Kultuuriteaduste instituut / Institute of Cultural Research
Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/14974
Sirvi
Sirvi Kultuuriteaduste instituut / Institute of Cultural Research Pealkiri järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 630
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje 19. sajandi kõrts Eesti proosas(Tartu Ülikool, 2023) Kallion, Karoliina; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö koosneb kolmest peatükist: esimeses peatükis tutvustatakse Eesti kõrtside ajaloolist tausta: kõrtsihoonet, sellega seotud inimesi ja tegevusi, ka karskusseltside tööd. Teises peatükis tehakse esmalt sissevaade töösse valitud proosaautorite loomingust, mille üldisem taust on 19. sajandi Eesti külaühiskond ja talurahvakultuur. Seejärel analüüsitakse üksikasjalikumalt kõrtsi olemust ja tähendust, sealhulgas suhteid küla ja kirikuga neis proosateostes, kus jutustatud loo sündmustik jääb 19. sajandisse. Tekstianalüüsi näitlikustavad tsitaadid kõnealustest proosateostest. Kolmandas peatükis vaadeldakse kõrtsmikku, kes tegelaskujuna täidab teose sündmustikus kindlat rolli, mis annab lugejale ettekujutuse tema kuvandist.Kirje 1905. aasta revolutsioon baltisaksa ja eesti naiste mälestustes(Tartu Ülikool, 2017) Klaus, Hegely; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöös vaatlen 1905. aastal Venemaal puhkenud revolutsiooniga kaasnenud muutusi Eesti- ja Liivimaa piirides elanud baltisaksa ning eesti naiste mälestusraamatutes. Töö eesmärgiks on selgitada, kuidas nägid erinevatest ühiskonnakihtidest pärit ning isesuguse kultuuritaustaga naisterahvad vene revolutsionääride algatatud ümberkorraldusi, mille tagajärjeks oli seniste rahvuslike, seisuslike ja poliitiliste piiride muutumine. See raputas traditsioonilisi seisukohti enese- ja ühiskonna määratlemisel nii baltisaksa kui ka eesti naiskogukondades. Samuti vaatlen, kuidas suhestusid naised 1905. aasta revolutsiooniga ja millisena nägid nad oma ülesandeid selles. Mida nad mäletasid, mida tähtsustasid, mida pidasid kujutamisväärseks hiljem oma memuaarides.Kirje 1939. aasta sügise sündmuste tõlgendamine mälestusjutustustes(Tartu Ülikool, 2013) Laar, Kadri; Kõresaar, Ene, juhendaja; Jõesalu, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakondKirje 2013. aasta algupärased laste- ja noortenäidendid(Tartu Ülikool, 2017) Lundre, Madis; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondKäesoleva töö üks eesmärk on luua varasemate kirjanduslooliste käsitluste põhjal kronoloogiline ülevaade eesti laste- ja noortenäidendist eri perioodidel. Teine eesmärk on analüüsida 2013. aastal kirjutatud laste- ja noortedramaturgia algupärandeid ning luua seoseid varasema lastele ja noortele adresseeritud näitekirjandusega.Kirje 21 naist, kellega ma pole maganud(Tartu Ülikool, 2014) Tedresaar, Edgar; Moss, Rauno Thomas, juhendaja; Elken, Jaan, juhendajaKirje 224 etendust ühe aastaga: Kinoteatri eksperimendi ehk Alissija-Elisabet Jevtjukova teatrikogemuse analüüs(Tartu Ülikool, 2021) Annus, Lisanna; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond2017.-2018. aasta jooksul toimus Kinoteatri korraldatud ainulaadne teatrieksperiment, mille käigus üks teatrivaataja vaatas 2018. aasta jooksul ära kõik Eestis esietenduvad professionaalsete teatritegijate uuslavastused. Väljavalitud teatrivaataja, 21-aastane Alissija-Elisabet Jevtjukova pidi lisaks teatriskäimisele kirjutama iga nähtud lavastuse kohta arvustuse. Bakalaureusetöö analüüsibki eksperimendi käigus kirjutatud arvutustusi, tuginedes Hollandi teatriteoreetiku Peter Eversmanni teatrikogemuse neljale dimensioonile.Kirje A photo essay and Amazonian perspectivism : images from Madre de Dios(Tartu Ülikool, 2024) Paredes Coral, Robertho Miguel; Pupkevičiūtė, Daina, juhendaja; Cubero, Carlo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakondKirje A study on the impact of the Black Lives Matter movement on public programming in American museums(Tartu Ülikool, 2024) Kim, Mimi; Debono, Sandro, juhendaja; Jõesalu, Kirsti, juhendaja; McColl, Margaret, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituutThe Black Lives Matter movement was a key event for bringing attention to the subject of anti-racism in all different spheres of American culture, including museums. This paper seeks to understand whether the movement has had long-term effects on the programming of three American museums, the New Orleans Museum of Art, the Art Institute of Chicago, and the Walker Art Center. By analysing the programs that each museum has conducted between 2019 and 2024, this study will determine if there has been a positive change towards including more anti-racist programming in museums. To give context to the analysis, the American museum system is discussed, as well as the history of Black Lives Matter, and the general state of decolonisation, participatory practices, and public programming in museums.Kirje A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” Karin teatrilaval(Tartu Ülikool, 2014) Kivi, Katrin; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituutUurimustöö eesmärgiks on uurida Karini tõlgendusi teatrilaval A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse” IV osa (1932) viie dramatiseeringu ja ühe Tammsaare-ainelise näidendi põhjal, lähenedes empiirilisele materjalile naisuurimuslikust vaatepunktist. Töö aluseks olevad lavastused on Kaarli Aluoja „Abielu ja armastus” (Draamastuudio teater, 1934), Andres Särevi „Pankrot” (Tallinna Draamateater, 1950), Aleks Satsi „Lunastus” (Ugala, 1977), Mati Undi „Taevane ja maine armastus” (Vanemuine, 1995), Elmo Nüganeni „Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.” (Tallinna Linnateater, 2006) ning Aare Toikka „Karin ja Pearu” (VAT Teater, 2012). Töö jaguneb kolmeks osaks. Esimene peatükk toob välja uurimustöö teoreetilised lähtealused, adaptatsiooni topeltolemuse ja mõju ning naisuurimusliku lähenemisviisi põhiseisukohad. Teises ja kolmandas peatükis analüüsitakse Karini tegelaskuju erinevates lavastustes tuginedes erinevatele naisuurimuslikele probleemiasetustele.Kirje "Aadama õunad" - film ja lavastus(Tartu Ülikool, 2018) Liivik, Marten; Pesti, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöö uurib võrdlevalt Taani režissööri Anders Thomas Jenseni 2005. aastal valminud filmi „Aadama õunad“ja Kinoteatri 2016. aasta lavastust, otsides vastust peamistele küsimustele: missuguseid teemasid filmis ja lavastuses rõhutatakse ning kuidas mõjutab see teoste žanreid; millised on tegelaste vahelised konfliktid ning millistel printsiipidel on lavastuses rollid loodud; milliseid tähendusi kannab lavastuse ruum. Teoreetilisest vaatepunktist uuritakse, millised on mõlema meediumi sarnasused ja erinevused, lavastuse ja filmi analüüsitamisel on kasutatud semiootilist lähenemist.Kirje Absurditeater kriisiaja Eestis (2020–2023)(Tartu Ülikool, 2023) Piliste, Kerttu; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöös uuritakse, kuidas kõnetas absurditeater Eesti ühiskonda aastail 2020–2023 poliitilise, sotsiaalse ja tervisekriisi ajal, lähtudes viiest absurdidraama ja kriisidega seostuvast võtmemõistest: koomika ja traagika, keel, kehalisus ja haigus, aeg