Browsing by Author "Taagepera, Rein, juhendaja"

Now showing 1 - 8 of 8

Eesti linnapeade palga sõltuvus linna rahvaarvust ja jõukusest aastal 2015
(Tartu Ülikool, 2016) Saag, Enith Li; Taagepera, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Tuginedes meedias püstitatud hüpoteesidele ja varem uuritud poliitilistele nähtustele, mida suurus mõjutab, kästlesin empiirilises osas Eesti linnapeade palkade sõltuvust vastava haldusüksuse elanikkonnast ja tulust. Näiteks Itaalias on meeride palga määramiseks rahvaarvul põhinevad künnised. Vaatamata sellele, et Eestis selliseid elanikkonnal rajanevaid ülempiire ei ole, sõltub linnapea töötasu populatsioonist. Töö esimesed hüpoteesid osutusid tõeseks: mida suurem rahvastik ja tulubaas, seda kõrgem on meeri põhipalk. Seosed on tugevad, sest determinatsioonikordajad on üle 0,87. Uurimuse käigus selgus, et kuna nende faktorite omavahelise seose R võrdub 0,98, on eraldi tulubaasi ja palga sõltuvuse uurimine sisuliselt otstarbetu. Kolmas eeldus, mis on seotud tuluga per capita on väär: linnapea palk ei sõltu vastava omavalitsuse tulust ühe inimese kohta. Uurimuses käsitlesin põhjalikult hälbivaid juhtumeid. Selleks arvutasin deviatsiooni, mille positiivne väärtus oli kõige suurem Loksa, Saue ja Narva-Jõesuu linnal. Selgus, et kõige suurem negatiivne kõrvalekalle oli Kiviõli, Kallaste ja Sindi linnapea palkadel. Avastasin, et hälbimist ei saa seletada madala erakondade tingarvuga. Hüpoteetiliselt võib üksikjuhtumite linnavolikogude koosseisu seostada keskmisest kõrgema töötasuga, kuid üldise nõrga seose tõttu ei saa tõestada nendevahelist seost. Üldisi järeldusi ei teinud ka avaliku teenistuse veebileheküljel avaldamata linnapea palkade kohta. Võib vaid väita, et nende palgaandmete puhul on suurem tõenäosus äärmuslikule hälbimusele kui koos teiste ametnike palkadega esitatud meeride töötasudel. Relevantsemateks järeldusteks tuleb uurida suuremat ajavahemikku: käsitleda linnapeade sissetulekuid aastatel 2014 kuni 2016. 2015. aasta andmete põhjal järeldan, et linnapeade põhipalkade uurimiseks piisab ühest indikaatorist: rahvaarvust. Linnapea palga ja rahvaarvu vahelist seost iseloomustab semi-log teljestikule graafitud logaritmiline trendijoon, mille valem on järgmine: y=466,8ln(x) – 1957 kus y on linnapea palk ja x rahvaarv.
Etnilised protsessid Vene impeeriumi siseperifeerias 1801-1904. Komi rahvusluse sünd
(2005) Jääts, Indrek; Vunder, Elle, juhendaja; Taagepera, Rein, juhendaja; Leete, Art, juhendaja
Highways to power: new party success in three young democracies
(2006) Sikk, Allan; Taagepera, Rein, juhendaja; Pedersen, Mogens N., juhendaja
Isikutevaheliste suhete destruktiivse konfliktsuse indeksi konstrueerimine ja valideerimine
(Tartu Ülikool, 2014) Nahkur, Oliver; Taagepera, Rein, juhendaja; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Mulle teadaolevalt puudub üldtunnustatud isikutevaheliste suhete destruktiivse konfliktsuse taset ühiskonna tasandil mõõtev instrument. Selline mõõdik aitaks hinnata ühiskonna destruktiivsete suhtekonfliktide, sh isikutevahelise vägivalla taset ja selle muutust ajas võrdluses teiste ühiskondadega. Kuna bakalaureusetöös (Nahkur 2011) välja pakutud esialgne isikutevaheliste suhete konfliktsuse (EISK) indeks piirdub Euroopa ja suhteliselt lühikese ajaperioodiga, püstitasin üheks töö eesmärgiks valdkonna teoreetilistest ja empiirilistest teadmistest ning andmete olemasolust lähtuvalt konstrueerida uus, destruktiivset isikutevaheliste suhete konfliktsust (ISDK) ühiskonna tasandil mõõtev indeks, mis põhineb Nahkur (2011) raames loodud indeksiga võrreldes enamate ning aeg-ruumiliselt suurema variatiivsusega ühiskondade andmetel. Töö teiseks eesmärgiks oli uue indeksi usaldusväärsuse välja selgitamine ehk valideerimine. Indeksi koosseisu kuuluvate indikaatorite valikul lähtusin järgnevatest kriteeriumidest: näitajad on otsesemalt või kaudsemalt seotud isikutevaheliste konfliktidega ja empiiriliselt sobivad; andmed on ülemaailmse ulatusega ja esindatud kõigi 5 ajaperioodi puhul; andmed on ühiskondade tasandil võrreldavad ja vabalt kättesaadavad. Sarnaselt esialgse (EISK) indeksiga mõõdab ISDK indeks konfliktsuse taset ühiskonnas läbi suhtekonfliktide eelduste ja tagajärgede taseme. Eelduste osa 5 alavaldkonda mõõdavad 7 indikaatorit, tagajärgede 3 alavaldkonda 3 indikaatorit. ISDK eelduste ja tagajärgede indeksite osakaalud suhete konfliktsuse indeksis on võrdsed. ISDK indeksi sisevalideerimine ei toonud välja olulisi probleeme. Väline valideerimine andis samuti kinnitust, et loodud indeks võiks mõõta isikutevaheliste suhete destruktiivse konfliktsuse taset. Indeksi valideerimise käigus vaatlesin ka isikutevaheliste suhete destruktiivse konfliktsuse taseme muutust ajas, võrdlesin ühiskondade positsioone Ingleharti ja Hofstede kultuurijaotuste lõikes. Töö lõpuosas käsitlesin ISDK indeksi võimalikke kasutusvõimalusi ja tegevussamme indeksi edasiseks arendamiseks.
Itaaliasse saabunud varjupaigataotlejate nägemus Eesti lõimimisvõimekusest
(Tartu Ülikool, 2019) Saag, Enith Li; Veebel, Viljar, juhendaja; Taagepera, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Kuna 2015. aastal saabus Euroopa Komisjoni andmetel Kreeka ja Itaalia kaudu Euroopasse ligikaudu 880 000 põgenikku, tegi Euroopa Komisjon kriisiolukorra leevendamiseks ja koormuse jaotamiseks ettepaneku varjupaigataotlejaid Euroopa Liidu siseselt ümber jaotada. Eesmärk oli Kreekast ja Itaaliast suunata teistesse liikmesriikidesse 120 000 inimest. kuid siiani ei ole jõutud seda täita isegi pooles ulatuses. Teine probleem Eesti näitel seisneb selles, et põgenikud liiguvad edasi teistesse riikidesse, kus loodetakse end tunda paremini: Eestis elab 2019. aprilli seisuga 206-st ümberpaigutatud põgenikust 111. Töös analüüsitakse, kuidas suhestub asüülitaotlejate visioon Euroopa Komisjoni loodud kvoodiosistega ning milline on põgenike huvi ja valmisolek tulla Eestisse. Tegurid, mille järgi hinnata liikmesriigi võimekust lõimimiseks, on Euroopa Komisjoni hinnangul rahvaarvu suurus, sisemajanduse koguprodukt, keskmine asüülitaotlejate arv 1 miljoni elaniku kohta ajavahemikul 2010-2014 ja töötuse määr. Töö empiiriline osa põhineb 2019. aasta veebruaris läbi viidud küsitlusel 100 Itaalias viibiva asüülitaotlejaga. Uuringus osalejate vastustest peegeldub soov töötada: olulisim tegur sihtriiki valides on vabade töökohtade arv ja kõige väärtuslikum toetamisviis on abi töökoha organiseerimisel. Ligi pooled vastanutest eelistaksid raha teenimiseks teha füüsilist tööd ning populaarsuselt teine vastus oli ettevõtlus. Sisserändajate sihtriigieelistuste ja liikmesriikide vahel, mis on Euroopa Komisjoni hinnangul suurema lõimimise võimekusega, ilmnes positiivne seos ehk jaotusvõtme väärtused on kõrgemad riikidel, mis mõjusid vastajatele atraktiivsemana. Küsitluse põhjal osutusid atraktiivsemateks sihtriikideks Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa, mis on ka kvoodisüsteemi alusel suurima integreerimise võimekusega riigid Euroopas. Selgus, et põgenikud eelistavad jõukamaid ja suurema olemasoleva kogukonnaga liikmesriike ning Eestit iseloomustavad näitajad asüülitaotlejatele atraktiivsed ei tundu. Ilmnes, et 60% juhtudest on põgenike sihtriigivalik selgitatav sisemajanduse koguprodukti väärtusega. See ei kajastunud küll uuringus osalejate vastustes, kuid riigi atraktiivsuse ja diasporaa suuruse vahel esineb mõõdukas positiivne seos.
Measurement of interpersonal destructiveness: the societal perspective
(2019-10-02) Nahkur, Oliver; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Taagepera, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Usaldusväärsete, riigiti võrreldavate, ülemaailmselt ja regulaarselt kogutavate andmete puudumine on vägivallaennetusega tegelevatele teadlastele, poliitika kujundajatele ja praktikutele oluliseks probleemiks (Butchart and Mikton 2014; Diprose 2007; Krug et al. 2002; Walby et al. 2017). Rahvusvaheliselt tunnustatud juhiseid (nt Babbie 2013; Nardo et al. 2008; Mazziotta and Pareto 2017; Dialga and Giang 2017) järgides keskendus käeolev doktoriuurimus uue sotsiaalse indikaatori–Ühiskonna isikutevahelise destruktiivsuse indeksi (Societal Index of Interpersonal Destructiveness; SIID) konstrueerimisele ja valideerimisele. Indeksiga saab mõõta isikutevahelise vägivalla taset riigiti võrreldavalt. Indeks tugineb olemasolevatel regulaarselt kogutavatel, rahvusvaheliselt harmoniseeritud ja riigiti võrreldavatel andmetel. SIID on kahemõõtmeline indeks, mis ühendab isikutevahelise destruktiivsuse eeldusi ja tagajärgi esindavad kaudseid näitajaid. Lisaks täiskasvanute andmetele on indeksi toimimist katsetatud lastelt kogutud rahvusvahelisel harmoniseeritud andmestikul. Indeksi valideerimine kinnitas selle metodoloogilist toimimist järgnevalt: • SIID on sisemiselt terviklik sotsiaalne indikaator; • SIID kontseptuaalne skeem on rakendatav laste populatsioonile; • SIID-i saab kasutada ühiskonna destruktiivsuse hindamise ajalisteks ja ruumilisteks võrdlusteks; • Rahvusvaheliselt harmoniseeritud ja regulaarselt kogutavate andmete kättesaadavuse paranedes saab SIID-i edasi arendada ja kohandada uutele elanikkonna rühmadele. Regulaarse sotsiaalse monitoorimise ja aruandluse kaudu omab SIID potentsiaali informeerida üldsust, äratada avalikku huvi, initsieerida arutelusid, rahuldada meedia isu statistikapõhiste narratiivide järele, olla lobivahendiks huvirühmadele. Lisaks rakendusele teadusuuringutes, omab SIID potentsiaali olla uus sotsiaalne indikaator, mida statistikud kaasavad oma indikaatorsüsteemidesse ja rahvusvahelised organisatsioonid nagu WHO kasutavad vägivallaennetuse algatustes.
Mechanical effects of electoral systems on proportionality and parliament fragmentation
(Tartu Ülikool, 2014) Vakmann, Kadri; Taagepera, Rein, juhendaja; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The following master’s thesis studies the mechanical effects of electoral systems on two electoral outcomes – proportionality and parliament fragmentation. The aim of the study is to investigate whether there is a precise universal relationship between proportionality and fragmentation across different electoral systems. The thesis places itself into the general framework of new institutionalism, saying that institutions including electoral systems matter, but their precise effects depend on the context in which they operate. We propose that if context is taken into account and held under control while analysing pure mechanical effects of electoral systems, a clear universal pattern emerges between proportionality and fragmentation. A computational experiment is carried out using constituency level data of 5 countries and 10 elections from the CLEA database. The results show a squared relationship between proportionality and parliament fragmentation, not a linear one that has been a tacit assumption in the debate between the proponents of majoritarian and proportional electoral systems. Testing this squared relationship on broader data proves its validity, especially for PR electoral systems.
The relationship between tax system and political regime in resource wealthy countries
(Tartu Ülikool, 2013) Jaksman, Marie; Taagepera, Rein, juhendaja; Belyi, Andrei, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut