Browsing by Author "Tammekivi, Tarmo, juhendaja"

Now showing 1 - 9 of 9

Arvi talu sauna puitkonstruktsioonide ehitus
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Aron, Marko; Tammekivi, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Koolituse juhendamine traditsioonilise pruss-sõrestik konstruktsiooni ehitamise talgutel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Vahtramäe, Märt; Tammekivi, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva lõputöö eesmärgiks on uurida, mis tingimustel on võimalik korraldada talguid, et seal valmistada juhendaja abiga traditsiooniline pruss-sõrestik konstruktsioon. Uurimistöös saavad vastuse järgmised uurimisküsimused: milliste keskkonnatingimustega, materjali varumisega, toitlustusega ja osalejate vilumusega peaksin arvestama, mis võimaldaks segamatult ja tõhusalt koolitust läbi viia ja mis oleks koolitusobjekti optimaalne maht/suurus (sh tapilahendused ja ehituskvaliteedi määratlemine), mis võimaldaks 2 päevaga detailid valmis lõigata ja läbi viia testpüstitamise? Uurimuse metoodika käsitleb kirjanduse analüüsi, olemasolevate hoonete vaatlemist. Uurimistöö tulemusena selgus, et talgud, kus toimub traditsioonilise pruss-sõrestiku koolitus, saab edukalt läbi viia, kui ilmastikutingimused seda võimaldavad. Etteantud kahe päevaga jõudsid osalejad konstruktsiooni püstitamiseni.
Külakiige ehitamine Puskusse
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Aatonen, Marko; Välja, Leele, juhendaja; Tammekivi, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Loov-praktiline lõputöö käsitleb külakiige valmimist Puskusse, Läänemaale. Töös andis autor põgusa ülevaate külakiige ajaloost ja kaardistas olemasolevad neljavõlliga kiiged Hiiumaal. Hiiumaal kogutud teabe põhjal loodi ja täiustati püstitatud kiige konstruktsiooni, arvestades ka kliendi soove ja mõtteid. Leiti konstruktsioonile sobivad materjalid ning külakiige ehituseks optimaalne ehitustehnoloogia ja -teostus. Käesoleva lõputöö esimene osa kirjeldas uurimistöö kulgu, kus autor käsitles eelinfo hankimist tööde teostamiseks. See hõlmas kogutud taustinformatsiooni, olemasolevate kiikede kaardistamist, kliendiga suhtlust ja materjali valikut. Teises osas tehti ülevaade kiige ehitusprotsessist, vundamendist-katuseni. Selles osas kajastus ehitustehnoloogia valik, kiige detailide valmistamine, ühenduste arendamine, paigaldamine ja katuse loomine. Külakiikesid iseloomustab eriilmelisus ja erinevad mahud, küll on neil kõigil läbivaks tunnuseks nende võimekus suurt seltskonda/kogukonda kiigutada ning ikka ja jälle inimesi kokku kutsuda. Töö raames sai luua uue külakiige, vaadeldes teiste kiige ehitajate töid ning loodetavasti õpitud nende vigadest. Uut külakiike rajades õnnestub ehk elus hoida kiikumise ja kiige paigaga seonduvat kombestikku. Ehitustraditsioonid on ajas muutuvad, autor pakub oma lõputöös ühte paljudest võimalikest lahendustest külakiige ehituseks.
Laane-Suki talu veranda taastamine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Uibo, Eik Erich; Tammekivi, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöö praktilise osa eesmärgiks oli taastada Viljandimaal asuv, üle 100 aasta vanune veranda. Kirjaliku osa eesmärk oli analüüsida ja põhjendada taastamistööde kulgu, võrreldes seda algse tegevuskava ja kulukohtade analüüsiga, mis olid koostatud autori seminaritöös “Hetkeolukorra kaardistamine Laane-Suki veranda taastamiseks”. Uurimistöös mängis rolli ka olukord, kus taastaja valdab küll tööks vajalikku oskusteavet, kuid tal puudub eelnev praktiline sarnase töö kogemus. Uurimisobjektiks oli Viljandimaal Varda külas Laane-Suki talus asuva peahoone veranda, mis oli amortiseerunud - sokkel ja põrand vajunud, puitkonstruktsioon mädanenud ja neelukoht lasi läbi. Tulemusena sai taastatud sokliosa ja betoonpõrand ning valmistatud puitkonstruktsiooni koopa. Kirjaliku osana analüüsiti prognoositud ja tegelike tulemusi ning tehti nende põhjal järeldused. Taastatud veranda pakub kultuurilis-kunstilist väärtust Laane-Suki talukompleksile ning tellija jäi rahule. Taastamistööde käigus tekkinud kitsaskohad olid eelkõige kasuks konstruktiiv-kriitiliseks enesepeegelduseks, kuid loodetavasti on see ka abistavaks informatsiooniks ka teistele
Rannakivi sauna taastamine - palkkehand ja lõhestatud kimmkatus
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Rapur, Eiko; Rennu, Madis, juhendaja; Tammekivi, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöös käsitletakse palkhoone taastamist ja käsitsi lõhestatud kimmkatuse valmistamist Rannakivi sauna näitel. Põhiline töö eesmärk oli uurida katusekimmide valmistamist ja selle paigaldamist. Sellises tehnikas katuse detailide valmistamine ja paigaldamise viis ei ole Eestis levinud. Töö annab ülevaate puidu lõhestamise protsessist, detailide hilisemast töötlemisest ja vajalikest töövahenditest. Tingituna mitmekesisest allikate valimist on töös kombineeritult kasutatud erinevaid info kogumise ja tekstiks vormistamise viise. Uuritakse läbi teemakohane kirjandus ja proovitakse läbi erinevaid tehnoloogiaid, et valmistada katusekimme. Antud viisil katuse valmistamine võiks olla suureks alternatiiviks teistele puitkatustele, eriti juhul, kui tegemist on vanemate ja näiteks muinsuskaitse all olevate hoonetega.
