Browsing by Author "Tamm, Anni, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 41

7-11-aastaste laste joonistused värskelt nähtud konfliktistseenist: soolised erinevused inimeste ja emotsioonide kujutamisel
(Tartu Ülikool, 2024) Rei, Adeele; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Selles, kuidas lapsed kogevad ja mõistavad konfliktisituatsioone, on varasemas kirjanduses leitud soolisi erinevusi. Antud töös lasti 7-11-aastastel (N=25, 14 poissi ja 11 tüdrukut) joonistada teatris nähtud tülistseeni uurimaks hüpoteese, et poisid kujutavad oma piltidel rohkem inimesi ja agressiooni ning tüdrukud rohkem nii negatiivseid kui ka positiivseid emotsioone. Joonistuste analüüsimisel leiti, et tüdrukud kujutasid poistest rohkem kõiki uuritavaid elemente - emotsioone, inimesi ja agressiivsust. Tulemused demonstreerivad soolisi erinevusi laste emotsionaalses kasvatuses.
Ealised ja soolised erinevused laste konfliktikäitumises
(Tartu Ülikool, 2013) Valdaru, Egle; Tamm, Anni, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö eesmärgiks oli uurida ealisi ja sooli erinevusi laste konfliktikäitumises nende klassikaaslastega. Valimisse kuulusid 83 4. ja 71 8. klasside õpilast. Konfliktide lahendamise strateegiate uurimiseks kasutati hüpoteetilisi konfliktsituatsioone. Situatsioonis, kus klassikaaslane rääkis lapsest teistele halba ja situatsioonis, kus klassikaaslane pidas lapse muusikamaitset halvaks, pakkusid poisid tüdrukutest rohkem konflikti vältimise strateegiat. Halva hinde eest halvustamise situatsioonis ja tagarääkimise korral pakkusid poisid rohkem agressiivset strateegiat kui tüdrukud . Muusikamaitse halvustamise situatsioonis vähenes vanuse suurenedes agressiivsete strateegiate kasutamine. Tagarääkimise ja halva hinde saamise üle naermise situatsioonides vähenes aga vanuse kasvades tõenäosus pakkuda konflikti ja klassikaaslase vältimist ning oma emotsionaalsele seisundile viitamist.
ECDI-III valiidsusuuring 3- ja 4-aastaste laste sõnavara küsimustiku ja kõnesalvestiste põhjal
(Tartu Ülikool, 2024) Arpo, Linda Liis; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
ECDI-III on eestikeelne versioon CDI küsimustikust 2;6 kuni 4;0 aastaste laste kõne- ja suhtlusoskuste mõõtmiseks. Käesolev longituuduurimus keskendub ECDI-III sõnavara osa valiidsuse hindamisele võrreldes ema raporteeritud ECDI-III sõnu laste kõnesalvestistes kasutatud sõnavaraga. Uuringus kasutati 98 3-aastase lapse mängu- ja meenutusvestluste kõnesalvestisi, ema esitatud ECDI-III sõnavara raporteid ning aasta aega hiljem kogutud 77 4-aastase lapse mängu- ja meenutusvestluste salvestisi ning lapsevanema esitatud ECDI-III sõnavara raporteid. Uuringu käigus leiti keskmised suhtluses kasutatud ja ema poolt ECDI-III küsimustikus raporteeritud laste ekspressiivsed ECDI-III sõnade arvud, seosed salvestustes kasutatud ECDI-III sõnade arvu, erinevate sõnade koguarvu ja ema raporteeritud ECDI-III sõnade arvude vahel. Lisaks leiti iga ECDI-III sõna kaupa, millisel määral kattus ema raporteeritud ECDI-III küsimustiku sõnavara lapse kõnesalvestistes kasutatud sõnavaraga. Samuti leiti kui palju ja milliseid laste poolt kõnesalvestistes kasutatud ECDI-III sõnu ei olnud ema küsimustikus ära märkinud. Tulemused näitasid olulisi positiivseid korrelatsioone 3-aastaste laste ECDI-III sõnavara alaosa tulemuste ja kõnesalvestistes kasutatud sõnade arvu vahel. 3-aastaste laste kohta raporteeritud ECDI-III sõnad kattusid 49,85% ja 4-aastaste laste puhul 31,55% ulatuses kõnesalvestistes kasutatud sõnadega. Kõigi 3-aastaste laste ECDI-III küsimustiku sõnadest keskmiselt ainult 0,3% ja 4-aastaste laste sõnadest 0,27% olid sellised, mida laps kasutas, aga ema ei olnud ECDI-III küsimustikus ära märkinud.
Eesti eelkooliealiste laste väärtushinnangud
(Tartu Ülikool, 2020) Moore, Liivi; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eesti muusika- ja üldhariduskoolide õpetajate väärtuste võrdlus
(Tartu Ülikool, 2020) Luisk, Elisabeth; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on Eesti muusika- ning üldhariduskoolide õpetajate isiklike ja kasvatusväärtuste vahelised sarnasused kui ka erinevused. Valimi moodustasid 98 muusikakooli õpetajat ja 189 üldhariduskooli õpetajat, kellelt koguti andmeid väärtuste portreeküsimustikuga. Uurimuses leiti, et õpetajad peavad nii isiklikes kui ka kasvatusväärtustes olulisemaks eneseületamisega seotud väärtuseid ning kõige vähem väärtustatakse eneseupitamisega seotud väärtuseid. Statistiliselt olulisi erinevusi muusika- ja üldhariduskoolide õpetajate väärtustes ei leitud. Õpetajad pidasid isiklikes väärtustes olulisemaks enesemääratlust, võimu, turvalisust ning hedonismi. Kasvatusväärtustes peeti tähtsamaks saavutust ning stimulatsiooni. Õpetajate väärtused olid seotud nende soo, vanuse ja haridustasemega. Tulemused viitavad sarnasustele erinevate Eesti õpetajate väärtustes.
Eesti ning eestivene mees- ja naissoost õpilaste arusaamad iseseisvusest ning selle tähtsus nende jaoks
(Tartu Ülikool, 2012) Reiljan, Maria; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärgiks oli uurida iseseisvuse mõistet eesti- ja Eestis elavatel vene teismelistel vanuses 11-15 eluaastat, võrrelda seda soo lõikes ning vaadelda, kui tähtsaks peavad teismelised iseseisvust enda jaoks. Uurimuses osales õpilasi 36st eesti ja vene koolist, kokku 596 õpilast. Uurisin, kuidas määratlevad teismelised iseseisvuse mõistet endi jaoks, vastates lahtisele küsimusele „Mida tähendab sinu jaoks olla iseseisev?“. Iseseisvuse tähtsuse võrdlemise mõõtevahenditena kasutasin Schwartzi Portreemeetodi (Schwartz, 2001) väidet „Tema jaoks on oluline ise otsustada, mida teha; talle meeldib olla vaba ja sõltumatu teistest“ ning Õpilase väärtuste testi (T. Tulviste) väärtust „iseseisev“. Tulemused näitasid, et eesti ja vene koolide õpilaste arusaam iseseisvusest ei erinenud oluliselt ning et naised tõid iseseisvuse mõiste all võrreldes meestega välja rohkem teistest inimestest sõltumatust. Üldiselt hindasid õpilased iseseisvust endi jaoks suhteliselt tähtsaks väärtuseks. Tulemustest selgus veel, et õpilased, kes mõistavad iseseisvust kui ise ja teiste abita hakkama saamist, hindavad seda kõrgemalt kui õpilased, kelle jaoks iseseisvus tähendab üksi hakkama saamist.
Eesti õpetajate vanuse seos nende isiklike ja kasvatusväärtustega
(Tartu Ülikool, 2018) Martinson, Getter; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töö eesmärgiks oli uurida Eesti lasteaia- ja kooliõpetajate vanuse seost nende isiklike ja kasvatusväärtustega. Uuringus osales 391 õpetajat (Mvanus = 46,6). Töös lähtuti Schwartzi väärtusteooriast ning andmete kogumiseks kasutati väärtuste portreeküsimustikku (PVQ). Kooskõlas varemavaldatud uurimistulemustega, hindasid nii isiklike kui ka kasvatusväärtuste puhul vanemad õpetajad noorematest rohkem alalhoidlikkust ning nooremad õpetajad väärtustasid vanemate õpetajatega võrreldes kõrgemalt eneseupitamist. Erinevalt varasematest tulemustest aga ei tuvastatud käesolevas töös ei isiklike ega kasvatusväärtuste tasandil seost õpetajate vanuse ning eneseületamise ja muutustele avatuse hindamise vahel.
