israel discourse is also concerned with Israel’s occupation of Palestine, racism, apartheid policies, colonialism, the security fence, boycotts against Israel, Palestinians’ struggle, binationalism etc. Apartheid Israel discourse is recontextualized in texts by drawing the chains of equivalences between discourse objects and actions, actors and events, indicated by the most frequently used verb and noun word classes. This interdisciplinary discourse linguistic analysis enables to research the creation and development of political ideas quantitatively on the level of their common definitional meaning–a very insightful research method to investigate the creation and development of political and social ideas.
COVID 19… 84? The stringency of responses to COVID-19 across the world
(Tartu Ülikool, 2021) Romanov, Bogdan; Solvak, Mihkel, juhendaja; Kabanov, Yury, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
In December 2019, the world heard about the COVID-19 virus for the first time. It has been almost two years since the date, yet political science and public policy disciplines cannot predict or explain the stringency level of introduced anti-coronavirus measurements. This MA thesis strives to fill in the lacuna from both theoretical and empirical viewpoints. For the former aspect, the paper deconstructs the process of COVID-19 policymaking on the basis of “policy diffusion” theory by Berry and Berry (2006) and other complementary theories (i.e., “external shock”, “state capacity”, “diffusion of innovations” theories). Such a complex framework allowed the paper to unpack every element of “policy diffusion” theory and, thus, produce a more detailed description of principles within the decision-making procedure. The theory computed thirteen hypotheses, extrapolated on 185 countries in the sample, which were tested in a large-N quantitative empirical analysis via the visualisations, correlations, the OLS regressions, and Bayesian Network methods. The analysis results are the following: the salience of the coronavirus crisis (number of cases/deaths; Cases Per Capita; Case Fatality Rate) is the primary explanatory variable for the high level of stringency embedded in the policy response. At the same time, as specified in the literature, the autocracies do apply more stringent policies; the malfunctioning accountability mechanism might explain this. What is more vital in terms of policy recommendations is that sufficient healthcare capacities (i.e., the number of hospital beds and healthcare expenditures) might mitigate the side-effects of the coronavirus, thus states introduce more lenient anti-COVID-19 policies. Additionally, the population density, institutional trust, and state’s economic support have a positive association with the stringency. Apart from testing the connections between the variables, the paper has also left some clues for the following research, for instance, there is a regional pattern in terms of COVID-19 responses: some regional units might be more stringent than others.
Cyber resilience of e-government: comparative case analysis of Estonia and South Korea
(Tartu Ülikool, 2021) Kumekawa, Erika; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
E-government has evolved throughout modern times and shaped the new norm of governance. While global society pays more attention to this next-generation platform than before, it is also true that state actors should build up a robust security strategy to protect e-government and their extended territory in cyberspace. At the same time, a high level of digitalization does not always mean their e-government framework is also strong enough to endure external threats. This thesis examines the difference in security preparedness of e-government by comparing a set of countries that have similarly well-developed online government but are lagging in the cyber defense aspect. In order to examine this, the research used cyber resilience as a conceptual framework to analyze several factors that cause differences. This concept overcomes the blind spot of the traditional cyber security approach and points out the relation with conventional hard security study. To uncover the differences in cyber security of e-government, this study picks up Estonia as a successful model and South Korea as the opposite. Based on cyber resilience, the thesis identifies external and internal factors including regional security, nature of neighbors, and internal factors triggering variance within these countries.
Domineeriva poliitilise jõu mõju demokraatia arengule India, Eesti ja Rumeenia näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Villmann, Siret; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
E-valimiste poliitiline kallutatus. Riigikogu valimised 2007, 2011 ja 2015
(Tartu Ülikool, 2016) Zirk, Kerli; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev magistritöö võtab vaatluse alla e-valimiste mittejuhusliku poliitilise kallutatuse. Nimelt on Eestis kasutatud e-valimisi õiguslikult siduva valimisviisina juba kokku kaheksal korral. Sellest hoolimata on korduvalt tõstatatud arutelusid ja seda eelkõige Keskerakonna poliitikute poolt, et tegemist on poliitiliselt kallutatud valimisviisiga ning e-valimistega kogutud hääled peaksid olema õigustühised. Poliitiline kallutatus tähendab siinkohal valimisviisidest tulenevat tahtlikku ja tahtmatut valijate mittejuhuslikku diskrimineerimist nende oskuste ja teadmiste põhjal, mis omakorda toob kaasa mingite kindlate ühiskonna gruppide kõrvale jäetuse ja nende poliitilise eelistuse mitte kajastumise valimistulemustes. Lisaks Keskerakonna kriitikale näeme valimistulemustest selgelt, et kindlad erakonnad on saanud rohkem hääli just e-valimiste teel võrreldes teiste erakondadega. Sellest uurimisprobleemist tulenevalt võtsingi vaatluse alla e-valimiste mittejuhusliku poliitilise kallutatuse. Mehhanismid, mille abil kallutatust testisin, olid mobiliseerimine ja valimisviisi vahetamine. Mobiliseerimine tähendab siinkohal olukorda, kus e-valimised uue valimisviisina peaksid hääletama kutsuma uusi valijad ning neid mittejuhuslikult erakonna spetsiifiliselt. Teise ehk valimisviisi vahetamise mehhanismi abil testisin, kas valimisviiside vahetamine on erakonnavaliku spetsiifiline, olles nii mittejuhuslik erakonnavaliku suhtes. Hüpoteeside testimiseks kasutasin 2007., 2011. ja 2015. aasta Riigikogu valimiste järgseid küsitlusandmeid, mille analüüsimiseks kasutasin logistilist regressiooni. Magistritöö empiirilised tulemused lükkasid selgelt ümber väited e-valimiste poliitilisest kallutatusest. Ainult 2015. aastal nägime esialgu Reformierakonna ning valimisviisi vahel olulisi seoseid, kuid lisades logistilise regressiooni mudelisse sotsiaal-demograafilised tegurid, kadus mudeli ennustusvõime. Esmapilgul võib märgata valimisviisi vahetuse ning erakonnavaliku vahel statistiliselt olulised seoseid, kui mudelisse sotsiaal-demograafiliste tunnuste lisamisel, need seosed kaovad. Seepärast lükkabki konkreetne magistritöö ümber väited e-valimiste poliitilisest kallutatusest. E-valimised pole suutnud uusi valijaid märkimisväärselt mobiliseerida ning mobiliseeritud valijaid ei saa seostada erakonna valikuga. Samuti on valimisviisi vahetajatele omased sarnased sotsiaal-demograafilised tegurid ning näiteks arvuti kasutamise oskus, mitte erakonnavalik.
E-valimiste süsteemi mõju polariseeritud usaldusgraafikule läbi parteisignaalide: Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Käremaa, Martin; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
E-valimised on aastatega üha populaarsemaks muutunud ning usaldusgraafikul e-valimiste vastu on tekkinud polariseeritus. Inimesed on suuresti kahes äärmuses: ühel äärmusel pole e-valimiste usaldamisega probleemi, teine ei usalda e-valimisi absoluutselt. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida ning mõista, kuidas e-valimiste süsteem võib mõjutada polariseeritud usaldusgraafikut läbi parteisignaalide. Jõudmaks kindlale järeldusele läheneti probleemile läbi parteisignaalide. Analüüsitavateks parteideks on võetud kuus parteid, mis on olnud viimase kuue aasta jooksul Eesti Vabariigi Valitsuses esindatud. Kuue partei valijate usaldus graafiti. Leidmaks seost parteisignaalide ning e-valimiste süsteemi keerukuse mõistmatuse vahel uuriti erinevate parteide, eelistatavalt juhtkonna, signaale e-valimiste turvalisust puudutavate väljaütlemiste kujul. Empiirilise osa andmestik pärineb Eesti e-valimiste uuringust, mida on läbi viidud aastast 2005. Vaatluse alla võeti statistika aastatest 2013-2019, kuna siis rakendati hääle verfitiseerimine, e-valimised muutusid kiiresti populaarsemaks ning esile kerkis rohkem küsimusi süsteemi turvalisuse suhtes. Tulemusena jõudis autor järeldusele, et e-valimiste turvalisust puudutavad parteisignaalid on valijate arvamuse kujunemisel suureks faktoriks. Kvalitatiivsetest näitajatest paistab selgelt, et e-valimiste uuringust osa võtnud inimesed on kujundanud arvamuse läbi parteisignaalide. Mida kriitilisemad on erakondade hoiakud ning signaalid e-valimiste turvalisuse suhtes, seda vähem usaldavad sama partei pooldajad e-valimisi ning vastupidi. Erakondade, kelle hoiak e-valimiste turvalisuse suhtes on pigem neutraalne, valijad kalduvad usaldusgraafikul positiivsema äärmuse poole.
Economic voting in the European Union: the impact of the EU economic integration index
(Tartu Ülikool, 2017) Nikolov, Adrian; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Economic voting has long been a popular theory, explaining voting behavior; its application to multilevel governance structures however is not widely studied. This research takes the EU as an example of multi-layered governance structure with varying democratic practices, and applies macro-level economic voting models to a sample of 141 elections in the 28 EU member states for the 1990-2016 period. In order to assess the impact of the EU on the economic voting phenomenon, a synthetic index of European economic integration was created, based on an existing methodology. The application of regression analysis on key macroeconomic factors on the support for the incumbent prime-ministerial party found that the macro-level economic voting hypothesis holds true for a number of predictors, including the growth of gross domestic product, income inequality and the effective number of parties. In the same time, the interactions with the integration index did not lead, as hypothesized, to the complete disappearance of economic effects on the vote, so it could not be claimed with certainty that European integration disqualifies the economic considerations of voters in the EU member-states.
Eestis võimul olevate inimeste isikuomadused ja nende kattuvus üldpopulatsiooni isikuomadustega
(Tartu Ülikool, 2018) Kröönström, Carola-Kristiina; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli kindlaks teha, milliste isikuomadustega on Eestis võimul olevad inimesed ning uurida tulemuste seost üldpopulatsiooni isikuomadustega. Tuginedes teoreetilisele raamistulikule, on töös püsititatud kolm hüpoteesi. Esimese hüpoteesiga eeldas autor, et Eestis võimul olevate inimeste seas on võrreldes üldpopulatsiooniga vähem neurootilisi inimesi ning see on statistiliselt oluline. Andmete analüüsist selgus, et Eestis võimul olevate inimeste neurootilisuse keskmine skoor on küll madalam kui üldpopulatsiooni neurootilisuse keskmine skoor, ent nende vaheline seos ei olnud statistiliselt oluline. Selle tõttu ei leidnud töös püstitatud esimene hüpotees kinnitust. Töös püstitatud teise hüpoteesi järgi on Eestis võimul olevate inimeste seas võrreldes üldpopulatsiooniga rohkem ekstraverte ning see seos on statistiliselt oluline. Andmete analüüsist selgus, et võimul olevate inimeste ekstravertsuse keskmine skoor on kõrgem kui üldpopulatsiooni ekstravertsuse keskmine skoor ning see seos oli ka statistiliselt oluline. Sellega autor kinnitas töös püstitatud teise hüpoteesi. Kolmanda hüpoteesiga eeldas autor, et Eestis võimul olevate inimeste seas on võrreldes üldpopulatsiooniga rohkem meelekindlaid inimesi ning see on statistiliselt oluline. Andmete analüüsist selgus, et võimul olevate inimeste meelekindluse keskmine tulemus on kõrgem üldpopulatsiooni meelekindluse keskmisest skoorist, kuid see seos ei ole statistiliselt oluline. Sellega lükkas autor ümber töös püstitatud kolmanda hüpoteesi. Autor leidis veel, et tunnuse “avatud kogemustele” keskmine tulemus riigikogu liikmete seas on kõrgem kui üldpopulatsiooni seas ning see seos on statistiliselt oluline. Käesoleva bakalaureusetööga on kinnitatud kaks seost, mis on statistiliselt olulised: (1) Eestis võimul olevate inimeste seas on rohkem ekstraverte kui üldpopulatsiooni seas, (2) Eestis võimul olevate inimeste seas on rohkem kogemustele avatud inimesi kui üldpopulatsiooni seas. Selleks, et teha kindlaks, kas võimul olevate inimeste ja üldpopulatsiooni seas esineb ka statistiliselt oluline seos tunnuste meelekindlus, neurootilisus ja sotsiaalsus vahel, pakub autor välja uuringut korrata, kogudses võimul olevate inimeste seast suurem juhuvalim. Võimul olevate inimeste skoorid ja üldpopulatsiooni skoorid ei pruugigi nende kolme tunnuse osas oluliselt erineda, toetades teooreetilisi käsitlusi, mille järgi võimukandjad peegeldavad ühiskonna heterogeensust.
