Kultuuriteaduste instituut / Institute of Cultural Research

Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/14974

Sirvi

Sirvi Kultuuriteaduste instituut / Institute of Cultural Research Märksõna "adaptatsiooniteooria" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Adaptatsioonid eesti lavakirjanduses Oskar Lutsu „Kevade” näitel
    (Tartu Ülikool, 2021) Põldma, Priit; Epner, Luule, juhendaja; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöös uuritakse proosakirjanduse draama-adaptatsioone intertekstuaalsuse käsitluste ja adaptatsiooniteooria võtmes. Esimene peatükk annab ülevaate intertekstuaalsuse teooriast, teises peatükis kirjeldatakse adaptatsioonide arengulugu eesti lavakirjanduses ja kolmandas peatükis luuakse Oskar Lutsu jutustuse "Kevade" adaptatsioonide põhjal adaptatsioonide tüpoloogia, mille aluseks on alusteksti ja adaptatsiooni omavaheline suhe. Lähemalt vaadeldakse intertekstuaalsuse ilminguid neljas „Kevade” ainetel kirjutatud näidendis – Madis Kõivu „Tali” (1995), Mati Undi „Täna õhta viskame lutsu” (1998), Toomas Suumani „Nõiutud klass” (2011) ja Urmas Lennuki „Paunvere poiste igavene kevade” (2018), eri liiki adaptatsioonide alusteksti materjali ümbervormimise analüüs lähtub „Kevade” II osa XV–XVI peatüki ehk Tootsi ja Kiire saunaepisoodi kujutamisest erinevates adaptatsioonides.
  • Pisipilt
    Kirje
    Andrus Kivirähki romaani „Rehepapp ehk November“ ja Rainer Sarneti filmi „November“ adaptatsiooniteoreetiline võrdlev analüüs
    (Tartu Ülikool, 2019) Reimus, Liina; Sorokin, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Käesolev bakalaureusetöö on adaptatsiooniteoreetiline analüüs Andrus Kivirähki romaanist „Rehepapp ehk November“ (2000) ja mainitud kirjandusteose ainetel valminud Rainer Sarneti filmist „November“ (2017). Bakalaureusetöö peamiseks eesmärgiks on avada adaptatsiooni kui protsessi ja objekti, mis on lugude jutustamise aluseks olnud kirjasõna algusest saati. Uurimus keskendub muuhulgas küsimustele nagu kas ja kuidas narratiiv muutub, kui see teise meediumisse kohandada ja kuidas romaanis esitatud teemad, tegelased ja sündmused on üle toodud (kui on) visuaalsesse meediumisse, kus „ütlemisele“ lisandub „näitamine“. Töö esimene peatükk annab põgusa ülevaate adaptatsiooniteooria kujunemisest, teooria määratluse problemaatikast ja tänapäeva kesksetest uurimisküsimustest. Teises peatükis on ülevaade võrdluseks valitud teostest ja kriitilisest vastukajast. Kolmas peatükk keskendub adaptatsiooniteoreetilistest printsiipidest johtuvale võrdlevale analüüsile Andrus Kivirähki romaani „Rehepapp“ ja Rainer Sarneti filmi „November“ põhjal.