Sirvi Autor "Tilk, Teet, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

Nutikasvuhoone
(Tartu Ülikool, 2018) Poots, Kärt; Kasemägi, Heiki, juhendaja; Tilk, Teet, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Kasvuhooned nõuavad tihti palju hoolt ning järelvalvet. Inimeste töö lihtsustamiseks saab tavasuuruses kasvuhoone haldamise usaldada tehnikale. Selle bakalaureusetöö eesmärgiks on luua võimalus taimede kasvatamiseks ning hooldamiseks mobiilse rakenduse abil kodust eemal. Töös antakse ülevaade sarnastest projektidest, projekti puudustest, eelistest ning projekti ärilistest võimalustest praegusel turul. Töö tulemusel disainiti ja valmistati prototüüp rakenduse abil juhitavast kasvuhoonest.
Robotmannekeeni kattele rõhutundlikkuse lisamise võimaluste uurimine
(Tartu Ülikool, 2015) Appo, Martin; Tilk, Teet, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Et mugavdada internetist riiete ostmist ning säästa loodust ja raha rõivaste tagastuse arvelt, on leiutatud virtuaalne riietusruum, mis tekitatakse kasutades robotmannekeeni. Inimestele, kes internetist riideid soetavad, on tarvis anda riide kohta võimalikult palju tagasisidet, kõige enam seda, kuidas see riie talle selga sobib. Visuaalselt on küll võimalik sobivust hinnata, kuid seda, kas riie on kitsas või mitte, pole alati läbi arvuti kuvari võimalik kindlaks teha. Käesoleva bakalaureuse töö sihiks on teha esimesed sammud mannekeeni rõhutundlikku katte arendamiseks. Katte enda põhieesmärgiks on mõõta riide mõju keha pinnale, et seda infot visuaalselt edastada. Töö käigus arendati esmane prototüüp rõhutundlikkust kattest. Arendamise hulka kuulus surveandurite ning nende lugemise meetodi valimine, elektroonika kuueteistkümne anduri korraga lugemiseks ning graafiline kasutajaliides visualiseerimaks ja talletamaks andurite näitusid. Tänu valmistatud seadmele ning tarkvarale oli võimalik teha järeldused ning soovitused mannekeeni rõhutundliku katte edasi arendamiseks. Järgmiseks sammuks oleks andurite mõõtepiirkonna suurendamine tarkvaraliseks kalibreerimiseks ning anduritest tervikliku ja ühtlase katte loomine. Rõhutundlikkusele ilmnes peale riide mõju visualiseerimisele ka teisi võimalikke rakendusi, näiteks riide välja venitamise vältimine ja riide maksimaalsete keha mõõtmete määramine.
Robotmannekeeni lineaartäiturite eluea uurimine
(Tartu Ülikool, 2015) Prants, Tõnis; Tilk, Teet, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on TÜTI poolt välja arendatud robotmannekeeni täiturite eluea uurimine. Täiturite analüüsimiseks sai valmistatud jõumõõtja. Jõumõõtja kasutamiseks arendati välja vajalikud programmid. Esimene programm oli mikrokontrollerit juhtiv C programm ja teine LabVIEW-s töötav graafiline kasutajaliides. Täiturite mõõtmise jaoks täiendati LabVIEW programmi nii, et sama programm suudaks mõõta ka täituri voolutarvet ja jälgida selle liikumist. Korraldatud katsed jagunesid neljaks ja nende käigus mõõdeti kolme erinevat täiturit. Saadud tulemused annavad ülevaate täiturite genereeritavast jõust ja selle kahanemisest pideva töö käigus. Viimased kaks katset võrdlesid hooldatud ja hooldamata täiturite võimeid. Tulemustest on näha kui palju efektiivsem on hoolikalt kokku pandud täitur. Katsete käigus purunesid kaks kolmest kasutatud täiturist. See näitas, et testide läbiviimisel avaldati täiturite sisemisele mehaanikale liiga palju jõudu.
Staatilise tõmbejõu stend mehitamata õhusõidukite elektrimootoritele
(Tartu Ülikool, 2017) Saar, Ahti; Tilk, Teet, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Tehnoloogia arenedes võetakse kasutusele üha rohkem meetodeid, mis võimaldavad lihtsustada inimeste tööülesandeid ning neid ka osaliselt või täielikult automatiseerida. See aga omakorda tähendab, et kasutusele võetavatest seadmetest ja süsteemidest peab olema selge ülevaade ning parameetrid peavad olema täpselt teada. Paratamatult tekib kiire arengu ja nõudluse faasis mitmeid seadmete või süsteemi komponentide tootjaid, kes ei pruugi kvaliteedile väga suurt rõhku panna ning seeläbi jõuavad turule küsitava väärtusega seadmed. Üheks selliseks tehnoloogiavaldkonnaks on mehitamata õhusõidukid ja nende kasutamine erinevate ülesannete täitmiseks. Antud lõputöö eesmärk on luua süsteemi prototüüp, millega on võimalik testida mehitamata õhusõidukite elektrimootoreid ja nende propellereid. Töö esimeses osas antakse ülevaade teoreetilistest alustest, millele lõputöö toetub (staatiline tõmbejõud, propelleri teooria, kasutatavad mootorid). Teises osas kirjeldatakse probleemi juba lähemalt ning lõpuks tuuakse välja autori poolt loodud süsteem. Kirjeldatakse loomise etappe, komponente ning ka testimist. Töös võrreldakse plast- ja puitpropellereid ning tuuakse välja tõmbejõu erinevused sõltuvalt propellerite parameetritest ning mootori pööretest. Kirjeldatud on ka edasisi plaane seoses prototüübi arendamisega tooteni.
Takistusliku sensortalla 1.0 arendustöö ja testimine
(Tartu Ülikool, 2018) Martis, Margo; Tamm, Tarmo, juhendaja; Tilk, Teet, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on luua sensortald, mis on võimeline igapäevastes tegevustes mõõtma tallale jagunevat rõhku ning reaalajas kogutud andmed edastama nutiseadmele või kirjutama mälukaardile. Praktiline töö sisaldab sensortalla valmistamist, programmeerimist ja testimist.
Tartu Observatooriumi maajaama antennisüsteemi juhttarkvara arendamine
(Tartu Ülikool, 2017) Andresen, Nele; Allik, Viljo, juhendaja; Tilk, Teet, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Käesoleva magistritöö eesmärk on luua klient-server arhitektuurile vastav tarkvaralahendus Tartu Observatooriumi maajaama paraboolantennisüsteemi juhtimiseks. Maajaama kasutatakse Eesti tudengisatelliidi projektides satelliidiga sidepidamiseks. Maajaama antennisüsteemi juhttarkvara arendati klient-server rakendusena. Serverrakendus programmeeriti C++ keeles Windows operatsioonisüsteemis toimimiseks ning selle rakenduse põhiülesanne on võimaldada kliendile maajaama paraboolantenni automaatset pööramist valitud objekti (satelliidi, Kuu või Päikese) jälgimiseks. Serverrakenduse testimise tarbeks loodi klientrakenduse prototüüp.