Keskkonnatehnoloogia õppekava

Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/30345

Browse

Now showing 1 - 20 of 74

3D fotogramm-meetria abil kuuseokste ehituslike variatsioonide uurimine
(Tartu Ülikool, 2024) Jeets, Gregor; Pisek, Jan, juhendaja; Borysenko, Oleksandr, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Metsaökosüsteemide hindamise üheks kõige olulisemaks parameetriks on lehe pindalaindeks (LAI), kuid selle hindamist segab võrade ning võrsete vastastikune varjutamine. Lehtede vastastikuse varjutamise hindamiseks kasutatakse võrse kogupindala ja silueti pindala suhet (STAR). Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida 3D fotogramm-meetria baasil tehtud võrsete mudelite ehituslikke variatsioone. Mudelite põhjal leitud STAR väärtuseid võrreldi võrsete vastastikuse varjutamise hindamiseks. Uuringu tulemused näitasid, et sama oksa erinevate aastate võrsed on oma vastastikuse varjutamise poolest sarnaste väärtustega. Uuringus kasutatud sinise valguse 3D fotogramm-meetria meetod tõestas, et tegemist on täpse ning lihtsa viisiga võrsete modelleerimisel.
Akna päikesevarju toime Eesti kliimas - analüüs simulatsiooniprogrammiga COMFEN
(Tartu Ülikool, 2013) Ainsaar, Andra; Mauring, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geograafia osakond
Akustilise profileerimise andmete rakenduse analüüs Liivi lahe maastikulis-ökoloogilise kaardi täpsustamiseks
(Tartu Ülikool, 2013) Tsyrulnikova, Sofya; Tsyrulnikov, Arkady, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond
Anaeroobse käitlemise mõju veiseläga antibiootikumiresistentsete bakterite ja patogeenide sisaldusele
(Tartu Ülikool, 2014-08-14) Mutli, Mario; Tiirik, Kertu, juhendaja
Arhede arvukuse ja mitmekesisuse iseloomustamine Paistu hübriidse tehismärgala pinnasfiltrites
(Tartu Ülikool, 2014-08-14) Saare, Kadri; Oopkaup, Kristjan, juhendaja; Espenberg, Mikk, juhendaja
Avaveeliste tehismärgalade potentsiaal põllumajandusliku hajureostuse vähendamiseks Läänemere regioonis
(Tartu Ülikool, 2016) Kill, Keit; Kasak, Kuno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bioenergeetika seadusandlik taust, tehnoloogiad ja kasutamise perspektiivid Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Nõmmik, Marge; Kull, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Biogas production under co-digestion of food waste with sewage sludge
(Tartu Ülikool, 2013) Kanger, Kärt; Truu, Jaak, juhendaja; Ebner, Christian, juhendaja; University of Tartu. Faculty of Science and Tehnology; University of Tartu. Department of Geography
Biokile tehismärgalasüsteemis kasutatud hüdratiseerunud põlevkivituhast filtermaterjali pinnal
(Tartu Ülikool, 2013) Siitam, Lauri-Olavi; Mõtlep, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond
Biometaani kasutuselevõtt mootorikütusena Eestis: Piloot-tootmiskompleksi arendustakistuste analüüs
(Tartu Ülikool, 2016) Lelle, Markus; Roose, Antti, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Biosensori konstrueerimine Escherichia coli määramiseks ja selle kasutamine Tartu Anne kanali veekvaliteedi hindamiseks
(Tartu Ülikool, 2018) Väling, Ingrid; Rinken, Toonika, juhendaja; Jõgi, Eerik, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli konstrueerida antigeen-antikeha äratundmisreaktsioonil põhinev biosensor Escherichia coli määramiseks ja testida selle kasutatavust suplusvee kvaliteedi hindamisel Anne kanalist kogutud veeproovide abil. Escherichia coli on imetajate ja teiste püsisoojaste loomade soolestikus elutsev enamasti kahjutu mikroob. Küll aga esineb E. coli bakteril ka patogeenseid tüvesid, mis põhjustavad ägedaid haigusnähtusid nagu kõhulahtisus, haavainfektsioonid ja kuseteede põletikud. Vältimaks patogeense E. coli sattumist inimorganismi ja ennetamaks võimalike haigusnähtude esinemist, on oluline, et E. coli sisaldus vesikeskkondades ei ületaks lubatud piirnorme. Seejuures on äärmiselt oluline, et E. coli sisalduse määramine toimuks kiiresti ning hoiatus potentsiaalse ohu kohta jõuaks inimesteni õigeaegselt. Traditsiooniliste meetoditena E. coli sisalduse määramiseks vesikeskkondades on tänapäeval kasutusel mikrobioloogilised analüüsid, mis võtavad aega 1-2 päeva ja PCR analüüs, mille läbiviimiseks kulub ligikaudu 6 tundi. Üheks võimalikuks alternatiiviks traditsioonilistele kasutusel olevatele meetoditele E. coli määramiseks on biosensorite kasutamine. Biosensorite eeliseks võrreldes teiste olemasolevate analüüsimeetoditega on lühike analüüsiaeg, kõrge selektiivsus määratava analüüdi suhtes, võimalus teostada mõõtmisi reaalajas ning lisaks puudub vajadus proovide eelkontsentreerimiseks. Bakalaureusetöö käigus konstrueeriti esmalt biosensor E. coli määramiseks. E. coli kontsentratsiooni määramiseks koostati kalibreerimisgraafik, mille lineaarne tööpiirkond oli vahemikus 101 – 107 CFU/ml ning veenduti, et soolade olemasolu vees ei mõjuta biosensoriga mõõdetud tulemusi. E. coli määramispiiriks biosensoriga oli 101 CFU/ml ning analüüsi läbiviimise ajaks 20 minutit. Konstrueeritud biosensorit kasutati Anne kanalist kogutud veeproovide analüüsimiseks. Selgus, et Anne kanali linnapoolses osas jäi E. coli sisaldus veeproovides lubatud normatiivi 32 (103 CFU/100 ml) piiridesse, kuid teisel pool Sõpruse silda, kanali Ihaste poolses osas ületas E. coli sisaldus lubatud normatiivi koguni 1000 korda. Biosensoriga saadud tulemuste valideerimiseks oleks edaspidi vajalik teha veeproovide analüüsid erinevate meeetoditega ning võrrelda saadud tulemusi. Võrdlusmeetoditeks sobivad mikrobioloogilised külvid ning qPCR. Lisaks on võimalik väljapakutud biosensortehnoloogiat tulevikus täiendada, et oleks võimalik eristada patogeensed bakterid mittepatogeensetestning vähendada aparatuuri mõõtmeid, et biosensorit oleks mugav veekogude äärde kaasa võtta ning proove saaks läbi viia kohapeal.
Dating zircons from Francevillian Basin by laser-ablation inductively coupled plasma mass-spectrometry
(Tartu Ülikool, 2021) Kuusk, Carmel; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Paiste, Päärn, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The aim of this bachelor’s thesis was to measure the U-Pb ages of the zircon samples from Francevillian Basin in Gabon using laser-ablation inductively coupled plasma mass-spectrometry (LA-ICP-MS). Three samples were from tuff-like layers from an outcrop of Francevillian FB formation, and two samples were from K-bentonites from Francevillian FD formation intersected in Doume drillcore. As a result, zircon grains from FB formation yielded U-Pb ages over 2800 Ma suggesting that these zircons are inherited from the crystalline basement of the basin. Zircon grains from FD formation did not provide very reliable data. Only one signal was considered as reliable, and this signal yielded Pb-Pb age at 2082 ± 19 Ma.
Deammonifikatsiooni protsessi käivitamine olmereoveepuhasti metaankääriti settevee lämmastikuärastuseks
(Tartu Ülikool, 2019) Salumäe, Maarja-Liis; Tenno, Taavo, juhendaja; Raudkivi, Markus, juhendaja; Mölder, Erik, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas bakalaureusetöös uuriti deammonifikatsiooni protsessi käivitamist olmereoveepuhasti metaankääriti settevee käitluseks. Probleemide tõttu tööstuslikus seadmes alustati paralleelselt laboratoorse reaktori opereerimist, et demonstreerida anammoks protsessi käivitust ilma inhibeerivate teguriteta. Selleks teostati kolme kuu jooksul regulaarselt laborianalüüse, mille tulemuste alusel reaktorit opereeriti. Opereerimisel pöörati enim rõhku sobiva aeratsioonitsükli rakendamisele, stabiilse nitritlämmastiku kontsentratsiooni hoidmisele ning pH väärtuse korrigeerimisele. Ühtlasi leiti põhjused, miks deammonifikatsioon pole uuritavas reoveepuhasti settekäitluskompleksis käivitunud. Peamisteks põhjusteks osutuks biokilekandjate kuhjumine veepinnale ning tõrked automaatika töös. Kandjate kuhjumise tõttu polnud suurel osal kandjatel kokkupuudet setteveega, mistõttu oli kandjale biokile tekkimine takistatud. Vead juhtimissüsteemis, ei suutnud tagada stabiilseid tingimusi anammoks protsessi jaoks, olles mitmetel kordadel tugevalt inhibeerivad. Kaheksanädalase mudelsüsteemi opereerimise jooksul olulist lämmastikärastuskiiruse suurenemist ei märgatud, kuid ärastus kogu perioodi peale oli siiski pidev. Suurim saavutatud lämmastikärastuskiirus oli 8,35 gN/m3d. Suuremat arengut näitasid mudelsüsteemi kandjatega teostatud annuskatsed. Kui 13. veebruaril teostatud annuskatsed NH4+-N vähenemist ei näidanud, siis 21. mail tehtud katse põhjal vähenes NH4+-N 2,3mg/l võrra, mis tõendas anammoks koosluse olemasolu. Lisaks eelnevale toimus uuringuaja jooksul mudelsüsteemis aeglane NO3- -N sisalduse tõus. Kuna nitraatioon üks anammoksprotsessi saadustest, on selle järk-järguline suurenemine täiendav märk anammoksprotsessi käivitumisest. See-eest näitas nitraatiooni väga aeglane tõus, et nitritit oksüdeerivate bakterite limiteerimine on toimunud edukalt ning nitraatlämmastiku kuhjumist süsteemis ei toimunud. Kuna anammoks bakterite kasvukiirus on väga aeglane, ei olnud nii lühikese aja jooksul võimalik häid kiiruseid saavutada. Kuid juba praeguste tulemuste juures on näha, et selektsioon töötab ning kiirem lämmastikärastus läbi anammoksi on oodatav. Mudelsüsteem demonstreeris, et antud biokilekandjate ja tingimustega on käivitus töötamas ning liigub edasi positiivses suunas. Kui tehnilised probleemid on lahendatud, peaks täismahus käivitus edukas olema.
Denitrifikatsiooni inhibeerimise testi usaldusväärsuse kontrollimine
(Tartu Ülikool, 2016) Luks, Liselle; Tenno, Taavo, juhendaja; Klein, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev töö keskendub denitrifikatsiooni inhibeerimise testi metoodika usaldusväärsuse kontrollimisele.Denitrifikatsioon testi metoodika töötati välja Tartu Ülikooli Keskkonnaanalüüsi laboris. Välja töötatud testiga saab hinnata reovee või reovees sisalduvate saasteainete mõju denitrifikatsiooniprotsessi kiirusele. Denitrifikatsioon on bioloogiline lämmastikuärastuse protsess, mille käigus redutseeritakse nitraat molekulaarseks lämmastikuks. Tegemist on ühe osaga aktiivmudaprotsessist ning lämmastiku efektiivseks ärastamiseks on selle toimimine vajalik. Välja töötatud metoodika teeb eriliseks selle kiiresti rakendatavus ning odav hind. Denitrifikatsioonikiiruse inhibeerimiseks kasutati mudelainena 3,5–diklorofenooli. 3,5–diklorofenool on tuntud mürkaine, mida kasutatakse ka teistes inhibeerimise testides. Metoodika rakendamisel saadud tulemuste õigsust kontrolliti koostatud Nordtest meetodil. Selleks koostati X–kaart. X– kaart ehk kontrollkaart võimaldab standardhälbeid kasutadeshinnata, kas saadud tulemused on usaldusväärsed. Usaldusväärsuse hindamiseks jaotatakse X– kaardi osad standardhälbeid kasutades erinevateks tsoonideks. Välja töötatud denitrifikatsiooni testi tulemuste usaldusväärsusustkontrolliti ka arvutatud IC50 keskväärtuse, standardhälbe, standardmääramatuse ja suhtelise kogutud standardhälbe abil. Lisaks arvutatud statistilistele karakteristikutele võrreldi ka laborite arvu, kus Saadud statistilisi karakteristikuid võrreldi nitrifikatsiooni ja hapnikutarbe ISO standardite vastavate väärtustega. Välja töötatud metoodikat saab usaldusväärseks pidada, sest denitrifikatsiooni inhibeerimise testi ning ISO standardite nitrifikatsiooni ning hapnikutarbe inhibeerimise testi tulemuste kokkulangevuse tõttu. Metoodika usaldusväärsust näitab ka Nordtest meetodil koostatud X–kaart. Välja töötatud metoodika valideerimiseks tuleks sooritada veel denitrifikatsioonikiiruse inhibeerimise katsed, et suurendada paralleelkatsete arvu. Suurema arvu paralleelkatsete korral on tulemused usaldusväärsemad.