Eesti teismeliste ettekujutus ideaalsest mehest ja naisest
(Tartu Ülikool, 2016) Kuus, Liisa; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö käsitleb teismeliste ettekujutust ideaalsest inimesest. Uuringus osales 207 teismelist (123 tüdrukut, 84 poissi), kellest 102 kuuendast klassist ja 105 kümnendast klassist. Uurimiseks kasutati Gibbonsi ja Stilesi (2003) joonistamismeetodit ja kümne väitega küsimustikku. Üldiselt kinnitasid tulemused varasemate uuringutega leitut. Tulemuste põhjal peavad teismelised kõige olulisemaks lahkust ja ausust. Mehi ja naisi kujutatakse soostereotüüpsetes tegevustes. Seksikust peetakse oluliseks omaduseks. Oluliseks peetakse ka head töökohta, aga jõukuse suhtes ühest seisukohta ei ole ehkki meeste puhul peetakse jõukust olulisemaks kui naise puhul. Ootuspäraselt peegelduvad teismeliste hinnangutes nii individualistlikele kui ka kollektivistlikele riikidele omased väärtused.
Eesti teismeliste väärtuste ja romantilises partneris hinnatavate omaduste vahelised seosed
(Tartu Ülikool, 2016) Lauhala, Vivian; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada teismeliste väärtuste ja partneris hinnatavate omaduste seos ning kuivõrd oluliseks peavad teismelised romantiliste suhete olemasolu. Selle uurimiseks kasutati kahte meetodit: Feiring (1996) järgi koostatud romantiliste suhete olulisust ja partneris hinnatavaid omadusi hindavat küsimustikku ja Osnabrücki autonoomia-seotuse küsimustikku (Keller, 2007). Uurimuses osales 169 12-18-aastast teismelist, kellest 108 olid tüdrukud ja 61 poisid. Peamiseks põhjuseks, miks romantilist suhet peeti oluliseks, oli toetuse saamine ning mitteoluliseks, sest see pole vajalik või muu on tähtsam. Partneris hinnatakse eelkõige teistele orienteeritud omadusi, nagu heasoovlikkus, mis oli kõige populaarsem mainitud omadus. Tulemustest selgus, et tüdrukud peavad romantilist suhet vähemoluliseks kui poisid ja võrreldes poistega, hindavad tüdrukud mõlemale orienteeritud omadusi kõrgemalt. Teismeliste väärtuste ja partneris hinnatavate omaduste vahel olulist seost ei leitud.
Eesti teismeliste väärtuste seosed kohanemise ja lähisuhetega
(Tartu Ülikool, 2016) Happonen, Deivi; Tamm, Anni, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada Eesti teismeliste autonoomia ja seotuse seos psühholoogilise kohanemise ja rahuloluga lähisuhetes. Lisaks uurisin, millised on soolised erinevused autonoomia ja seotuse väärtustamises, lähisuhetega rahulolus ning psühholoogilises kohanemises. Uurimuses osales 197 õpilast viiest Tartumaa koolist. Uurimiseks kasutasin kahte meetodit: psühholoogilise kohanemise hindamiseks lapse PAQ küsimustikku (Tulviste & Rohner, 2010) ning autonoomia ja seotuse küsimustikku (Keller, 2007). Üldiselt peavad Eesti teismelised oluliseks nii autonoomiat kui ka seotust. Tulemustest selgus, et omavahel olid positiivselt seotud autonoomia ja emotsionaalne ebastabiilsus ning seotus ja sõltumine teistest. Samuti selgus, mida olulisemaks peetakse seotust, seda rohkem ollakse rahul suhetega vanematega.
Ema ja teismelise vahelised konfliktid kodutööde pärast
(Tartu Ülikool, 2015) Jänes, Elisabeth; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli uurida teismeliste konflikte oma emaga kodutööde tegemise pärast, konfliktide lahendamise viise ning selle seost nende väärtusorientatsiooniga. Selle uurimiseks on kasutatud kahte meetodit: Jamesi ja Owensi (2005) kirjakirjutamismeetodit ning Osnabrücki seotuse ja autonoomia küsimustikku (Keller, 2007). Uurimuses osales 72 põhikooli noort, kellest 39 olid naissoost ja 33 meessoost. Peamiste kodutööde pärast toimuvate konfliktidena mainiti probleeme kodu koristamise ja nõude pesemise pärast. Uurimistöös leiti, et teismelised tunnevad end tihtipeale ise konfliktis süüdi. Peamiseks teismelise ja ema vaheliste konfliktide lahenduseks oli vanema sõna peale jäämine. Konfliktide ning teismeliste väärtusorientatsiooni vahel leiti kaks seost: konflikti lahenduse ja seotuse ning käitumisviisi ja autonoomia. Tulemustest selgus ka, et kõrgharidusega emadel on teismelistega tõenäoliselt suurem seotusorientatsioon kui madalama haridusega emadel.