Renoveeritava käsitöö rõhtpalkhoone kasutusotstarbe muutmine suvilast aasta läbi elatavaks hooneks
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Aasmäe, Kermo; Tammekivi, Tarmo, juhendaja; Kalamees, Targo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Roogkatuste läbiviikude ja harjade tehnilised lahendused
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Naagel, Jakob; Tammekivi, Tarmo, juhendaja; Ling, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Pilliroog on mitmel pool maailmas hinnatud katusekattematerjal. Eestis aga puuduvad täpsed regulatsioonid ja standardid roogkatuste ehitamiseks, eeskätt telliskorstna läbiviigu tuleohutuse osas. Selles töös kirjeldan Eestis kehtivaid roogkatuse ehituse alaseid juhendmaterjale ning pakun võimalikke tehnilisi lahendusi läbiviikude ja harjade ehitamiseks teostatud näidete varal. Pakutud ehituslahenduste aluseks on põhiliselt eesti-, saksa, ja hollandikeelne erialane tehniline kirjandus ning välitööd Muhu saarel ehitatud roogkatustel koos katusemeister Mihkel Lingiga. Roogkatust on võimalik ehitada tuleohutuks, kuid osade ehitusvõtetega (kinnine konstruktsioon, tuletõkkeimmutus) võib lüheneda katuse eluiga. Samas saab tuleohutust parandada ka katuse eluiga mittevähendavate ehitusvõtetega: roo aluspuiste, Sepatec tuleohutussüsteem, korstna läbiviigu isoleerimine ja sädemepüüdja korstnal. Traditsiooniline katusehari on lühikese hooldusvälbaga, kuid veekindla aluskatte lisamisega saab katuseharja eluiga pikendada. Kivi- või plekkhari kestab vähemalt katuse eluea.
Tampsaviseinad ja nende ilmastikukindluse saavutamise problemaatika Eestis: krohvkatted
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Tominga, Malvo; Tammekivi, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Saviehituse kõrghetk Eestis oli 1920.–30. aastatel, kuid II Maailmasõda ja järgnenud võõrvõim katkestasid selle ehitusviisi kasutuse. Põllumajanduslike väiketootmiste suurmajanditesse koondamine jättis paljud hooned kasutuseta, mistõttu hoonestu amortiseerus. Täna, maale elama suundumise uuel lainel, võetakse ette üha enam savihoonete renoveerimisi, kuid puudu on kompetentsist. Magistritöö autor võttis ette tampsavihoonete ilmastikukindluse problemaatika kaardistamise, et lahti mõtestada krohvkatete võimalikkuse savist seintel. Selleks töötati läbi eestikeelne saviehituse õppekirjandus, mis peamiselt oli kirjutatud Eesti Vabariigi ajal. Kirjanduses keskenduti materjalile ja ehitustehnikatele, millest tingitult valmisid tampsavihooned, mida täna renoveeritakse. Eesmärk oli mõista toonase ehitusmeistri kompetentsi ja valikute tagamaid. Materjali hindamise metoodikaid võrreldi ka ingliskeelses kirjanduses levinud nn field test’ga. Samuti uuriti õppekirjanduses käsitletud krohvimetoodikaid ja tampsavihoonete ajalooliste krohvkatete hetkeolukorda. Töö viimases osas kirjeldab töö autor enda isiklike katsetusi tampsavihoonete fassaadikatete taastamisel, mille käigus eksperimenteeriti savikrohvi stabiliseerimisega ja lubikrohviga. Lõpus tehakse kogunenud informatsiooni põhjal järeldusi ning pakutakse välja mõtteid teema edasiseks arenguks.
Väliköögi projekteerimine Heimtali Muuseumi Sõprade Seltsi endise vallamaja juurde : loov-praktiline lõputöö
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Kriis, Kalev; Pihel, Laur, juhendaja; Tammekivi, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond