Browsing by Author "Urmann, Helen, juhendaja"

Now showing 1 - 8 of 8

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundide ning antud ainete õpetajate roll õpilaste poliitiliste ideoloogiate kujunemisel
(Tartu Ülikool, 2024) Kerro, Karolin; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tundide rolli õpilaste ideoloogiate kujunemises. Valimistulemused viitavad, et noored ei osale aktiivselt valimistel. Näiteks 2023. aasta Eesti parlamendivalimistel hääletas alla poole 18-24-aastastest, moodustades vaid 6,7% kogu valimas käinutest (Valimised 2024). Kuigi Eesti noorte üldised haridusnäitajad püsivad kõrgel - seda kinnitavad näiteks PISA (Programme for International Student Assessment) testide kõrged tulemused(Çıtak 2024) –, on 2022. aasta rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu kohaselt Eesti noorte kodanikuosaluse näitajad keskmisest all pool, samuti iseloomustab Eesti noori vähene huvi poliitiliste ja ühiskondlike teemade vastu(Ümarik jt 2022). Passiivsus poliitikamaastikul võib tekitada probleeme, sealhulgas noorte arvamuste ja murede eiramist poliitikamaastikul. Selles kontekstis on oluline mõelda, kuidas haridussüsteem võib mõjutada poliitiliste ideoloogiate kujunemist ja seeläbi noorte poliitilist käitumist. Uurides haridussüsteemi ja noorte ideoloogiate kujunemist, saame paremini aru, kuidas formuleeruvad noorte ja tulevaste põlvkondade uskumused, väärtused ja käitumismustrid ning kuidas õppeained ja antud ainete õpetajad saavad toetada sotsiaalset sidusust, poliitilist osalust ja kriitilist mõtlemist. Süvaintervjuude põhjal loodud analüüsist selgub, et Eesti noortel on raskusi ideoloogia teema mõistmisega ning tihtipeale ei osata selgitada ideoloogia rolli ühiskonna ning ka nende endi eludes. Õpilaste sõnul tuleneb teadmiste auk vähesest või täiesti puudulikust teema käsitlusest. Ka õpetajate sõnul käivad ideoloogia teemad väga lühidalt ühiskonnaõpetuse materjalidest läbi ning ajaloos keskendutakse pigem sündmustele, mitte sündmuste poliitilisele taustale. Süvaintervjuudest selgus, et õpilased pigem tunnevad, et õppekava ning õpetajate õpetusstiil on väga neutraalne ja seetõttu ei ole ka tekkinud kunagi pinget kindlat maailmavaadet pooldada. Bakalaureusetöö annab tervikliku ülevaate varasemalt leitud seostest ideoloogiate ja haridussüsteemi vahel ning kuidas analüüsis leitud tulemused peegeldavad antud teemat Eesti kontekstis.
Beyond similarities: a comparative study of the European Union’s merit-based assessment on Georgia and Moldova
(Tartu Ülikool, 2024) Potapenkova, Jelizaveta; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This research critically examines the claimed normativity in the European Union's decision-making process by scrutinizing the cases of Georgia and Moldova through the methodology of Most Similar Systems Design and the Logic of Process Tracing. The work seeks to discern the unexpected disparate outcomes during the membership application in June of 2022, focusing on tracing the consistency of the European Union’s assessment of Georgia and Moldova through the lens of Normative Power Europe theory. The central hypothesis proposes that despite the similarities of the candidates, Georgia has been normatively assessed as underperforming compared to Moldova over the span of the past five years, which could offer an explanation for the contrasting decisions in June of 2022. The results of the analysis unraveled that Georgia had not been assessed as underperforming in comparison to Moldova and, therefore, the hypothesis and the claims of the European Union do not hold.
Eesti naissoost poliitikute ja riigiametnike taju oma ajakirjanduslikust kajastusest 21. sajandil
(Tartu Ülikool, 2023) Olle, Karoliine; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureusetöö võtab vaatluse alla Eesti tuntud ja pikaajaliste naissoost poliitikute ja riigiametnike taju enda kohta käivatest meediakajastustest. Töös uuritakse lähemalt, kuidas tajuvad Eesti pikaajalised ja mõjukad naissoost poliitikud ja riigiametnikud ajakirjandusliku kajastust oma karjääri jooksul, milline on meedia mõju olnud naiste karjäärile ning kas ja milliseid muutuseid on nad 21. sajandil endast ajakirjanduses ilmunud lugudes täheldanud. Uurimistöö täidab lünka, mis on varasematest teema kohta tehtud uurimustest, kus on keskendutud peamiselt meediaanalüüsile, valdkonda jäänud. Käesolev töö võimaldab saada teadmise ka naissoost poliitikute ja riigiametnike enda kogemustest ning annab edasi nende taju meediakajastuste kohta. Ekspertintervjuudel põhinevast uurimistööst selgub, et Eesti tuntud naissoost poliitikud ja riigiametnikud suhtuvad ajakirjandusse üldiselt positiivselt ning meediat peetakse oma karjääris oluliseks partneriks. Siiski on kõik intervjueeritud isikud kogenud soostereotüüpilisi ja kallutatud kajastusi, seda nii oma karjääri alguses kui ka hilisemalt. Stereotüüpiliste kajastuste arv on 21. sajandi jooksul muutunud väiksemaks, mida intervjueeritavad seostavad peamiselt ühiskonnas naise positsiooni laiema esile kerkimisega ja teema kohta teadlikkuse suurenemisega.
Kes esindab Eesti vene keelt kõnelevaid noori? Ida-Virumaa venekeelsete noorte taju poliitilisest esindatusest
(Tartu Ülikool, 2024) Lehtmaa, Greta-Liisa; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Eestis on suur osa vene keelt kõnelevaid inimesi, kuid nende valimisaktiivsus on madal, mis tähendab, et enamus Eesti elanike hääl ei ole kuuldav. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida Eesti vene keelt kõnelevate Ida-Virumaa noorte, vanuses 18-24 aastat, poliitilist esindatust, kuidas see võib olla seotud nende valimiskäitumisega ning milline võiks olla sobiv poliitiline esindatuses Riigikogus selle sihtrühma jaoks. Kavandatava töö uurimuse tulemuste põhjal mõistame, mida peavad need noored enda poliitilise esindatuse juures oluliseks, kuidas nende taju esindatusest võib selgitada valimiskäitumist ning kuidas saaks seda teadmist arvesse võttes kaasata neid efektiivsemalt poliitilistesse otsustusprotsessidesse. Lisaks eelmainitule on huvi pakkuv ka küsimus, kas Riigikogus on hetkel piisavalt esindajaid selle sihtrühma jaoks ning kas nende olemasolu või puudumine Riigikogus mõjutab ka venekeelsete noorte valimisosalust. Vastust otsitakse uurimisküsimusele, kuidas sihtrühma kuuluvad noored tajuvad poliitilist esindatust, kuidas see võib olla seotud nende valijakäitumisega ja milline võiks olla Eesti vene keelt kõnelevate noorte, vanuses 18-24, jaoks nn ideaalne poliitiline esindaja riigikogus. Seda uurimust on vaja, et mõista, kuidas suurendada Eesti vene keelt kõnelevate noorte valimisaktiivsust ja poliitilist esindatust. Kui venekeelsetel noortel puudub tõhus poliitiline esindatus, ei pruugi nende mured ja huvid jõuda otsustusprotsessi. Uurimistulemuste põhjal saab paremini mõista, millist tüüpi esindatust noored sooviksid ja millised kandidaadid võiksid neid kõige tõhusamalt riigi tasandil esindada. See on oluline samm demokraatia tugevdamisel, ühiskonna sidususe edendamisel ning kõikide kodanike võrdse ja tõhusa osalemise tagamisel poliitilises otsustusprotsessis Eestis. Peamiseks tulemuseks saab öelda, et noored ja venekeelsed inimesed Eestis otsivad esindajaid, kes mitte ainult ei vasta formaalsetele nõuetele, vaid kes ka sümbolistlikult ja tegevuslikult kajastavad nende vaateid, väärtusi ja vajadusi. Kui noored ja muud kogukonnad tunnevad, et neid esindavad poliitikud, kes jagavad nende tausta, mõistavad nende elustiili ja väljakutseid ning on aktiivselt pühendunud nende huvide kaitsmisele ja edendamisele, suureneb nende tõenäosus osaleda valimisprotsessides ja demokraatlikus elus laiemalt.
Kuidas kõnetada noori valijaid? Erakondade valimiskampaaniad 2021. aasta Eesti KOV valimistel
(Tartu Ülikool, 2022) Sarapuu, Sandra; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Tänapäeval on erakondade jaoks poliitika elluviimisel oluline roll turundusel ja selle hulka kuuluvatel valimiskampaaniatel. Meil puudub teadmine strateegiatest, kuidas erakonnad kui ühed ühiskonnaliikmete huvide vahendajad oma valimiskampaaniaid ellu viivad ning kuidas nende kaudu on võimalik noorte huvi püüda. Seetõttu uurisin, kuidas on erakondadel võimalik valimiskampaaniate kaudu kõnetada noort valijaskonda KOV 2021 valimiste näitel. Antud töö eesmärk oli teada saada, kas ja kuidas suunavad viis suuremat erakonda oma valimiskampaaniaid noortele. Eesmärgi täitmiseks viisin läbi intervjuud töös kaasatud erakondade (Reformierakond, Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Isamaa erakond) kampaaniajuhtide või kampaaniatega seotud erakonna liikmetega ning uurisin, kuidas toimub nende erakonnas üldiselt turundus ja kampaaniate elluviimine ning kui palju ja kuidas nad noortele oma kampaaniaid suunavad. Intervjuudest saadud info kinnitamiseks viisin läbi KOV 2021 valimiskampaaniate sisuanalüüsi, mille põhjal on võimalik aimu saada, millised olid kättesaadavad kampaaniamaterjalid ning kas ja kuidas nende kaudu noori kõnetati. Analüüside tulemuste põhjal võib järeldada, et kõik erakonnad tajuvad noorte valijate kõnetamise vajadust ja olulisust, kuid hetkel siiski kõik erakonnad oma kampaaniaid suurel määral noortele ei suuna. Mingil määral avaldus noortele suunatud sisu kõikide erakondade kampaaniamaterjalides, kuid kõige rohkem suunasid noortele oma kampaaniamaterjale Reformierakond ja Keskerakond ning kõige vähem Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE).
Noorte eestivenelaste rahvusliku identiteedi analüüs läbi akulturatsiooniteooria
(Tartu Ülikool, 2024) Jürman, Mai-Brit; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Eestivenelaste identiteete ja nende kujunemist on uuritud palju ning erinevate näitajate alusel, kuid vähem on rõhku pandud noorte eestivenelaste identiteetidele. Oluline on aga mõista, et kuidas noored identifitseerivad, selleks, et neid enam kaasata kodanikuühiskonda ja valitsemisse, mis omakorda tugevdaks demokraatiat. Vähemusgrupid on ühtlasi pahatihti vähem kaasatud ja vähem aktiivsed kui eestlased, kuid sidusa ja ühtse ühiskonna jaoks on kõigi kaasatus ja kõigiga arvestamine oluline. Töö teoreetiline osa keskendub etnilise identiteedi mõistele ja erinevatele definitsioonidele, John Berry (1980) akulturatsiooniteooriale ning selle mõtestamisele. Seejärel avatakse Eesti olukord ja kogemus seoses akulturatsiooniga ning erinevate strateegiatega. Integratsioon ja teised akulturatsioonistrateegiad on tugevalt politiseeritud ning avalik huvi nende (ja nende rakendamise edukuse) vastu on avalikkusel alati suur. Empiirilises osas viidi läbi üheksa noorega (vanuses 18-25) poolstruktureeritud intervjuud, kus läbi kvalitatiivse meetodi analüüsiti nende etnilisi identiteete ja nende kujunemist. Empiirilise osa peamine küsimus oli, et kuidas identifitseerivad end taasiseseisvunud Eestis üleskasvanud noored. Analüüsi käigus selgus, et kõik uuritud noored on hästi integreerunud. Samas tuntakse riigipoolsetes tegudes vahest sundassimilatsiooni või tuntakse, et vene kultuuri proovitakse eemaldada või alla suruda. Noored tundsid ka generatsioonilist vahet enda vanemate või vanavanematega võrreldes, kus noored on enam integreerunud, kuid vanemad põlvkonnad on enam eraldumise strateegiat kasutanud. Kuigi eestivenelaste identiteete on palju uuritud, on vähem uuritud noorte (ehk teise või kolmanda generatsiooni immigrantide) identiteete. Kuna analüüsiosast selgus, et noorte ja nende vanemate kogemus ja akulturatsioonistrateegiad on erinevad, siis see on üks ala, millele võiks edaspidi teaduskirjanduses enam tähelepanu pöörata.
Poliitilise kuvandi kujundamine avalikus meedias: Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi naissoost peaministrite näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Lepik, Maria; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Soopoliitika kujundamine: Euroopa naiste surverühma mõju naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni diskursusele
(Tartu Ülikool, 2024) Doman, Dalia; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolevas bakalaureusetöös hinnatakse Euroopa suurima naiste õiguste eest seisva rahvusvahelise huvikaitsevõrgustiku (transnational advocacy network - TAN) mõju Euroopa Liidu (EL) soopoliitilise diskursuse kujundamisele. Kuigi teemaalased autorid (Ferree & Tripp, 2006; Rolandsen Agustín, 2013; Lang, 2009) on leidnud, et naiste õiguste eest seisvad TAN-id on ühed aktiivsemad huvikaitsevõrgustikud, on jäänud TAN-ide rolli uurimine riikidevahelise poliitika kujundajana tahaplaanile (Ahrens & Rolandsen, 2019, 2). Vajadusest täita antud akadeemilist lünka on seatud eesmärgiks teada saada, kas ja mil määral õnnestub Euroopa Naise Surverühmal (EWL) mõjutada EL-i sisest diskursust ning kujundada enda eesmärkidest lähtuvat poliitikat. Eesmärgi täitmiseks esitatakse 4 abistavat uurimisküsimust. Bakalaureusetöös kasutatakse kvalitatiivset uurimislähenemist, tuginedes ekspertintervjuudest ja dokumendianalüüsist saadud sisendile ning nende raames toimuva diskursuse analüüsimisele. Püstitatud küsimuste osas selguseni jõudmise tarbeks analüüsiti kokku 144 tekstandmete dokumenti ning viidi läbi individuaalintervjuud EWL-i ekspertitega. Analüüsi raames hinnatakse EWL-i mõju Naiste Õiguste ja Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjoni (FEMM) diskursusele, saades paremat ülevaadet huvikaitsevõrgustike rollist rahvusvahelises poliitilises protsessis. Tulemus näitab, et päevakordades esineb kõige sagedamini naistevastane vägivald (violence against women - VAW) ning sellega seonduvad teemad. Samas veenduti, et vaatamata surverühma ja komisjoni naistevastase vägivalla teemale keskendumisele ei saa tegutsejate (actors) vahel täheldada ühtlast diskursust. Uuring kaardistab, et surverühm põimib proaktiivseid ja reaktiivseid lobitöö strateegiaid ning kasutab kõiki Keck & Sikkinki (1999) poliitdiskursuse ja -tulemuste mõjutamise taktikaid. Samuti saadi teada, et eelmainitud strateegiatel saab olla reaalne mõju, väljendudes surverühma ettepanekute rakendamises EP poolt. Saab väita, et EWL-il on silmapaistev ning äratuntav mõju Euroopa tasandil soopoliitka kujundamisele.