Gümnaasiumi õpilaste sotsiaalse pädevuse ning koolisiseste suhete seosed
(Tartu Ülikool, 2019) Arvi, Stella; Tamm, Anni, juhendaja; Peitel, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Gümnaasiumiõpilaste väärtuste ja nende situatsioonideülesuse arendamine arutelumeetodi abil
(Tartu Ülikool, 2019) Saar, Severi; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Huvitegevuses osalemise seosed teismeliste baasvajaduste ja psühholoogilise kohanemisega
(Tartu Ülikool, 2024) Luisk, Elisabeth; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Noorukite vaimse tervise toetamisel võib olla oluline roll organiseeritud vaba aja tegevustel. Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas on huvitegevuses osalemine seotud noorukite psühholoogiliste baasvajaduste (autonoomia, seotus, kompetentsus) ning psühholoogilise kohanemisega. Samuti püüti leida, kas seosed erinevad huviala valdkonna lõikes (sport, kunst, akadeemiline) ning kas baasvajadused aitavad selgitada huvitegevuses osalemise seoseid psühholoogilise kohanemisega. Uurimuse valimi moodustasid Tartu ja Tallinna linna põhikoolide 5.-7. klasside õpilased vanuses 11-14 aastat (N = 223). Ennustamaks nii psühholoogilist kohanemist kui baasvajadusi kasutati peamise analüüsimeetodina lineaarset regressiooni. Tulemused näitasid, et huvihariduses osalejate ja mitteosalejate vahel ei olnud statistiliselt olulisi erinevusi psühholoogilises kohanemises. Baasvajadustest oli osalejatel kõrgem kompetentsus võrreldes mitteosalejatega. Huvitegevuse valdkonna lõikes olid sportlikus huvitegevuses osalevad noored psühholoogiliselt paremini kohanenud ning neil oli ühtlasi kõrgem autonoomia, seotus ja kompetentsus võrreldes mitteosalejatega. Leiti, et psühholoogilised baasvajadused selgitasid seoseid sportlikus huvitegevuses osalemise ja parema psühholoogilise kohanemise vahel. Magistritöö tulemused pakuvad sisendit huviharidussüsteemi arenguks ning viitavad olulisusele luua psühholoogilisi baasvajadusi ja vaimset tervist toetav õpikeskkond.
I kooliastme õpilaste viha reguleerimise oskuste arendamine
(Tartu Ülikool, 2021) Paavel, Karmen; Burget, Mirjam, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Ideaalne täiskasvanu läbi teismelise silmade
(Tartu Ülikool, 2015) Püvi, Dairis; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töös uuriti ideaalse inimese joonistuste abil eesti teismeliste väärtushinnanguid. Uuringus osales 341 teismelist (190 poissi, 151 tüdrukut), kellest 165 õppisid neljandas klassis ja 177 õppisid kaheksandas klassis. Tulemused näitasid, et nii ideaalse naise kui ka ideaalse mehe puhul peeti kõige olulisemaks lahkust ja ausust. Ideaalse mehe puhul väärtustati head töökohta rohkem kui ideaalse naise puhul. Tüdrukud kujutasid ideaalse naise joonistustel rohkem lähedasi suhteid ja teiste abistamist kui poisid. Neljandate klasside õpilased pidasid küll oluliseks väliseid omadusi, kuid ideaalse naise puhul hinnati tähtsaks ka sisemisi omadusi. Kaheksandate klasside õpilased pidasid seksikust ja atraktiivsust tähtsamaks kui neljandate klasside õpilased. Soolisi erinevusi ei ilmnenud vaba aja tegevuste ning saavutuste ja edu väärtustamisel.
Katse kujundada õpilaste väärtuseelistusi videoklippide abil
(Tartu Ülikool, 2017) Venno, Airi; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida 21-väitelise Schwartzi Väärtuste Portreeküsimustikuga Tartumaa 10-11-aastaste eelteismeliste ja 14-16-aastaste teismeliste väärtuseelistuste muutumist peale videoklippide vaatamist ning välja selgitada, kas videoklippide vaatamine vahetult enne küsimustiku täitmist võib mõlema vanusegrupi heasoovlikkuse, universalismi ning saavutusega seotud väärtuste olulisust suurendada. Ühtlasi oli töö eesmärgiks võrrelda omavahel erinevate vanusegruppide väärtuseelistusi ning nende muutumist peale videoklippide vaatamist. Uurimuses osales 115 Tartumaa koolides õppivat last, kellest 74 olid 10-11-aastased ning 41 olid 14-16-aastased. Mõlema vanusegrupi sees moodustasid pooled lapsed kontrollgrupi ning pooled katseisikute grupi. Tulemustest selgus, et heasoovlikkuse, universalismi ning saavutusega seotud väärtuste puhul ei esinenud statistiliselt olulisi erinevusi kahe vanusegrupi vahel ega nende sees. Samas muutusid väärtuste keskmised skoorid mõlemas vanusegrupis peale esimest mõõtmist: heasoovlikkus ja universalism olid peale videote vaatamist väärtuste hierarhias vastavalt esimesel ja teisel kohal.
Klassiõpetajate uskumuste, pädevuse ja tervisekäitumise seosed õpilaste tervisekäitumise edendamiseks tehtavate tegevuste sagedusega
(Tartu Ülikool, 2019) Kübarsepp, Piret; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Koduste suhete ja väärtuste seos teismeliste populaarsusega klassikaaslaste hulgas
(Tartu Ülikool, 2016) Remmel, Alice; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti tajutud ema- ja isapoolse aktsepteerituse ning teismeliste autonoomsuse ja seotuse väärtustamise seoseid nende populaarsusega klassikaaslaste seas. Võrreldi kahte vanusegruppi (4.-5. klass ja 8.-9. klass) ning poisse ja tüdrukuid. 137 teismelist täitsid aktsepteerituse-tõrjutuse küsimustiku PARQ/Kontroll lühiversiooni, autonoomsuseseotuse küsimustiku ning sotsiomeetria ülesande. Uurimistöö tulemustest selgus, et kõige paremini ennustab teismeliste populaarsust see, kui oluliseks peetakse autonoomsust. Poiste puhul ennustab populaarsust tajutud emapoolne aktsepteeritus ning noorematel teismelistel lisaks sellele veel ka tajutud emapoolne kontrollitase ja autonoomsuse väärtustamine. Vanemate teismeliste ja tüdrukute populaarsuse ennustajatena olulisi tegureid ei tuvastatud. Töös arutletakse vanusegruppide vahelise erinevuse üle suhetes vanemate ja sõpradega. Uurimistöö tulemused täiendavad varasemaid teadmisi teismeliste suhete kohta, näidates, et soe ja toetav suhe emaga on oluline poiste ja nooremate teismeliste läbisaamises eakaaslastega.
Kognitiivse empaatia mõju teismeliste hüpoteetilisele konfliktikäitumisele
(Tartu Ülikool, 2024) Rahuoja, Liisa Maria; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uuringu eesmärk oli teada saada kognitiivse empaatia mõju hüpoteetiliste konfliktiolukordade lahendamisele ning lahenduskäigu põhjustele. Uuringus osales 277 teismelist vanuses 14-18. Teismeliste konflikti lahendamise viise ja põhjuseid uuriti hüpoteetiliste konfliktiolukordade abil. Eelnevalt paluti osalejatel meenutada ühte konfliktiolukorda vanematega. Ühel grupil paluti meenutada detaile konfliktist ning teist gruppi suunati mõtlema vanema perspektiivile konfliktiolukorras. Tulemustest selgus, et kognitiivse empaatia mõju esines ühe hüpoteetilise olukorra puhul, milleks oli huviringi valik. Selles olukorras kognitiivse empaatia manipulatsiooni läbinud teismelised kasutasid sagedamini läbirääkimist strateegiana ning manipulatsiooni mitteläbinud teismelised kasutasid sagedamini enesekehtestamist. Kognitiivsel empaatial mõju lahendamisstrateegiate põhjustele puudus. Tulemused näitasid, et lahendamisstrateegiate kasutus erines situatsiooniti. Nii kognitiivse empaatia manipulatsiooni läbinud kui ka mitteläbinud teismelised kasutasid kontserdile mineku situatsioonis peamiselt läbirääkimist, koduste tööde tegemise olukorras kasutati sagedamini järeleandmist, aga ka läbirääkimist ning enesekehtestamist ning huviringi valiku situatsioonis kasutati kõige sagedamini enesekehtestamist, kuid ka läbirääkimist. Samuti näitasid tulemused, et peamine põhjus strateegiate valikul on omakasu saavutamine ehk teismelised valivad lahendusstrateegia vastavalt sellele, mis aitab nende soovi täitumisele kaasa.