ja ruum, sotsiaalne ja eksistentsiaalne kriis. Nende alusel analüüsis autor kolme absurdilavastust: Eugène Ionesco „Ninasarvik“ (lav. Sander Pukk, Noorsooteater, 2021), Samuel Becketti „Lõppmäng“ (lav. Peeter Raudsepp, Rakvere Teater, 2020) ja Samuel Becketti „Godot’d uutõn“ (lav. Taago Tubin, MTÜ Müüdud Naer, 2021).Kirje Adaptatsioonid eesti lavakirjanduses Oskar Lutsu „Kevade” näitel(Tartu Ülikool, 2021) Põldma, Priit; Epner, Luule, juhendaja; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöös uuritakse proosakirjanduse draama-adaptatsioone intertekstuaalsuse käsitluste ja adaptatsiooniteooria võtmes. Esimene peatükk annab ülevaate intertekstuaalsuse teooriast, teises peatükis kirjeldatakse adaptatsioonide arengulugu eesti lavakirjanduses ja kolmandas peatükis luuakse Oskar Lutsu jutustuse "Kevade" adaptatsioonide põhjal adaptatsioonide tüpoloogia, mille aluseks on alusteksti ja adaptatsiooni omavaheline suhe. Lähemalt vaadeldakse intertekstuaalsuse ilminguid neljas „Kevade” ainetel kirjutatud näidendis – Madis Kõivu „Tali” (1995), Mati Undi „Täna õhta viskame lutsu” (1998), Toomas Suumani „Nõiutud klass” (2011) ja Urmas Lennuki „Paunvere poiste igavene kevade” (2018), eri liiki adaptatsioonide alusteksti materjali ümbervormimise analüüs lähtub „Kevade” II osa XV–XVI peatüki ehk Tootsi ja Kiire saunaepisoodi kujutamisest erinevates adaptatsioonides.Kirje Adonise "Araabia poeetika". Tõlge, saatesõna, seletavad märkused ja kommentaarid(Tartu Ülikool, 2019) Jürmann, Ester; Annus, Amar, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKäesoleva töö raames valmis täielik tõlge araabia kirjanduse elava klassiku, luuletaja, tõlkija, esseisti ja kirjanduskriitiku Adonise neljast essee-loengust, mis ilmusid nii araabia kui ka prantsuse keeles eraldi raamatuna 1985. aastal. „Araabia poeetika” (Aš-šiʿriyya al-ʿarabiyya) kutsub üles avastama araabia luule rikkalikku maailma, selle ainete avarust ja keele ilu. Adonis läheneb luule sõnumile ja teemadele alati kirglikult, kirjutab kaasakiskuvaid luuleülevaateid, jagades lugejaga oma lugemismõnu ja armastust araabia keele vastu. Avaessee ongi sissevaade araablaste filoloogilisse entsüklopeediasse, just araabia filoloogia varamu ja vaimu kirjeldamise ning õpetlaste loodud teadmiste süsteemi väärtustamisega Adonis oma ülevaadet kirjutatust alustabki, püüeldes ühtlasi araabia poeetika geneesi konstrueerimise või rekonstrueerimise poole. Ühelt poolt on tegu kummardusega vanale traditsioonile, ent samas on siin – eriti kolmandas ja neljas loengus – omal kohal ka kutse iseseisvale lugemisele ja mõtlemisele ning vabanemisele (vanade) autoriteetide eestkoste alt, kusjuures autoriteetide surm annab võimaluse lugeja sünniks. Nii kavandabki Adonis uusi lähenemisi araabia kirjanduse alustekstidele, mõtestab piiripealselt positsioonilt, s.t Ida ja Lääne, Euroopa ja araabia kirjandustraditsioonide vahealalt vabalt ümber araablaste klassikalist kirjanduspärandit. Tema uuenduslikud esseed, mille sisust annab aimu ka „Araabia poeetika”, viisid araabia kirjanduskriitika ja –teooria uuele tasemele. Võib veendunult väita, et ta on unikaalne, võimekas meister.Kirje Agentne naisekeha Eesti etenduskunstis(Tartu Ülikool, 2022) Kell, Laura; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöö eesmärk on uurida, milliste võtetega luuakse naiselikku agentset keha Eesti etenduskunstis, milline on sealjuures ruumi- ja kehaloome ning kas ja kuidas kõige selle kaudu õõnestatakse soolisi kultuurikoode. Töö esimeses osas tutvustatakse feministliku liikumise ajalugu ja soouuringute arenemist distsipliinina