Poliitikauuringute instituudi bakalaureusetööd – Bachelor´s theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24342
Kuni 2015.a. Riigiteaduste Instituut
Sirvi
Sirvi Poliitikauuringute instituudi bakalaureusetööd – Bachelor´s theses Märksõna "Aafrika" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 4 4
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Aafrika Liidu ebaefektiivsus ja toimimine kohalike konfliktide lahendamisel: Darfuri ja Somaalia konfliktide näide(Tartu Ülikool, 2014) Välja, Roland; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutKokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et käesolevas töös sai kinnitust fakt, et Aafrika Liit on suhteliselt ebaefektiivne rahvusvaheline organisatsioon ega suuda loodetud kujul mustal mandril asetleidvatesse konfliktidesse panustada. Põhjustena saab välja tuua aga küllaltki palju aspekte. Aafrika Liidu ebaedu põhjuseid konfliktide lahendamisel sai hinnatud läbi erinevate konfliktidesse sekkumise võimaluste. Iga tülisse sekkumise etapp – vahendus (sh sõnavõtt), sanktsioonid ja sõjaline interventsioon (sh humanitaarinterventsioonid) eeldavad teatud kriteeriumite täitmist selleks, et sekkumine oleks edukas. Nagu järelduste peatükist välja tuleb, siis neid kriteeriume suudetakse täita vaid poolikult ning tihti jääb mulje, justkui eelistatakse sõjalist sekkumist püüetele asju rahumeelselt lahendada. Tegelikkuses on aga rahumeelsed sekkumisviisid teooria kohaselt efektiivsemad. Lisaks efektiivsuskriteeriumidele konflikti sekkumise viiside osas tuli töö käigus välja ka tõsiasi, et Aafrikas aset leidvad tõsised probleemid nagu vaesus, HIV, AIDS, näljahädad, kodusõjad ja korruptsioon on asetanud riikide fookuse võrreldes läänelikke väärtusi kandvate riikidega hoopiski teise kohta. Kuna Aafrika Liidu liikmetel on nii palju siseriiklike probleeme, siis pigem keskendutakse nende lahendamisele ning primaarsemad teemad rahvusvahelisest julgeolekust ongi ilmselt need, mis puudutavad rahva ellujäämist, toiduvajaduste rahuldamist jms. Siiski on selge, et sealsetes riikides toimuvad kodusõjad ja hulgaliselt inimohvreid nõudvad kokkupõrked tuleb lahendada, kuid seda ei saa oodata Aafrika ühiskonnalt endalt. Vaja on läänelike organisatsioonide senisest otsustavamat sekkumist ning ehk oleks hea kui vastutust ei üritataks delegeerida ainult sealsetele organisatsioonidele. Selleks, et seda teha, peab Aafrika oma arengus läänemaailmale järgi jõudma. Alles siis saame seal toimuvat hinnata läbi oma vaateprisma.Kirje The effect of predominance of party's ideological positioning: the example of African National Congress(Tartu Ülikool, 2014) Karolin, Anna; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutKirje Maailma Terviseorganisatsiooni tegevus epideemiatega võitlemisel: Ebola näitel(Tartu Ülikool, 2018) Rammo, Säsil; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutBakalaureusetöös uuritakse Maailma Terviseorganisatsiooni tegevust epideemiatega võitlemisel. Selleks hinnatakse organisatsiooni tegevust Ebola viirushaiguse epideemia puhangu näitel. Viimane Ebola epideemia puhang leidis aset Lääne-Aafrikas aastatel 2014 kuni 2016 ning enim haigusjuhtumeid ning surmasid registreeriti Sierra Leones, Libeerias ja Guineas. WHO ning epideemiast mõjutatud riigid peavad epideemia korral kohaldama Rahvusvahelisi Terviseregulatsioone, mis kohustab riike epideemiast või epideemia esilekerkimise ohust WHO-d teavitama, mille järel teeb WHO juures moodustatud komisjon otsuse, kas tegemist on rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorraga ning milliseid meetmeid peab epideemia leviku takistamiseks kasutama. Töös analüüsiti WHO Ebola epideemia vastast tegevust kolme enim mõjutatud riigi näitel. Kirjanduse põhjal töötati välja WHO tegevuse indikaatorid, mille mõõtmiseks leiti sobilikud mõõdikud. Tegevuse indikaatorid olid: WHO poolt eraldatud rahalised ressursid, WHO poolt või sellega koostöös läbi viidud Ebolasuunalised tegevused, WHO poolt vahendatud ja koolitatud personal ning Ebola viirushaiguse epideemia väljakuulutamise kiirus. Lisaks kasutati registreeritud haigusjuhtude ja surmade arvu, et seostada tegevuste mõju epideemia levikuga. WHO Ebola epideemia vastast tegevust analüüsiti Sierra Leones, Libeerias ja Guineas kõigile indikaatoritele toetudes. Selleks koostati WHO tegevuse analüüs riikide lõikes ning võrreldi riikidepõhiseid tulemusi omavahel. Töös leiti positiivne seos WHO poolt eraldatud rahaliste ressursside hulga ning epideemia kestuse vahel, kuid epideemia lühema kestusega ei kaasnenud vähem haigusjuhtumeid või surmasid. Siiski selgus, et ühelgi Maailma Terviseorganisatsiooni tegevuse indikaatoril eraldiseisvana ei olnud märkimisväärset mõju epideemia leviku takistamisele, selle asemel oli oluline indikaatorite koosmõju. Tehti järeldus, et WHO Ebolaga seonduvad tegevused olid vajalikud, kuid eraldiseisvana ei toonud kaasa haigusjuhtude ning surmade märkimisväärset kahanemist.Kirje Terrorismivastase võitluse mõju demokraatia edendamisele Aafrikas: Keenia ja Uganda näitel(Tartu Ülikool, 2014) Käosaar, Kristel; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut