Browsing by Author "Trolla, Jana, juhendaja"

Now showing 1 - 9 of 9

Eesti haiglavõrgu arengukava haiglate esimese ja teise juhtimistasandi õendusjuhtide hinnangud vahetu juhi pädevustele: läbilõikeline uurimus
(Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 2024) Mikola, Kristi; Uibu, Ere, juhendaja; Trolla, Jana, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Eesti õdede kogemused migreerumisest
(Tartu Ülikool, 2014) Adamson, Kati; Põlluste, Kaja, juhendaja; Trolla, Jana, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond
Iseseisval statsionaarsel õendusabiteenusel viibinud patsientide lähedaste kogemused, teadmised ja ootused seoses teenusega: kvalitatiivne uurimus
(Tartu Ülikool, 2020) Vaher, Merle; Trolla, Jana, juhendaja; Uibu, Ere, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Õdede töökoormus Eesti piirkondlike ja keskhaiglate täiskasvanute III astme intensiivravi osakondades Nursing Activities Score'i põhjal
(Tartu Ülikool, 2015) Keldo, Egeli; Viitkar, Kersti, juhendaja; Trolla, Jana, juhendaja; Toome, Valdo, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond
Eesti III astme täiskasvanute intensiivravi osakondades on kindlaks määratud õe – patsiendi suhtarv 1 : 2 ning õdede töökoormust hinnatud Therapeutic Intervention Scoring System´i (TISS) abil. Kirjandusele tuginedes ei ole TISS täisulik meetod õdede töökoormuse hindamiseks oluliste õendustegevusi kirjeldavate punktide puudumise tõttu. Õdede koormus ja optimaalne koosseis Eesti intensiivravi osakondades vajaks täpsemat määratlemist. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õdede töökoormust ja õdede koosseisu ning õe – patsiendi suhte optimaalsust Eesti piirkondlike ja keskhaiglate III astme täiskasvanute intensiivravi osakondades. Andmed koguti kümnes osakonnas NAS (Nursing Activities Score) mõõdikuga uuringuperioodil tööl olevate õdede poolt ajavahemikul 03.11.2014-30.11.2014. Kokku tagastati 4388 NAS lehte, millest andmeanalüüs põhineb 63,9% (n = 2806) lehtedest ning kuuel osakonnal. Andmeanalüüsil kasutati kirjeldavat statistikat MS Excel 2007 ja veebipõhise andmetöötlusprogrammi Statcrunch´i abil. Uurimistöö tulemusena selgus, et kuues Eesti III astme täiskasvanute intensiivravi osakonnas kulus õel keskmiselt 85,3% ühes valves oldud ajast õendustegevustele. Keskmine intensiivravil viibinud patsient vajas 65,14% ühe õe kogu valve ajast. Õdede koosseisude suurus võiks olla suurema varieeruvusega, mida kinnitas tegelik ja NAS´i põhjal saadud õdede arvu erinevus. Keskmine optimaalne õe – patsiendi suhe NAS põhjal oli 1 : 1,5.
Õdede võimestatus ja seda mõjutavad tegurid Eesti piirkondlike haiglate erakorralise meditsiini osakondades õdede seisukohast
(Tartu Ülikool, 2014) Gusarov, Eduard; Oder, Mare, juhendaja; Trolla, Jana, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond
Õendus- ja hoolduspersonali töögrupi kultuur Tartu Ülikooli Kliinikumi statsionaarse õendusabi osakonnas
(Tartu Ülikool, 2015) Kuslapuu, Maarja; Trolla, Jana, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond
Kõik, mis organisatsioonis igapäevaselt toimub, alates sellest, kuidas inimesed omavahel suhtlevad ja kuidas riietuvad, kuni viisini, kuidas nad täidavad oma tööülesandeid ning kuidas võetakse vastu olulisi otsuseid, on mõjutatud organisatsioonikultuurist. Organisatsioonid, kus on selgepiiriline ametialane eristumine (nagu haiglad), on traditsiooniliselt koos eksisteerinud mitmeid subkultuure. Üheks subkultuuriks on õendus- ja hoolduspersonali töögrupi kultuur. Kui õendus- ja hoolduspersonali kultuuri tajutakse negatiivsena, siis mõjutab see samamoodi nii töötajate kui ka patsientide rahulolu ning organisatsiooni tulemusi. Kultuuri hindamine võimaldab õendusjuhtidel saada ettekujutus oma alluvate hoiakutest ning vajadusel planeerida muudatusi arvestades õdede ja hooldajate arvamustega. Uurimistöö eesmärk oli kirjeldada õendus- ja hoolduspersonali töögrupi kultuuri Tartu Ülikooli Kliinikumi statsionaarses õendusabi osakonnas õdede ja hooldajate arvamuste kaudu. Uuritavateks olid TÜK statsionaarse õendusabi osakonna kõik õendus- ja hooldustöötajad (N=46). Andmed koguti oktoobris 2014 õendus- ja hoolduspersonali töögrupi kultuuri hindamise mõõdikuga (Nursing Unit Cultural Assesment Tool ehk NUCAT-3). Ankeedi täitsid kokku 34 õde ja hooldajat (vastamismäär 73,9%). Andmete analüüsimisel kasutati kirjeldavat statistikat. Uurimistöö tulemusena selgus, et õendus- ja hoolduspersonali töögrupi kultuuri iseloomustavateks olulisteks käitumistavadeks olid pädev olemine, eluohtlike komplikatsioonide ilmnemisel rahulikuks jäämine, erakorralistes olukordades rahulikuks jäämine, töö tulemuslikkus, patsientidel end mugavalt tunda aitamine, õendusabi ja hooldust reguleerivate eeskirjade ja kehtestatud korra järgimine, organisatsiooni käsuliinist kinnipidamine, töö tegemine tulemuslikult, kollektiivis väljakujunenud hoiakutele ja normidele allumine õendusabi osutamisel ning erialane arenemine ja enesetäiendamine. Nendele käitumistavadele tuginedes saab öelda, et õendus- ja hoolduspersonali töögrupi kultuuri iseloomustavad peamiselt tehniliste oskuste väärtustamine ja korralduste täitmine, lisaks otsene suhtlemine ja professionaalne areng. Käitumistavad, mida õendus- ja hoolduspersonali töögrupp muuta soovib, olid järgmised: patsiendi tunnete mõistmine, kaastöötajatest hoolimine, kaastöötajatele emotsionaalse toe pakkumine, patsientidel end mugavalt tunda aitamine, uute seadmete ja tehniliste vahendite kasutama õppimine, kollektiivi moraali tõstmine ja täienduskoolitustel osalemine, erialane arenemine ja enesetäiendamine ning õendusabi ja hooldust puudutavate uute ideede arutamine. Need käitumistavad on seotud viie valdkonnaga nagu professionaalse hinnangu kasutamine, kaastöötajatest hoolimine, tehniliste oskuste väärtustamine, korralduste täitmine ja professionaalne areng. Uurimistöö tulemusi saab kasutada uuritava osakonna jaoks. Statsionaarse õendusabi osakonna õendus- ja hooldustöötajad saavad teadlikuks enda töögrupi kultuuri iseloomustavatest käitumistavadest ning vanemõde saab vajadusel neid tulemusi kasutada, kui planeeritakse läbi viia muudatusi või uute töötajate värbamisel nende kiirema sisseelamise soodustamiseks
Õendusabi dokumenteerimise kvaliteet Eesti kahe üldhaigla õendusabi-, kirurgia- ja siseosakondades
(Tartu Ülikool, 2021) Raag, Karmen; Evert, Evelyn, vastutav juhendaja; Trolla, Jana, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Õendusjuhtide hinnang oma juhtimispädevustele Eesti kesk- ja üldhaiglate näitel – kvantitatiivne uurimus
(Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 2024) Ilisson, Leila; Evert, Evelyn, juhendaja; Trolla, Jana, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Professionaalne autonoomia õenduspraktikas - integreeriv kirjanduse ülevaade
(Tartu Ülikool, 2015) Liivet, Gerli; Trolla, Jana, juhendaja; Paap, Elo, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse osakond
Teema valiku tingis asjaolu, et professionaalse autonoomia mõiste õenduspraktikas on jätkuvalt ebaselge, mitmeti mõistetav ning konkretiseerimata. Uurimistöös püütakse erinevatest allikatest saadud info integreerida, koondada killustunud teave, et lihtsustada uuritava nähtuse mõistmist. Uurimistöö eesmärk on kirjeldada professionaalset autonoomiat ning seda mõjutavaid tegureid õenduspraktikas tuginedes varasemate uurimistööde tulemustele. Magistriöö raames on teostatud integreeritud kirjanduse ülevaade professionaalsest autonoomiast õenduspraktika kontekstis. Valiku tingis asjaolu, et nähtust kirjeldavad allikad on erinevat tüüpi uurimused, sh nii mõiste analüüsid, kirjanduse ülevaated, intervjuud kui ka empiirilised uurimused. Uuritava materjali leidmiseks teostati otsing esmakordselt oktoobris 2014 ja korrati märtsis 2015 aastal. Kasutati andmebaase MEDLINE, Science Direct ja Health Source: Nursing/Academic Edition. Lähtuvalt valikukriteeriumitest, kaasati uuritava materjalina töösse 15 artiklit, millest kaks olid kirjanduse ülevaated. Andmeteanalüüsi protsessis andmed kõigepealt koondati, seejärel grupeeriti ning lõpuks võrreldi. Professionaalne autonoomia on olemuselt õigus õenduspraktikas, mille tunnusteks on hinnangute andmine, otsustamine ja tegutsemine, koostöö kolleegidega ning millega kaasneb vastutus. Professionaalne autonoomia õenduspraktikas on vajalik komponent õdede professionaalsuse juures, toetab õenduse arengut ja on õenduse kvaliteedi näitaja. Lisaks suurendab õdede tööga rahulolu ja püsimist oma töökohal, on värbamissõnum õdede ja üliõpilaste jaoks ning toetab ka paradigma muutust õenduses, kus õest kui „objektist“ on saamas „subjekt“. Professionaalset autonoomiat õenduspraktikas mõjutavad juriidilised, ajaloolised ja ühiskondlikud, töökorralduslikud, hariduslikud ja personaalsed tegurid