The effect of outward migration on election outcomes in Estonia, Latvia, and Lithuania after accession to the European Union
(Tartu Ülikool, 2019) Wright, Helen Winifred Kristina; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Since 2004, hundreds of thousands of people have emigrated from Estonia, Latvia, and Lithuania to work and live abroad in other European Union member states. Once outside of their countries these citizens - like the majority of emigrants around the world - stop taking part in home elections. This thesis examines what could have happened if these voters had stayed in their home countries and continued to vote. Would election outcomes have changed if these people had participated in them? I look specifically at one election from each country, all of which took place between 2014 and 2016, and their outcomes. My time frame for emigration from Estonia, Latvia, and Lithuania started in 2004 after all three countries joined the European Union, and ended the year of, or year before, the election I have chosen to study. Using an impact assessment and counterfact model, I calculated my results using data from each country’s national statistics office and the European Social Survey. My results show that election outcomes in Estonia and Lithuania would have remained broadly the same, but in Latvia the political party which received the highest vote share would have changed. In Estonia and Latvia, the centre-right parties would have been strengthened with these extra votes, in Lithuania centre-left parties would gained more support than they did in the real election. This thesis adds to the narrow genre of literature that already exists and looks at the impact of emigration on politics and elections in home countries. It is the first, to my knowledge, that looks specifically at election outcomes in the Baltic states or any of three countries.
The effect of voting advice applications on Estonian voters' voting behaviour
(Tartu Ülikool, 2017) Ivask, Pille; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
In the age of digitalisation and information overflow, it might be difficult for people to decide which information to consume and trust. However, next to all of that, we still have to make important decisions and one of them taking part in elections. In recent years, Voting Advice Applications or VAAs, as they are usually abbreviated, have become increasingly popular among voters in many countries. It is not an exaggeration to say that they are now the real part of how a voter makes his or her voting decision. The typical reason for this tends to be the fact that using VAA is rational for a voter: s/he gets the information from one place, and what is even more important, based on his or her opinions on certain matters, the program matches and also compares voter’s views to the ones of political party or candidate. Yet, quite little is known about the impact of VAAs. The aim of my master thesis is to contribute to the investigation of VAAs and have a look at their impact on Estonian voters’ voting behaviour. To do so, I will be using two datasets: panel data from European Parliament elections in 2014 and survey data on Estonian national elections in 2015. It is worth noting that in Estonia’s case panel data has not studied before in order to see the possible effect of VAAs on voting behaviour. I will pose three questions in my thesis: how do VAAs influence voting turnout, how do they change voter’s choice set, and finally, if VAAs have any effect on final vote choice. From statistical point of view, the results of my analysis are mostly insignificant. Leaving this aside, I found that based on those two datasets VAAs act more like a control mechanism: those people who already have decided to go to vote also tend to use VAA, also there is mostly no change in their choice set. One reason for this can be found from so called bottleneck theory – people who are more exposed to information, internet usage and different possibilities are therefore also less affected by VAA as it is one competing information source. From the other hand, those people, who are more likely to be affected by VAA, are not exposed to it and therefore I could not see effect of it on voting behaviour. In terms of final vote choice, I noticed that those people who used VAA were also more likely to change their final vote choice. However, as it was statistically insignificant, I cannot say that it translates to the whole population.
Euroopa Liidu julgeolekupoliitika integratsioon ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas osalevate riikide näitel
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Kuusk, Liis; Loik, Ramon, juhendaja; Solvak, Mihkel, juhendaja
Selleks et seista silmitsi ja ennetada julgeolekuohte ning kaitsta Euroopa huvisfääri, on oluline Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (CSDP) eesmärgipärane toimimine ja vajadusel kiire rakendamine. Sellest tulenevalt on käesoleva töö eesmärgiks välja selgitada Euroopa Liidu julgeolekuintegratsiooni peamised võimaldajad ja takistajad ehk tegurid, mis aitavad kaasa või pidurdavad julgeolekuintegratsiooni edasist arengut. Lisaks esitatakse rakenduslikke ettepanekuid CSDP eesmärgipäraseks toimimiseks. Esmalt antakse töös ülevaade EL-i julgeolekuintegratsiooni arengust ning seejärel käsitletakse kolme peamist Euroopa inegratsiooniteooriat - neofunktsionalismi, liberaalset valitsustevahelist teooriat ning konstruktivismi. Töö uurimiseesmärgi saavutamiseks kasutati juhmiuuringut ning viidi läbi 13 poolstruktureeritud ekspertintervjuud nii Eesti- kui ka välisekspertidega. Analüüsi tulemusel selgus, et CSDP integratsiooni peamiseks takistajaks on selle valitsustevaheline iseloom, sest erinevate huvide ja ohutunnetuste tõttu ei suudeta kiiresti reageerida ning CSDP-d rakendada. Samas annab valitsustevaheline iseloom liikmesriikidele võimaluse oma huvide ja poliitikate realiseerimiseks ning otsuste mõjutamiseks. Peamisteks võimaldavateks teguriteks on ühiselt konstrueeritud väärtused, nagu moraal, eetika, humanitaarsus. Ühise visiooni, plaanide ja strateegiate puudumine tingib CSDP toimimise juhuslikult ning sõltuvuse üksikute liikmesriikide huvidest. CSDP eesmärgipäraseks toimimiseks on vajalik edasine koostöö ja koordinatsioon NATO ja CSDP vahel ning lahingugruppide rakendamine. Sellest lähtuvalt tehakse töös järgmised ettepanekud CSDP eesmärgipäraseks toimimiseks: (1) sõjalise koostöö arendamine väiksemates poliitiliselt ja kultuuriselt sarnastest riikide liitudes; (2) teatud pädevuse delegeerimine EL-i institutsioonidele; (3) lahingugruppide rakendamine operatsioonidel ning nende kasutamise muutmine paindlikumaks; (4) EL-i alalise ümberpaigutatava operatsioonide peakorteri loomine; (5) varustuse ja väljaõppe ühtlustamine, et vähendada liikmesriikide operatsioonidel osalemise kulutusi; (6) liikmesriikide vahel kokkulepete sõlmimine ühistes visioonides, ohtudes ja meetmetes ning EL-i julgeolekustrateegia kaasajastamine.
Euroopa Liidu normatiivne võim tehisintellekti temaatikas Aafrika Liidu suunal, selle väljakutsed ja kontseptsioonid
(Tartu Ülikool, 2023) Umalas, Jaanika; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Uurimistöö põhineb EL Mannersi (2002) normatiivse võimu teoorial, mis pärineb Nye (1990) pehme jõu teooriale. Mannersi teooria operatsionaliseerimiseks kasutati Niemann & de Wekker (2010) normatiivse võimu dimensioone. Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, millised on kesksed normid, mida EL oma tehisintellekti temaatikas kasutab, ning kas ja kuidas ta neid edendab AL ja Aafrika riikide suunal. Uurimismeetodina kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi, kuna normide üle kandumine on kvalitatiivne protsess. Andmetest üks osa moodustas EL tehisintellektiga seotud dokumendid, mis avaldatud perioodil 2018-2022. Teise osa, EL dokumendid, mis AL, Aafrika regiooni tehisintellektialast koostööd käsitlevad. Kolmanda osa AL, kuid ka Aafrika regiooni, ning teatud Aafrika riikide dokumendid, mis olid avaldatud perioodil 2018-2022 ja juhtivpoliitikute kõned perioodil 2018-2023, et analüüsida meedia ja poliitilisse diskursuse toimumist. Andmeanalüüsiks loodi kooditabel, mis koostati lähtuvalt Manners’i (2002) normatiivse võimu teooriast, ning Niemann’i & De Wekker’i (2010) normatiivse võimu dimensioonidest. Analüüsi tulemususeks oli tuvastatud EL normatiivne kavatsuse olemasolu ja osaliselt normatiivse protsessi olemasolu, kuid normatiivse mõju olemasolu ei tuvastatud, kuna ÜRO organisatsioonide normatiivne mõju on AL-ile ja Aafrika riikidele on olemas, ning järgitakse asukohariigi vajadusi seoses tehisintellekti arendamisega. Teema on aktuaalne ja vajab kindlasti edasiuurimist, kui tehisintellekti regulatsioon on rakendunud. Sel puhul saab teoreetilise raamistiku põhineda Brüsseli efekti teoorial, millega regulatsiooni rakendamise mõju saab analüüsida, kas see on toimunud de facto, kus ettevõtted kohandavad enda toodet või teenust ülemaailmsel turul EL regulatsioonidele ja eeskirjadele vastavaks. De jure Brüsseli efekt on otseselt seotud de facto Brüsseli efektiga, sest ettevõtted, mis on kohandanud enda rahvusvahelist äritegevust vastavalt EL regulatsioonidele, teevad oma koduriigis lobitööd, et nende seadusandlusse jõuaksid EL-ile sarnased määrused (Bradford, 2020).
Forecasting the party support in Estonia: comparison of machine learning regression algorithms
(Tartu Ülikool, 2018) Kaasla, Kaarel; Solvak, Mihkel, juhendaja; Märtens, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Forecasting political behavior using economic indicators is not a very new phenomenon with the earliest literature going back as far as the 1930s. In the present day, there exists a lot of research on the topic, but the majority of these studies have been conducted in the context of a very limited number of countries such as the United States or the Western European ones. By comparison, the research on forecasting the political behavior using economic voting in Estonia is almost non-existent. This thesis will be the first in-depth study conducted at that level and forecasts the party support of the Estonian Reform Party and the Estonian Center Party using economic indicators as the predictor variables. Based on the previous economic voting theory, it has been argued that the theoretically correct model to forecast using these variables is the linear regression due to the expected associations between the economic variables and party support. However, this thesis contests this claim and argues that when analyzing the phenomena of forecasting party support using economic indicators, certain modern machine learning algorithms could be considered as legitimate alternatives to the linear regression, as each of them addresses the different shortcomings of the model. For this reason, this thesis compares the methods of linear regression, regularized linear models, autoregressive integrated moving average, and the decision-tree models to see whether the more modern approaches are able to improve upon the default linear regression model.