VKRK lõputööd – Student works

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/17564

Browse

Browsing VKRK lõputööd – Student works by Subject "19. saj. 2. pool"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 3 of 3
  • Thumbnail Image
    Item
    1850. – 1940. aastate kaltsunukud Eesti muuseumides: tüpoloogia, valmistamistehnoloogiad ja materjalikasutus
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Rosenthal, Maris; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
    Maris Rosenthali lõputöö 1850.-1940. aastate tekstiilinukud Eesti muuseumides: tüpoloogia, valmistamistehnoloogiad ja materjalikasutus tegeleb Eesti muuseumides kuni 1940. aastateni valmistatud maa piirkonnast pärit kaltsunukkudega ning keskendub uurimisprobleemile, kuidas eristuvad tekstiilnukutüübid arvestades nukkude valmistamistehnoloogiaid ja materjalikasutust. Uurimisobjektiks on kaltsunukkude tehnilised tunnused – materjalikasutus, erinevate kehaosade olemasolu ja nende omavaheline ühendamine, näo ja juuste olemasolu ning nende tegemisviisid. Uurimisobjektide analüüsimeetodiks sai tehniliste tunnuste omavaheline võrdlemine. Uurimismaterjali valim oli 27 objekti. Uuritava kogumi sees eristusid kolm tekstiilnukutüüpi: rullnukud, eraldi keha külge kinnitatavate jäsemetega nukud ning keha ja jalad osaliselt või ühes tükis nukud. Omakorda on erinevusi tüüpide siseselt. Rullnukud on kõige lihtsamini valmistatav nukud, kuna selle puhul saab õmblustöö üldsegi välistada. Tüübi siseselt saab eristada käteta ja kätega variante. Eraldi keha külge kinnitatavate jäsemetega nukke oli uuritavas kogumis kõige rohkem. Siia rühma kuuluvad need titad, kelle käed ja jalad õmmeldakse eraldi keha külge ning iga kehaosa lõigatakse välja iseseisva tükina. Viimase ja väiksema rühma moodustasid nukud, kelle keha ja jalad osaliselt või ühes tükis ning pea ja käed kinnitatakse eraldi. Esitletud tekstiilnukutüüpide puhul ei saa välja tuua paikkondlike erinevusi. Samuti ei selgu, millised tüübid olid varasemad ja millised hilisemad. Diplomitöö praktilise osana on kaasas Tite tegemise õpetus ehk lühike kaltsunuku õmblemise raamatu makett, kus leiab metoodilise juhendi kolme kaltsunuku õmblemiseks, mille eeskujuks on muuseumide nukud.
  • Thumbnail Image
    Item
    19. sajandi II - 20. sajandi I poole Lääne-Eesti saarte lasterõivad muuseumikogude ja arhiivifotode põhjal. Rahvarõiva-ainelise laste rõivakollektsiooni valmistamine
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Kalle, Maaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
    Lõputöö uurimusliku osa eesmärgiks oli kaardistada muuseumikogudes asuvad Hiiumaa, Saaremaa, Muhu ja Kihnu saarte lasterõivad 19. sajandi II – 20. sajandi I pooleni ja vaadata läbi ning analüüsida samal perioodil laste eluolu kajastanud arhiivifotod. Kinnitust sai hüpoteesiks olnud väide, mille kohaselt 19. sajandi II - 20. sajandi I poole Lääne-Eesti Saarte lasterõivad sarnanesid täiskasvanurõivastele, samas olid need veidi lihtsutatud ja valmistatud vastavalt lapse mõõtudele. Töö praktilise osa käigus valmis tänapäevane rahvarõiva-aineline laste rõivakollektsioon paikkondlikel kirikindamustritel põhinevatest lastekleitidest ja Saaremaa liistikute baasil valmistatud pihikseelikutest. Rõivakollektsiooni teostamisel koostatud tööjuhised, lõike- ja mustriskeemid on abimaterjaliks lastele tänapärvaste rahvarõiva-aineliste rõivaste valmistamisel.
  • Thumbnail Image
    Item
    Viljandimaa tuniistekid 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Häkkinen Tank, Sigrid; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
    Käesolevas töös on vaatluse alla võetud Viljandimaal tuniistehnikas valmistatud tekid. Töös on kasutatud 30 tekki- Eesti Rahva Muuseumis 12, Eesti Rahva Muuseumi Heimtali Muuseumis 7, Eesti Vabaõhu Muuseumis 5, Viljandi Muuseumis 2 tekki ja 1 tekikatked ning eraisikute kogudest 3 tekki. Säilinud tekke on Halliste, Helme, Karksi, Paistu, Pärsti, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkondadest. Töö eesmärgiks on anda lugejale ülevaade Viljandimaal valmistatud tuniistekkidest, nende kaunistusviisidest (tikandid, tuniistehnikas pinnakaunistusvõtted, servakaunistused ning ühendused), suurustest ja kompositsioonilistest lahendustest. Lõputöö praktilise osana valmis tuniistehnikas heegeldatud voodikate, mis on kaunistatud lilltikandiga. Eesmärgiks oli teki valmistamisel kasutada tuniistehnika tehnoloogilisi ja kaunistuslikke võtteid, mida on kasutatud Viljandimaal etnograafiliste tuniistekkide valmistamisel. Tikandis on kasutatud mähk- ja varspistet. Voodikatte materjaliks on punane ja must kolmekordne villane lõng.