Denitrifitseeriva fosforiärastuse käivitamine laboriskaalas annuspuhastis
(Tartu Ülikool, 2016) Kupits, Krista; Mandel, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Eesti klimaatilistes tingimustes pinnavee soojussüsteemi rakendatavuse hindamine Tartu veekogude põhjal
(Tartu Ülikool, 2015) Vammus, Lii; Jõeleht, Argo, juhendaja
Käesolevas töös uuriti Tartu veekogude põhjal pinnaveel põhinevate soojussüsteemide rakendatavust Eesti klimaatilistes tingimustes. Selleks võrreldi Emajõe temperatuuri režiimi Lennusadama soojussüsteemi allika, Tallinna lahe merevee temperatuuridega ning arvutati veekogude soojuspotentsiaalid arvestades veekogude temperatuure ja mahte. Saadud võimsusi vaadeldi nii Tartu linna soojamajanduse kui ka üksikute hoonete soojavajaduse kontekstis. Tulemustes selgus, et Väike-Anne kanalist saadavad keskmised võimsused tagavad parimal juhul mõne väiksema hoone soojavajadused. Linna soojamajandusele konkreetne veekogu märkimisväärset lisa ei anna. Emajõest saadavad võimsused on üldjuhul võrreldavad linna soojanõudlusega. Suurimaks piiranguks süsteemi rakendamisele on jõevee nulli-lähedane temperatuur kõige külmematel kuudel, kui soojanõudlus on enamasti kõige suurem. Kogu soojamajandust arvestades ei ole see aga takistuseks pakkumaks alternatiivi ülejäänud perioodidel. Kui soojuspumba süsteem ei ole rakendatav, saab üle minna teistele soojusallikatele. Üldiselt võib öelda, et soojussüsteem Eesti kliimas on rakendatav, kuid iga veekogu puhul tuleks vaadelda eraldi selle temperatuuri režiimi, vee juurdevoolu ja mahtu.
Erinevat tüüpi reoveepuhastite võrdlus lämmastikärastuseks: süstemaatiline kirjanduse ülevaade
(Tartu Ülikool, 2024) Ojar, Eliisabet; Espenberg, Mikk, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Töö eesmärgiks oli uurida ja hinnata erinevate reoveepuhastusreaktorite lämmastiku (N) ärastuse efektiivsust ning selle põhjal selgitada välja sobivaimad reaktoritüübid N-ärastuseks. Töö eesmärgi täitmiseks koguti andmeid erinevat tüüpi reoveepuhastusreaktorite kohta avaldatud publikatsioonidest andmebaaside ScienceDirect, Mendeley ja Google Scholar abil. Lisaks N-ärastusefektiivsusele koguti andmeid ka reaktori teiste parameetrite kohta ning nende parameetrite ja N-ärastuse vaheliste seoste uurimiseks kasutati regressioonimudeleid ja Kendall korrelatsioonimaatrikseid. Töös on esitatud väärtuslik andmebaas erinevat tüüpi reoveepuhastite kohta ning lisaks on tehtud analüüsid andmebaasi põhjal selgitamaks paremini N ärastavaid reaktortüüpe ning nendes toimuvaid protsesse. Kuuest uuritud reaktoritüübist olid kõrgeima N-ärastusefektiivsuse mediaanväärtustega (>80%) SBR ja MBBR-tüüpi reaktorid. Reaktoritüüpide ABR, MABR ja MBR N-ärastusefektiivsuse mediaanväärtusted olid >70%. Kõige madalamat N-ärastusefektiivsust täheldati CSTR-tüüpi reaktoris (mediaan 52,75%).
Erinevate reoveesette käitlustehnoloogiate mõju ravimijääkide sisaldusele reoveesettes
(Tartu Ülikool, 2020) Kull, Laura Maria; Raudkivi, Markus, juhendaja; Velling, Siiri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ravimijääkide sisaldus keskkonnas on viimaste aastakümnettega esilekerkinud probleem ja seetõttu on oluline hinnata erinevate allikate mõju keskkonnale. Töödeldud reoveesette potentsiaalne kasutus väetisena on üks võimalikest viisidest, kuidas ravimijäägid jõuavad keskkonda, tekitades sellega resistentsete bakteritüvede ohtu ja muid võimalikke keskkonnaprobleeme. Käesoleva bakalaureusetöö käigus analüüsiti SPE ja ASE meetodil ettevalmistatud erinevate käitlustehnoloogiatega reoveepuhastite setteproove HPLC-MS meetodiga ja määrati neis ravimijääkide hulka. Analüüsiti järgnevate ravimite jääke proovides: SMX, SDM, NOR, CIP, OFL, MFM, DIC ja CBZ.
Funktsionaalsed tunnused arbuskulaar-mükoriisses kooselus
(Tartu Ülikool, 2017) Lõhmus, Liisa; Öpik, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Arbuskulaarne mükoriisa (AM) on maismaa taimede seas enam levinum mükoriisse kooselu vorm, mida moodustavad krohmseened ja nende taimpartnerid. AM puhul toimub toitainete vahetus seen- ja taimsümbiondi vahel, krohmseened kasutavad taime fotosünteesi produkti, süsinikku, ning taimed saavad seente abil mullast toitaineid (olulised fosfor, lämmastik, mineraalained). AM kooselu ja selle funktsionaalsed tunnused on olulised nii ökoloogilise mitmekesisuse kui keskkonnatehnoloogia vaatepunktist. Käesoleva töö eesmärk oli anda ülevaade tähtsamatest morfoloogilistest funktsionaalsetest tunnustest AM sümbioosis mõlema sümbiondi poolt, ning iseloomustada nende omavahelist sõltuvust. Uurimise all olevad morfoloogilised tunnused hõlmasid krohmseente poolt nii hüüfide pikkuse, mütseeli struktuuri kui ka kolonisatsiooni ulatusega seonduvat. Ilmnes nende tunnuste positiivne kasutegur mõlemale AM kooseluvormi sümbiondile. Peaasjalikult paranes läbi nende tunnuste taime toitainete kättesaadavus, kaitse patogeenide eest, ning vastupanu looduslikele häiringutele. Taimsümbiondi morfoloogilised tunnused nagu juure läbimõõt või juurestiku hargnevus mõjutavad mükoriisse kooselu tekkimise tõenäosust ning iseloomu. AM on oluline keskkonnatehnoloogiline uurimisala. Krohmseened osalevad aktiivselt maismaa süsinikuringes läbi hüüfide morfoloogilise näitaja – eluea. Lisaks on võimalik AM sümbioosi rakendamine erinevate häiringust kahjustatud maa-alade taastamisel. Krohmseente ning AM kooselu edaspidisteks uuringuteks tuleks läbi viia rohkem sesoonselt varieeruvaid uuringuid, mis võimaldaksid rakendusala veelgi suurendada.
Geopolümeeride valmistamise võimalikkus Eesti soojuselektrijaamade põlevkivituhast
(Tartu Ülikool, 2013) Jõgi, Morten; Liira, Martin, juhendaja; Paiste, Päärn, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond

Browse

Browsing Keskkonnatehnoloogia õppekava by Subject "bakalaureusetööd"