Browsing by Author "Uibo, Raivo, juhendaja"

Now showing 1 - 5 of 5

Autoantikehade esinemine täiskasvanutel (TÜ Eesti geenivaramu põhine uuring)
(Tartu Ülikool, 2013) Alnek, Kristi; Uibo, Raivo, juhendaja; Pisarev, Heti, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool Tervishoiu instituut
Development of coeliac disease in two populations with different environmental backgrounds
(2023-06-29) Simre, Kärt; Uibo, Raivo, juhendaja; Uibo, Oivi, juhendaja; Tillmann, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Tsöliaakia on immuunvahendatud haigus, mis tekib geneetilise eelsoodumusega isikutel gluteeni ja gluteeniga seotud prolamiinide toimel. Tsöliaakiat võivad vallandada nisuvalgu gluteeni laguprodukt gliadiin, rukkivalk sekaliin ja odravalk hordeiin. Viimastel aastakümnetel on tsöliaakia esinemissagedus suurenenud ülemaailmselt ning erinevate piirkondade vahel võib esineda suuri erinevusi. Kuna enamikel inimestel, kellel esineb geneetiline eelsoodumus tsöliaakia tekkeks ning on olnud kokkupuude gluteeniga, ei teki haigust, siis peavad haiguse tekkega olema seotud ka erinevad keskkondlikud tegurid. Doktoritöö peamine eesmärk oli uurida lapseea tsöliaakia teket kahes erineva sotsiaalmajandusliku tasutaga naaberriigis – Eestis ja Soomes ning uurida täpsemalt tsöliaakia erinevaid riskifaktoreid. Peamine huvi oli imikuea ja väikelapse toitumisel ja infektsioonidel. Lisaks rinnapiima mikrobioota määramine ning selle seos rinnapiima immunoloogiliste markeritega. Uuritavad ja uuringumaterjal pärinesid rahvusvahelisest DIABIMMUNE uuringust, mille eesmärgiks oli uurida 1. tüüpi diabeedi ja teiste immuunvahendatud haiguste teket. Uuring koosnes nn sünnikohordist, keda jälgiti sünnist 3. eluaastani ja nn lastekohordist, keda jälgiti 3. eluaastast 5. eluaastani. Eestis tekkis uuringuperioodi jooksul tsöliaakia kaheksal ja Soomes 21 lapsel, kes kõik kaasati käesolevasse uuringusse. Igale tsöliaakia diagnoosiga lapsele valiti kontrollgrupi laps samast DIABIMMUNE uuringust. Rinnapiima analüüsideks valiti nn sünnikohordist kuus last, keda oli jälgitud 3. eluaastani ning kelle kõigi emadelt oli kogutud rinnapiim lapse 3. elukuul ja lastel oli tekkinud tsöliaakia. 18 kontrolli valiti samast kohordist. Leidsime, et Eesti ja Soome laste vahel esines oluline erinevus tsöliaakia kumulatiivses haigestumises esimese viie eluaasta jooksul. Tsöliaakia kumulatiivne haigestumine on kõrgem Soomes (0,27% vs 0,77%) ning seal tekivad lastel varem ka tsöliaakia spetsiifilised autoantikehad. Tsöliaakiaga ning kontrollgrupi laste vahel ei olnud erinevust rinnapiimaga toitmise kestvuses ega teraviljade (nisu, rukkis, oder) menüüsse lisamise vanuses. Korduvad infektsioonid varajases eas võivad suurendada riski haigestuda tsöliaakiasse. Emadel, kelle lastel tekkis tsöliaakia, oli rinnapiima mikrobioomis erinevusi võrreldes emadega, kelle lastel tsöliaakiat ei tekkinud.
Flow cytometric analysis of T and B cell properties in healthy donors and subjects with vitiligo
(2023-10-13) Šunina, Marina; Kisand, Kai, juhendaja; Uibo, Raivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Immuunsüsteem koos endokriin- ja närvisüsteemiga aitab meil toime tulla erinevate keskkonnastiimulitega ning on ülioluline inimese heaolu ja ellujäämise seisukohalt. Tasakaalustatud immuunsüsteem võitleb haigustekitajate vastu, eemaldab kahjustatud ja kasvajarakke ning pidurdab põletikulisi ja allergilisi reaktsioone. Seetõttu on immuunvastuse reguleerimine keerukas ning mitmetasandiline protsess. Kostimuleerivate ja koinhibeerivate rakupinna molekulide ekspressioon on üks reguleerimise viisidest. Kui kostimuleerivad signaalid on ülekaalus, siis immuunrakk aktiveerub. Koinhibeerivad signaalid omakorda hoiavad liigset aktiveerumist tagasi. Regulatsioonis osalevad ka spetsiifilised rakupopulatsioonid – regulatoorsed rakud. Need rakud on võimelised pärssima soovimatuid põletikulisi reaktsioone rakk-rakk interaktsioonide või spetsiifiliste signaalmolekulide – tsütokiinide – sekretsiooni kaudu. Häired immuunvastuse regulatsioonis võivad viia erinevate haiguste tekkeni. Oma töös kirjeldasime raku aktiveerimise mõju kolme pinnamolekuli – kostimuleerivate CD28 ja CD226 ning koinhibeeriva TIGIT-i ekspressioonile peamistes T-rakkude alapopulatsioonides. Neist kahe – TIGIT ja CD226 – tasakaal rakupinnal võib mõjutada immuunrakkude diferentseerumist, efektorfunktsiooni ja mälufenotüübi omandamist. Samuti eraldasime ja iseloomustasime veres tsirkuleerivaid regulatoorseid B-rakke. See on mitmekesise fenotüübiga kuid tugeva supressiivse võimega haruldane rakupopulatsioon. Lisaks uurisime võimalikke kõrvalekaldeid vitiliigo diagnoosiga isikute ringlevates immuunrakkude populatsioonides. Vitiligo on omandatud krooniline autoimmuunhaigus, mille puhul immuunsüsteem järk-järgult hävitab epidermise melanotsüüte, mille tulemuseks on laiguline depigmentatsioon. Meie töö viitab sellele, et B-rakud koos CD226 ja TIGIT retseptoritega võivad mängida vitiligo patogeneesis olulisemat rolli, kui varem arvati.
I tüüpi diabeediga seotud autoantikehad, geneetilised ja keskkondlikud riskitegurid
(Tartu Ülikool, 2019) Sepp, Hanna; Uibo, Raivo, juhendaja; Pisarev, Heti, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Inimese perifeerse vere immuunrakkude iseloomustamine polükromaatse läbivoolu tsütofluorimeetria abil, kasutades HIP-C 3.3 tööprotokolli
(Tartu Ülikool, 2015) Oras, Astrid; Ingerpuu, sulev, juhendaja; Uibo, Raivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut