VKRK lõputööd – Student works

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/17564

Browse

Now showing 1 - 20 of 180

Saaremaa seelik 19. sajandil: selle semiootiline staatus
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2002) Jõeste, Kristi; Anti Randviir, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Koopia vanematüübilisest Helme sõbast
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2004) Ruusmaa, Lagle; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kihnu rahvuslikku käsitööd tutvustav metoodiline materjal põhikoolile
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2004) Uus, Ingrid; Lind, Ene, juhendaja; Hunt, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kolmteist pingikatet Eesti Pärimusmuusika Keskusesse
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2008) Kuusk, Kadri; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Vändra mustrid: vaibad ja tekstiilpaneelid Vändra raamatukokku
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2008) Antson, Inna; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Rekonstruktsioon Paistu vaipseelikust
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2008) Kaljus, Astri; Matsin, Ave, juhendaja; Rammo, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Loomislauluaineline gobelään Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia nõupidamiste saali seinale
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2010) Hint, Monika; Raud, Anu, juhendaja; Arukask, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Traditsiooniliste võtetega valmistatud lambanahkne kasukas
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2010) Uus, Made; Matsin, Ave, juhendaja; Rajando, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Mulgiainelised vilditud sisustustekstiilid Männiku metsatallu
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2010) Ojamaa, Grete; Jõeste, Kristi, juhendaja; Kallam, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöö probleemipüstitus on järgnev: kuidas ühendada võõrapäraseid traditsioone kodumaistega? Vastuseks pakun endapoolse lahenduse mulgiaineliste vildist sisustustekstiilide näol. Lähteülesandeks on OÜ Männiku Metsatalu poolt esitatud tellimus sisustada majutust pakkuv ait mulgiaineliste tekstiilidega, eeskätt vooditekkidega. Minu teemast lähtuvalt teostan lõputöö mahtu arvestades ühe sviidi magamistoa vooditele katted ja elutoa seinale vaiba. Lõputöö praktiline eesmärk on valmistada kaks voodikatet ja üks seinavaip Männiku Metsatalu 2011. aastal valmiva traditsioonilise palkaida ühte talupojasviiti kahest.
Vana palkhoone ehituslik taaskasutus Arumetsa talu elamu näitel
(2011) Leiaru, Ivo; Parts, Priit-Kalev, juhendaja; Metslang, Joosep, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Igamehe suitsusauna-aabits : lõputöö
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Ansper, Andres; Fuks-Kuus, Kristina, juhendaja; Parts, Priit-Kalev, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus
Ruhnu meeste rõivastus 20. sajandi I poolel. Rõivad jaala kaptenile
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Vähi, Külli; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö aluseks on Rannarootsi Muuseumi tellimus ja see koosneb teoreetilisest uurimusest ning praktiliselt teostatud rõivakomplektist. Teoreetilises pooles antakse lühiülevaade rannarootslaste asustusest Eesti aladel alates 13. sajandist, samuti Ruhnu kihelkonna eripäradest. Põhjalikumalt käsitletakse ruhnu mehe rõivastuse üksikesemeid nii igapäeva- kui pidulikus rõivastuses. Rohkelt on lisatud illustreerivat fotomaterjali eesti muuseumidest. Eraldi peatüki moodustab praktilise töökäigu kirjeldus. Lisades on ära toodud ajaloolised fotod, täielik ruhnu meeste rõivaesemete nimekiri eesti muuseumides, Põhjamaade Muuseumis ja Soome Rahvusmuuseumis, praktilise töö materjalinäidised ja fotod, lõikeskeemid ja lõiked. Lõputöö võimaldab saada ülevaate ruhnu meeste rõivastustraditsioonidest 20 sajandi algul ning annab vajalikud praktilised juhised ühe rõivakomplekti valmistamiseks.
Harjumaa põimevaipade kompositsioonilised tüübid 19. sajandil – 20. sajandi 30-ndatel aastatel. Koopiavaip Eesti Vabaõhumuusemile
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Vetsa, Karin; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Karin Vetsa töös on uuritud ajaloolisel Harjumaal 19. sajandil ja 20. sajandi alguskümnenditel levinud põimevaipade kompositsioonilisi tüüpe. Vaatluse alla on võetud 221 Eesti muuseumitest ja erakogudest leitud naast- ja pindpõime ning nendega kombineeritud tehnikates vaipa. Uurimustöö keskse probleemina on püütud välja selgitada olemasolevaid seoseid vaipade kompositisooniliste tüüpide ja kihelkondliku päritolu vahel. Kaardistatud vaibad jaotusid kahte suuremasse rühma: piiramata ja piiratud pinnajaotusega vaibatüübid. Piiramata pinnaga vaibarühma liigitusid triibustiku- ja ruudustiku-põhised vaibad. Piiratud e suletud pinnajaotusega vaibarühm jagunes ühtlase keskväljakuga ja kontsentrilise kompositsiooniga allrühmaks. Töö tulemusena selgus, et ilmnesid piirkondlikud eripärad vaipade kompositsioonitüüpides – neid eripärasid on töös ka tutvustatud. Praktilise tööna teostati vaibakomplekt, mis koosnes Eesti Rahva Muuseumis leiduva Nissi kihelkonna pindpõimevaiba eeskujul valmistatud koopiast Eesti Vabaõhumuuseumile ja samas koloriidis lihttriibulisest vaibast tänapäevasesse interjööri. Töös kirjeldatakse telgedel kootud vaibakomplekti valmistamiskäiku, antakse ülevaade aja- ja materjalikulust.
Muhu värviline heegeldus abuvestide näitel: kollektsioon linaseid abuveste
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Järvesaar, Aili; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö "Muhu värviline heegeldus abuvestide näitel: kollektsioon linaseid Muhu- abuveste" olen saanud inspiratsiooni huvist Muhu heegelduste vastu. Olen väärtustanud kogu saare värviilu ja elementide rohkust, mida on selgelt märgata kogu muhulaste rahvariiete juures. Muhulaste fantaasiarikkus heegeldamise juures, kus nad on suutnud mängu panna kõik oma oskused, on teinud nad üheks eripärasemaks paikkonnas Eesti rahvakunstis. Käesolev lõputöö on jagatud kaheks osaks. Esimene teoreetiline osa kirjeldab heegeldamise ajaloost, heegeldamise, kui ühe tehnoloogiliselt huvitava käsitöötehnika jõudmist Muhu saarele. Töö kirjeldab abuvestid tehnoloogilisi iseärasusi. Toob välja Eesti Rahva Muuseumis ja Muhu Muuseumis asuvad etnograafilised Muhu abuvestid. Oma töös olen vaadelnud just heegeldatud abuveste. Oma diplomitöökirjalikus ehk uurimuslikus osas püüdsin saavutada kahte eesmärki- uurida, milliseid heegeldatud abuveste 20. sajandi algusaastal valmistati ning kuidas jõudis abuvestide aeg Muhu saarele. Uurimusest ei saanud teine eesmärk täidetud, vähese materjali kättesaadavuse suhte. Seevastu keskendusin oma töös rohkem tehnoloogilisele poolele. Tõin töös välja olemasolevate vestide fotod, mustrid, et võimalusel taaselustada abuvestide kasutusele võtmist. Lõputöö praktilise eesmärgina valmis kollektsioon linaseid Muhu- ainelisi abuveste. Abuvestide kavandamisel lähtusin etnograafiliste esemete värvivalikut ja kuju arvestavalt. Luues sellega kaasaega sobiva rõivaeseme. Kogu kollektsioon on inspireeritud Muhu värvilistest ja mitmekesistest heegeldatud abuvestidest. Lõputöö praktilist osa toetavad etnograafilised esemed fondides, lisad- fotod, joonised, kavandid ja tööproovid. Töö teoreetilise osa suureks abiliseks on autorite Anu Kabur, Anu Pink ja Mai Meriste raamat "Meite Muhu Mustrid", mis julgustab leidma tehnoloogilisi lahendeid taaselustamaks esivanemate oskust, luues enda ümber midagi väärtuslikku.
Neli naiste linnamoelist jakki, inspireeritud 19. sajandi Põhja-Viljandimaal kantud jakkidest
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Pook, Kersti; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Käesoleva lõputöö teemaks oli uurida Põhja-Viljandimaal kantud naiste linnamoelisi jakke. Leitu põhjal valmistada tänapäeval kantavad jakid Põltsamaa Käsiteokoja perenaistele. Selleks uurisin kampsunite ja liistikute ning jakkide kasutamist Põhja-Viljandimaal Kolga-Jaani, Põltsamaa, Pilistvere, Suure-Jaani, Viljandi ja Kõpu kihelkondades. Eesmärgiga välja selgitada ja kaardistada kampsunite ning jakkide kihelkondlikud eripärad, jälgides nende lõikelist iseloomu. Tutvusin Eesti Rahva Muuseumi kogudes leiduvate säilikutega ja kogusin andmeid Etnograafilisest arhiivist ja arhiivikogudes olevaid korrespondentide vastuseid. Tööd koostades kaardistasin muuseumi materjali ja analüüsisin tulemusi. Üldise ülevaate saamiseks kirjeldan Lõuna-Eesti rahvarõivaste rühma kuuluvate kampsunite, liistikute ja linnamoeliste jakkide eripära. Linnamoeliste jakkide tausta avamiseks puudutan Euroopa moe ajaloolist külge. Seejärel keskendun Põhja-Viljandimaa kihelkondades kantud kampsunite ja liistikute ning linnamoelistele jakkide kasutusse. Tegin kokkuvõtva analüüsi muuseumist leitud materjalidest ja kirjalikest allikatest leiduva info põhjal. Töö praktilise osana õmblesin neli linnamoelist jakki, mis on inspireeritud just Põltsamaa ja Kolga-Jaani kihelkonnast Eesti Rahva Muuseumi kogutud linnamoelistest jakkidest. Oma praktiliste töödega jõudsin huvitavale ja esmalt ennastrahuldavale tulemusele, mis oli meelepärane ka minu tellijatele, Käsiteokoja perenaistele.
Paistu-ainelised puuvillased neotud voodikatted Männiku Metsatallu
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Tobber, Maarja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Minu lõputöö teemaks on Paistuainelised puuvillased neotud voodikatted Männiku metsatallu. Lõputöö on kasvanud välja uurimusest „Lääne- Eesti neotud seelikud: Eesti Rahva muuseumi ja Pärnu muuseumi kogude põhjal“. Teoreetilise uurimuse eesmärgiks on anda lugejale ülevaade nii Lääne-Eestis kui Paistus kootud neotud seelikutest nende mustritest ja kangaste kompositsioonilisest lahendusest, mis lähtub seelikute õmblemise tehnoloogiast. Teema aktuaalsus seisneb selles, et kokkuvõtlikult pole neotud seelikute paikkondlikke kompositsioonilisi ja mustrilisi erinevusi kokkuvõtlikult kajastatud. Selle tõttu olen seelikute rühmitamisel kompositsiooni ja lõngade värvimise tehnoloogilistel erinevustel tuginenud muuseumis tehtud vaatlustel. Probleemipüstitus on järgmine: kuidas luua kaasaegsed sisustustekstiilid traditsioone väärtustavasse keskkonda, kui lähtepunktiks on muuseumi esemed. Praktilise tööna on teostatud kaks puuvillaste neotud voodikatet Männiku Metsatallu Mulgimaal.
Anu Raua loomingu lätted
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Tammiste, Jaane; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöös „Anu Raua loomingu lätted“ on jäädvustatud Anu Raua elukäiku ja loomingut. Kuidas on kujunenud nii mitmekülgselt andekas loovisiksus? Anu Raua kui mitmekülgse loovisiku kujunemine on saanud alguse vaimselt rikkast ja mõistvast kodusoojusest lapsepõlves. Lisaks isa kirjaniku Mart Raua ja ema Valda Raua tõlkijatööle lävis perekond väga erinevate vaimuinimestega. Kindlasti on mõjutanud loovuse arengut suur huvi loodusläheduse vastu ja vanemate suur toetus ja usaldus, lastes väiksel lapsel iseseisvalt looduse imesid avastada. Haridustee valik ja valitud eriala sobivus. Head nõuanded, elutarkused: näiteks Olga Maasikult, kes soovitas valida tekstiilikunstniku eriala. Õpingud Eesti Riiklikus Kunstiakadeemias ja väga hea side prof. Mari Adamsoniga. Töökogemused ja käsitööinimestega suhtlemine Rahvakunstimeistrite Koondises „UKU“ süvendasid veelgi huvi ja kirge rahvakunsti vastu. Millised on inspiratsiooniallikad, et luua omanäolist tekstiilikunsti? Anu Raud oskab tuua tarbekunsti väga elava seose rahvakunstiga, ta on ühteaegu nii humoorikas kui südamlik. Maaelu, Kääriku talu ja see loodus annavadki Anu Rauale jõu ja ideede külluse. Kääriku käsitöötalus maaelu ja loomingu sidumine, näitab veelgi Anu Raua sisukat jõudu ja sädet. Ta on leidnud head abilised taluelu korraldamiseks ja tekstiilikunsti loomiseks. Taluperenaisena on tal ärivaistu, et majandada käsitöötalu ja tutvustada talukultuuri ja rahvusliku käsitööd. Ta on loonud väga eheda praktikabaasi tekstiilikunsti tudengitele. Lõputöö on teostatud intervjuu vormis. Intervjuu küsimustele vastasid Anu Raud,Valda Raud ja Vilma Reinholm. Kasutatud on ka raamatut „Anu Raud“ autor Vilma Reinholm, väljavõtteid ajaleheartiklitest ja Anu Raua erakogu.
Eesti etnograafilised lahttaskud. Tänapäevased taskud
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Karu, Gerly; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Käesolev töö on põhjalikum ülevaade naiste lahttaskutest. Töö uurimusobjektiks on Eestis kasutuses olnud naiste lahttaskud 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Uurimise eesmärgiks on kaardistada ja kirjeldada Eesti muuseumides olevad naiste lahttaskud, uurida nende kasutusala, kaunistusviise ja tehnikaid, ning otsida vastus küsimustele, kas lahttaskuid kasutati kõikjal Eestis ja kas need erinesid piirkonniti. Lõputöö praktiline eesmärk on uuritud materjali põhjal koostada trükise makett, mis eelnevale lisaks sisaldaks ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala tudengite valmistatud taskute fotosid ja graafilisi kavandeid. Trükis ilmub RKO (rahvusliku käsitöö osakond) Rahvusliku Käsitöö sarjas, mille ülesandeks on tutvustada Eesti rikkalikku tekstiilipärandit praktilises võtmes. Raamatu eesmärk oleks julgustada ja inspireerida tegema oma rahvusliku või – miks mitte – igapäevase rõivastuse juurde sobivaid taskuid. Isiklik huvi selle väikese aksessuaari vastu kasvas praktilisest vajadusest, kuhu panna oma võtmed ja mobiiltelefon, kui käekotti ei taha/ei saa kaasa võtta. Teiseks eesmärgiks ongi välja pakkuda lahendus probleemile – kuidas kaasajastada lahttaskut. See on minu nägemus taskust kui kaunistuslikust ja vajalikust aksessuaarist. Otsustasin teha taskud salli otstesse, andes sellega tavalisele kaelasoojendavale sallile ühe lisafunktsiooni.
Masintikandite iseloom Muhu argitanudel - tüpoloogia ja värvikombinatsioon ning masintikandiga kujundatud autorikollektsioon
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Kosseson, Ilme; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö koosneb kahest osast. Töö uurimuslik osa on valminud 2011.a seminaritööna, teemal „Masintikandite iseloom Muhu argitanudel – tüpoloogia ja värvikombinatsioonid“, kus käsitlesin põhjalikult masintikandit Muhu argitanude näitel. Teoreetiline osa jaguneb kaheksasse põhilisse peatükki, millest kuues esimeses käsitlen põhjalikult Muhu tikandit üldiselt, argitanude masintikandite tüpoloogiat ja kõnealuse tikandiga kaunistatud tekstiile. Seitsmendas kirjeldasin masintikandiga samaaegselt moes olnud kaunistusvõtteid mind huvitanud tekstiilidel, lisades juurde märkused mind inspireerinud esemetest. Kaheksas peatükk on pühendatud minu kollektsiooni praktilisele osale. Töö praktilise osana valmistasin autorikollektsiooni sajandivanuse kaunistusvõtetega, tikituna kaasaegsel tikkimismasinal (Brother PR-600II). Sain inspiratsiooni Muhus 19.-20 sajandivahetusel kasutusel olnud masintikandi kaunistusvõtetest ja mustritest, mis tikiti õmblusmasinaga rõivale. Valimisse kuulus kokku 77 eset. Kollektsiooni kuuluvad 2 jakki, 7 kleiti ja 7 paari kingi. Osutus õigeks töö hüpoteesis väidetu: õmblusmasinaga tikkimine sai alguse mõnest üksikust õmblusmasinast. Selline kaunistusvõte oli moes ja kasutusel seoses tehnika arenguga ning kadus unustusse peamiselt samadel põhjustel. Uurimistöö käigus selgus, et muhu argitanudel on kasutatud geomeetrilisi kujundeid, mis on rangelt kaitsemaagilise tähendusega ja edasi antud põlvest põlve. Tikandit on kasutatud nii rõivastuses, jalanõudel, kui sisustustekstiilidel. Masintikand oli Muhus aja märk, mille on kasutusele toonud ja kasutuselt viinud mood. Kaasaegse tikkimismasinaga otse tootele tikkimise võimalused on piiratud. Seega on töö osavust ja teadmisi nõudev ka kaasaegsel masinal ning üksiku eseme valmistamine kallis, samas on tulemus isikupärane ja uudne. Arvan, et taolise masintikandi kasutusele võtmine rikastaks rahvuslikult stiliseeritud rõivaste kaunistamise võtteid. Samas oleksid muhu masintikandite mustrid tänases päevas värske, huvitav ja paljude võimalustega disainielement. Omaaegse kaunistusvõtte õpetamine tänapäeva koolides, kasutades kaasaegset riist- ja tarkvara, võimaldaks sirguval põlvkonnal omaks võtta esivanemate kultuuripärandit ja tagaks taas käsitööoskuste järjepidevuse.
Läänemaa silmkoelised sõrmkindad 19. sajandist kuni 1940. aastateni
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Vainu, Liivi; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö uurimuse eesmärgiks on tutvustada Läänemaa sõrmkinnaste (19. saj. kuni 1940. a), valmistamise tehnoloogiat, mustreid ning funktsioone. Samuti kirjeldatakse Läänemaal kantud rõivaid, et mõista sõrmkinnaste värvikasutust ning seda kas kootud kindapaar kuulub ka ajastult õige komplekti juurde. Uurimise tulemusena selgus, et Läänemaal valmistati geomeetrilise kirjaga kirisõrmkindaid, pitsilise koega ja roositud sõrmkindaid, mis olid kasutusel enam-vähem ühel ajal. Kirisõrmkindad jagunesid omakorda kaheks: punasepõhjalised nn. pulmakindad, pidulikeks toiminguteks, need olid suurema mustriga ja värvikasutuselt rikkamad ning väikese geomeetrilise mustriga, kahe- või kolmevärvilised sõrmkindad, mida kanti kirikus või argipäeval. Läänemaa sõrmkindad kootakse ringselt viie vardaga vardaga (nr 1.25 – 1.5) ja villase lõngaga nr 8/2, kasutades erksaid värvitoone. Silmuste loomiseks sobivad nii ristipidine kui silmuseline loodus. Sõrmkinnaste randmeosad võib kududa soonik-, pitsilises- või lapilises koes. Peale randmeosa kudumist järgneb labaosa kudumine, kirjates, vikeldades või roosides, sõltuvalt sellest, milliseid kindaid soovitakse saada. Sõrmed kootakse parempidikoes, ühevärvilisest lõngast, kahandused tehakse sujuvalt või spiraalselt. Lõputöö praktilise osana valmisid viis paari koopiasõrmkindad ning viis paari Läänemaa ainelisi sõrmkindaid, mille juurde kuulub ka kindaraamatu makett. Koopiasõrmkindaid võib valmistada täpselt originaali järgides, kus kootakse maha täpselt rida rea haaval. Selline moodus sobib, kui kinnas on kandjale paras. Teine võimalus on kududa originaalilähedased kindad, kasutades samu mustreid, kuid kohandades silmuste arvu vastavalt vajadusele. Läänemaa aineliste sõrmkinnaste kavandamisel olid üheks eeskujuks vanad pulmakindad ja põimevaibad. Kinnaste kujundamisel peeti silmas traditsioonilist mustrite paigutust, värvi- ja materjalivalikut ning mugavust. Sõrmkinnaste juurde kuulub kindavihiku makett, koos mustrite ja kudumisjuhistega. Samuti antakse seal lühiülevaade Läänemaa sõrmkinnastest.

Browse

Browsing VKRK lõputööd – Student works by Issue Date