VKRK lõputööd – Student works

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/17564

Browse

Browsing VKRK lõputööd – Student works by Subject "aksessuaarid"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 3 of 3
  • Thumbnail Image
    Item
    Mokumegane tehnoloogias ehtekomplekt : loov-praktiline lõputöö
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Netšajev, Mark; Kagovere, Anni, juhendaja; Manglus, Eilve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Mark Netšajevi loovpraktiline lõputöö “Mokumegane tehnoloogias ehtekomplekt” eesmärgiks on uurida mokumegane traditsioonilist valmistamist ja ajalugu ning kirjeldada sellele tehnoloogiale tugineva meeste ehtekompleki valmimist. Mokumegane on Jaapanist pärinev tehnoloogia, milles ühendatakse erinevad värvilised metallid kihtidena ühtseks materjaliks. Töö jaotub kolmeks peatükiks. Esimeses, teoreetilises osas, antakse ülevaade metalli töötlemise tehnoloogia mokumegane ajaloost, selle arengust sajandite lõikes, materjali nimetuse pärinemisest ning kirjeldatakse erinevaid mokumegane valmistamise tehnoloogiaid. Töö teises peatükis käsitletakse ehtekomplektiks vajalike materjalide valmistamist. Tutvustatakse materjalide erinevate proovitükkide tegemist, shakudo valmistamist, antakse ülevaade difusioonühendamisest ning kirjeldatakse ehtekomplektile sobivate mokumegane mustrite loomist. Kolmandas peatükis kirjeldatakse ehete valmistamise protsessi. See hõlmab kujundamist, ehete valmistamist ning lõppviimistlust. Töö tulemusena valmis minimalistliku disainiga mustvalge meestele sobiv ehete komplekt.
  • Thumbnail Image
    Item
    Sitiksallid - Põhja-Viljandimaa 19. sajandi koekirjalistest õlakatetest inspireeritud sallide kollektsioon
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Kuusemets, Kati; Kütt, Christi, juhendaja; Suurkask, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Lõputöö teemaks oli sallikollektsiooni loomine Põhja-Viljandimaa 19. sajandi koekirjaliste õlakatete ainetel. Töö tulemusel valmis kolm villast kangastelgedel kootud koekirjadega, mis pärinevad autentsetelt etnograafilistelt õlakatetelt. Kollektsiooni nimeks sai Sitiksallid – Põhja-Viljandimaa õlakatetel ja eesti tekkidel ühe levinuma traditsioonilise koemustri, „sitikakirja” järgi. Sitiksallid on luksuslikud, originaalkavanditel põhinevad käsitsi valmistatud naturaalsest materjalist sallid, mida saab kanda nii õla- kui ka kaelasallidena. Sallide loomisel on inspiratsiooniallikaks olnud Põhja-Viljandimaa õlakatetelt võetud üle mitmeid iseloomulikke tunnuseid nagu sallide koosnemine kahest eraldi kootud kangapaanist, traditsioonilised koekirjade tüübid jm. Kollektsioon kannab tugevat tunnetuslikku ja visuaalset sidet minevikuga, ent sobib funktsionaalsuse ja disaini poolest ka nüüdisaja inimestele.
  • Thumbnail Image
    Item
    Viljandi- ja Tartumaa võrkvööd 19. sajandil. Vööde tehnikad ja roll traditsioonilises pulmakombestikus ning võimalused kaasajastamiseks
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Külv, Marit; Kütt, Christi, juhendaja; Burk, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Lõputöö eesmärk oli 1) kaardistada Eesti muuseumikogudes säilinud Tartu- ja Viljandimaa võrkvööde tehnilised aspektid, 2) tutvustada vööde rolli 19. sajandi pulmakombestikus ning 3) leida aja- ja asjakohaseid võimalusi veimedega seotud pulmakombestiku taaselustamiseks võrkvööde näitel. Allikmaterjalidena on kasutatud etnograafilisi võrkvöid, arhiivitekste, kirjandusallikaid ning veimeteemalist originaalküsimustikku. Uurimus algab ülevaatega võrkvööde uurimisseisust Eestis. Koostöös TÜ VKA RKO käsitööteaduse terminite komisjoniga on välja pakutud kaasajastatud võrkpõime alased terminid. Uurimuse põhifookus on 19. sajandist säilinud Tartu- ja Viljandimaa võrkvöödel. Kahe maakonna piires joonistuvad välja mitmed ühisjooned nii põimimise tehnikates kui värvikasutuses. Lisaks enam levinud labasele ja diagonaalsele põimele leidub valimis kaks kahepoolses toimses põimes ning viis ringselt põimitud labast vööd. Paljudest kihelkondadest on säilinud üksikud võrkvööd või puuduvad näited sootuks, mis ei luba teha terviklikke järeldusi kihelkondlike tehniliste nüansside, värvi- ja mustrieelistuste osas. Kõrvutades Tartu- ja Viljandimaa pulmapärimuse alast arhiivmaterjali ning meeste vööde kohta leiduvat infot, on kolmandas peatükis antud ülevaade veimedest traditsioonilises pulmakombestikus. Veimi valmistati kogu neiupõlve vältel, enam pärast kosjade vastu võtmist. Annid olid lisaks veimevaka jagamisele olulised mitmetes rituaalides pulmapeo vältel. Neljandas peatükis on pakutud välja lahendusi tänapäeval koopialaadsete võrkvööde põimimiseks. See hõlmab mustriskeeme, hinnanguid materjalile ning arvutusi lõime tiheduse kohta. Töö raames valmisid 24 tööproovi neljast kihelkonnast, mis on leitavast lisast 2. Viimases peatükis vaatleb autor lähemalt võimalusi 19. sajandi pulmakombestiku taaselustamiseks ja veimede valmistamiseks. Küsitluse ning autori kogemuse põhjal on olemas huvigrupp, kes peab lugu vanematest kommetest ning käsitööst. Nende soovidest ja ettepanekutest lähtuvalt on pakutud soovitusi veimede valmistamiseks ning selleteemalise koolituse koostamiseks tänapäeval. Koolituste puhul on oodatud nii üle-Eestilisi kombeid ja pärandit kui ka kitsalt kihelkondlikke tavasid ja esemeid puudutav lähenemine.