Eesti akadeemilisel maastikul (ka teatriteaduses), seejärel fenomenoloogilist käsitlust feministlikus diskursuses, sh põhjalikumalt Judith Butleri performatiivse soo teooriat ja viimaks antakse ülevaate performatiivsest pöördest etenduskunstis ja teatriteoorias. Töö teises osas analüüsitakse kolme viimase aasta jooksul esietendunud ja etenduskunsti alla liigituvat lavastust, mille autorid-etendajad on naiskunstnikud - Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäeli „body slam / ihu ramm“, Maria Metsalu „Kaev“ ja The Biofilm Sistersi „Pure Pink Pox“.Kirje Aino Perviku "Kunksmoor": ökofeministlik analüüs(Tartu Ülikool, 2015) Lees, Triin; Tüür, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondMagistritöö peamiseks eesmärk on ökofeministlikult uurida naise ja looduse suhteid Aino Perviku teoses „Kunksmoor“. Eesmärk sai täidetud, „Kunksmoor“ on ökofeministlikult hästi analüüsitav teos. Magistritöö annab panuse lastekirjanduse uurimisse ning samas kinnitab, et lastekirjandusel on ühiskonnas tähtis positsioon. Kuna kirjandus kujundab lugejate eetilisi hoiakuid, siis on hea meel tõdeda, et „Kunksmoor“ neid hoiakuid ökofeministlikult kujundab. Sellega annab magistritöö panuse ka Eestis veel vähetuntud ökofeministlikku kirjandusuurimusse.Kirje Aja- ja ruumipoeetika teatris kolme lavastuse näitel(Tartu Ülikool, 2015) Aruväli, Mari; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondKäesolev magistritöö vaatleb aja- ja ruumipoeetikat teatris, võttes analüüsi aluseks kolm lavastust Eesti teatrite repertuaaridest: Ugala teatri lavastuse „Lovesong. Ühe armastuse lugu“ (lavastaja Taago Tubin) ja „Bassein (vett ei ole)“ (lavastaja Sander Pukk) ning Tartu Uue Teatri lavastuse „Zebra“ (lavastaja Ingomar Vihmar). Lavastuse „Lovesong. Ühe armastuse lugu“ esietendus toimus 29. märtsil 2014, lavastusel „Bassein (vett ei ole) 28. septembril 2013 ja „Zebra“ esietendus oli 7. märtsil 2014. Töö eesmärgiks on uurida aja kujutamist ja ruumipoeetikat ning leida vastus uurimisküsimustele: millised on lavastuste ajatasandid, kuidas on võimalik tuua lavastuses kokku aja eri tasandid ning kuidas muutusi ajatasandites on ruumiliselt edasi antud. Konkreetsed lavastused on valitud põhjusel, et neis käsitletakse aja temaatikat sügavamalt, neis põimuvad erinevad ajatasandid ning seega võimaldavad need aegruumi põhjalikumat analüüsi.Kirje Ajalooainelised näidendid tänapäeva Hispaania teatris(Tartu Ülikool, 2013) Verte, Piret; Pesti, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondKirje Ajalooliste sündmuste representatsioon Tanel Jonase lavastuses "Meie klass"(Tartu Ülikool, 2024) Keldo, Maretta; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondKirje Ajatunnetus Jan Kausi romaanides „Hetk“ ja „Koju“(Tartu Ülikool, 2014) Sepma, Liisi; Ross, Johanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondBakalaureusetöös vaadeldakse Jan Kausi romaane „Hetk“ ja „Koju“ aja ja ajatunnetuse vaatepunktist. Esimene peatükk tutvustab narratiivi kui inimliku aja korrastajat ning sellele tuginedes vaatleb romaanide „Hetk“ ja „Koju“ narratiivset ülesehitust, mis sissejuhatavalt aitab mõista, mis on Kausi romaanide peategelaste ajatunnetuses kõige määravam. Uurimuse teine peatükk keskendub konkreetsemalt olevikule, mis on väga tihedalt läbi põimunud minevikuga. Romaanide olevikukäsitlus aitab avada peamisi tundeid, mida aeg ja selle pidev kohalolu Kausi tegelastes tekitab. Kolmandas peatükis on käsitletud teise inimese olulisust ajas-olu kujundaja, peatükk näitab, kuidas aeg muutub Kausi tegelastele kohalolevaks eelkõige teise inimese kaudu.