Ühiskonnateaduste instituut

Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/14983

Browse

Now showing 1 - 10 of 10

1990. aastate alguses Soome emigreerunud Eesti naised: kultuuriline kohanemine ja barjäärid
(Tartu Ülikool, 2010) Laansalu, Kaili; Masso, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Eesti ajakirjanike rollikäsituse muutumine 1988 – 2009
(Tartu Ülikool, 2010) Einmann, Maret; Lauk, Epp, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Eesti ajakirjanike töö iseloomu muutumine (1988 - 2009)
(Tartu Ülikool, 2010) Tali, Piret; Lauk, Epp, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Eesti pilt Rootsi ajalehtedes aastatel 1995-1997 ja 2002-2003
(2004) Vaino, Kristel; Vihalemm, Peeter, juhendaja
Esimeste sotsiaaltöötajate lood
(Tartu Ülikool, 2021) Orma, Margit; Selg, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu töö eesmärgiks oli koguda ja talletada lugusid Jõgevamaa sotsiaaltöö algusaegadest läbi esimeste sotsiaaltöötajate silmade. Püstitasin järgmised uurimisküsimused: 1. Mida jutustavad esimesed sotsiaaltöötajad sotsiaalhoolekande loomisest kohtadel? 2. Mis motiveeris inimesi, kes sotsiaaltööd tegema asusid? 3. Kuidas toimus enda koolitamine sotsiaaltöötajaks? Andmete kogumiseks viisin läbi poolstruktureeritud intervjuud kuue sotsiaaltöötajaga. Intervjuude analüüsi tulemusena leidsin olulisemad teemad, millest kõnelesid kõik osalejad. Neid teemasid aluseks võttes koostasin iga sotsiaaltöötaja oma loo: kuidas nad sotsiaaltööle tulid, esmased tegevused, abistamismeetodid, koostöö, ameti õppimine koolitustel ja kõrgkoolis. Nendest lugudest joonistus välja tollaste sotsiaaltöötajate koondportree ning oli võimalik kirjeldada keskkonda, milles tööd alustati. Lugudest tuli välja, et kõigis piirkondades oli algusaja suurim probleem töötus ja vaesus, mis omakorda tõi kaasa teisi sotsiaalseid probleeme: alkoholism, puuduses elavad lapsed. Selleks, et inimesi oleks võimalik üldse abistada, asuti kõigepealt oma piirkonnas kaardistama abivajavad inimesed. Esialgu keskenduti toetuste määramisele, kuna riik eraldas selleks raha, ning teenused hakkasid lisanduma ajapikku vastavalt vajadusele ja võimalustele. Tegeleti ka humanitaarabina saabunud toiduabi ning riiete jagamisega. Sotsiaaltööle asuma motiveeris võimalus inimesi abistada. Abistamine ei olnud esimestele sotsiaaltöötajatele võõras, mingil määral oldi sotsiaalse tööga kokkupuuteid olnud ka varem – see andis julguse väljakutse vastu võtta. Sotsiaaltööle asudes puudus esimestel sotsiaaltöötajatel ettekujutus ja teadmine, mida täpsemalt tegema tuleb hakata. Esimesed kogemused saadi tööd tehes ja teadmisi koguti läbi täienduskoolituste nii Eestis kui ka välismaal ning sotsiaaltööharidust omandades. Kokkuvõtvalt võib öelda, et esimesed sotsiaaltöötajad olid tänase sotsiaaltöö teerajajad, nad on oma tegevuse üle uhked ning soovivad sellest rääkida. 1990ndate aastate sotsiaaltöötajate mälestusi tuleb kindlasti edasi koguda ning avaldada.
Nõuanded laste kasvatamiseks ajakirjades Nõukogude Naine ja Eesti Naine nõukogude aja lõpul ja taasiseseisvunud Eestis
(Tartu Ülikool, 2016) Eensaar, Linda; Kurrikoff, Triin, juhendaja; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kas ja millisel moel on muutunud laste kasvatamiseks antud nõuanded Eesti ajakirjanduses üleminekuajal, mil Eesti astus välja Nõukogude Liidust iseseisvaks riigiks. Selleks uurisin, kuidas muutus nende sisu ehk mille kohta enam nõu anti, kuidas muutusid väärtused, mis nõuannetega kaasas käisid ning milliseid kasvatusstiile enam propageeriti. Väärtuste uurimiseks võtsin aluseks Shalom H. Schwartzi määratletud kümme põhiväärtust ning Diana Baumrindi koostatud neli kasvatuse põhistiili. Uurimismeetodina kasutasin standardiseeritud kontentanalüüsi, mis võimaldas vaadelda tekstide muutumist ajas. Valimisse kuulusid ajakirjanumbrid, mis ilmusid aastatel 1980, 1981, 1986, 1987, 1992, 1993, 1998, 1999, 2004 ja 2005. Analüüsitud artikleid, mis rääkisid laste kasvatamist ja jagasid sellealast nõu, oli kokku 210. Minu töö hüpotees oli, et nõuanded on uuritava aja jooksul nii sisu, väärtuste kui ka kasvatusstiilide poolest muutunud. Uurimise käigus selgus, et nii see ka oli. Nõuannete sisus toimunud muutused seisnesid selles, et enne taasiseseisvumist räägiti Nõukogude Naises märgatavalt rohkem viisakusest ja sellest, kuidas lastele kombeid õpetada. Hilisemal perioodil (1990ndate lõpus) räägiti esmakordselt noorte homoseksuaalsusest ja puuetega lastest. Pärast taasiseseisvumist räägiti rohkem ka kasulastest ning jagati rohkem nõu üksikvanematele. Nõuannetes esinevate väärtuste osakaalud varieerusid aastate lõikes üsna palju, kuid mõned trendid olid siiski märgatavad. Näiteks traditsioonide, konformsuse ja universalismi väärtustamine oli uuritud aastakäikude lõikes langustrendis ning heatahtlikkuse väärtustamine kasvas. Kõigi valitud aastate lõikes oli kõige enam propageeritavam väärtus iseseisvus. Kasvatusstiilide osas seisnes kõige olulisem muutus järeleandliku ja autoritaarse kasvatusstiiliga nõuannete osakaalu vahetuses. Kui varem oli rohkem autoritaarset kasvatusstiili järgivaid nõuandeid, siis hiljem oli järeleandliku kasvatusstiili näiteid oluliselt rohkem. Autoriteetset kasvatusstiili propageerivad nõuandeid oli alati kõige rohkem. Eelnevalt kirjeldatud muutused võisid tuleneda üleminekust kommunistlikust riigist demokraatlikuks (ka perekonnaelu võis nii-öelda demokraatlikumaks muutuda) ning üleüldisest individualiseerumisest maailmas ning Lääne meedia mõjust, mis pärast taasiseseisvumist Eesti ajakirjandust mõjutama hakkas. Lisaks muutustele laste kasvatamise nõuannetes, muutus pärast riigikorra vahetumist üldiselt ajakirja Eesti Naine sisu.
Sotsiaaltöö Eestis üheksakümnendate alguses sotsiaaltöötajate mälestuste põhjal
(Tartu Ülikool, 2022) Heero, Meili; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Uudisžanri muutused 1990ndate Eesti päevalehtedes Edasi > Postimehe ja Noorte hääle > Päevalehe > Eesti Päevalehe näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Pihlak, Aleksander; Nuust, Vallo, juhendaja; Ivask, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Selle bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kuidas muutus uudisžanr Eesti päevalehtedes perioodil 1988–1997. Uurimuses analüüsin kahe ajalehe peauudiseid läbi kümne aasta. Nendeks ajalehtedeks olid Edasi, mis valimiks valitud perioodi jooksul muutus ajaleheks Postimees, Noorte Hääl, millest sai valimiperioodi jooksul vahepeal Päevaleht, ning Eesti Päevaleht, mis on väljaande nimeks tänini. Töö esimeses osas andsin ülevaate valimi perioodil toimunud muutustest ajakirjanduses. Meetodiks oli kontentanalüüs, mille abil uurisin kokku 240 uudislugu. Analüüsi tulemustest selgus, et uudisžanris toimus 1991. aastal ja selle ümber suur hüpe kvaliteetsuse poole ehk uudiste edastamine muutus žanri konventsioonidele enam vastavaks. Näiteks hakati pealkirjades kasutama verbe, samuti hakkasid pealkirjad vastama loo fookusele. Avalõiguna hakati rohkem kasutama juhtlõigu tüüpi ja need muutusid aina kompaktsemaks. Uudises hakati kasutama rohkem allikaid ja struktuurilist arengut näitas see, et üha enam tarvitati pööratud püramiidi mudelit. Uurimusest tuli välja ka see, et huvitaval kombel hakkas mõlemas väljaandes paljude tunnuste puhul muutuste suund1995. aasta paiku langema. Kogu seda kiiret arengut võimaldasid uudisžanris mitmed üksteisest sõltuvad tegurid. Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni viinud sündmused vabastasid ajakirjanduse riigi kontrolli alt, mille tagajärjeks oli tsensuuri hääbumine 1980ndate lõpul, täielik kadumine 1990. aastal ning väljaannete erastamine. Tekkis hulgaliselt uusi väljaandeid, mis omakorda tekitasid konkurentsi meediamaastikul. Konkurentsist tingituna olid väljaanded sunnitud oma uudised kvaliteetsemalt esitama. Oma osa muutustes oli ka Tiit Hennostel ja Priit Pulleritsul, kes tõid 90ndatel Eestisse läänelikke ajakirjandusvõtteid ning korraldasid suuremates toimetustes seminare ja koolitusi, õpetades ajakirjanikke, kuidas paremini kirjutada.
Valitsusprogrammi representatsioon peaministrite ametisse astumise kõnedes 1992-2007
(Tartu Ülikool, 2010) Luha, Kersti; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Vanuse mõju karjäärimobiilsusele Eestis siirdeperioodil aastatel 1989 - 2006
(Tartu Ülikool, 2013) Lillipuu, Liisi; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut

Browse

Browsing Ühiskonnateaduste instituut by Subject "1990-ndad"