Poliitikauuringute instituudi bakalaureusetööd – Bachelor´s theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24342

Kuni 2015.a. Riigiteaduste Instituut

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 408

2017 Catalan independence referendum: the projection of Russian strategic narratives by RT and Sputnik
(Tartu Ülikool, 2018) Voltri, Johannes; Makarychev, Andrey, juhendaja; Sazonov, Vladimir, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
During the recent years, Russia has been accused in meddling in the internal affairs of Western countries on several occasions. Claims of Russian information campaign have also surfaced related to the Catalan independence referendum, held on 1 October 2017. Although there have been some analyses the author is not aware of any wider academic research examining Russian information activity related to the referendum. The aim of the thesis was to identify the strategic narratives that Russia disseminated to the English-language audience in relation to the Catalan independence referendum, and connect them with broader Russian foreign policy interests. The author, inter alia, seek to ascertain why Russia was interested in Catalonia in the first place and how it is used various communicative tools to achieve its goals. The author set a hypothesis that Russia was taking advantage of the events in Catalonia to enfeeble the European Union. To test the hypothesis the author conducted a poststructuralist discourse analysis on the content of Sputnik and RT that was published between 1 September and 31 October 2017. Apart from the news articles, television coverage of RT was also analysed. The coverage was viewed through the prism of the strategic narratives theory by Miskimmon, O’Loughlin and Roselle in connexion with the discourse theory of Laclau and Mouffe. The author ascertained that the tense and at times violent conflict in Catalonia gave Russia a pretext to amplify the tensions and direct the coverage towards the European Union. Russia first argued for the intervention of the EU to give the conflict an international dimension. As the EU remained a bystander, Russia actively projected an identity narrative of the EU as hypocritical and not living up to the democratic values it serves to epitomise. EU was shown in decay and in the process of disintegration with an intent to weaken the West’s hegemony and by doing this strive for a multilateral world order where the role of Russia would be increased. The hypothesis was thus confirmed. The work contributes to the wider efforts of elucidating the range and technique of Russian information activities and demonstrates that Russia has vested interest not only in its close neighbourhood but also further away where it is not and active player itself.
Aafrika Liidu ebaefektiivsus ja toimimine kohalike konfliktide lahendamisel: Darfuri ja Somaalia konfliktide näide
(Tartu Ülikool, 2014) Välja, Roland; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et käesolevas töös sai kinnitust fakt, et Aafrika Liit on suhteliselt ebaefektiivne rahvusvaheline organisatsioon ega suuda loodetud kujul mustal mandril asetleidvatesse konfliktidesse panustada. Põhjustena saab välja tuua aga küllaltki palju aspekte. Aafrika Liidu ebaedu põhjuseid konfliktide lahendamisel sai hinnatud läbi erinevate konfliktidesse sekkumise võimaluste. Iga tülisse sekkumise etapp – vahendus (sh sõnavõtt), sanktsioonid ja sõjaline interventsioon (sh humanitaarinterventsioonid) eeldavad teatud kriteeriumite täitmist selleks, et sekkumine oleks edukas. Nagu järelduste peatükist välja tuleb, siis neid kriteeriume suudetakse täita vaid poolikult ning tihti jääb mulje, justkui eelistatakse sõjalist sekkumist püüetele asju rahumeelselt lahendada. Tegelikkuses on aga rahumeelsed sekkumisviisid teooria kohaselt efektiivsemad. Lisaks efektiivsuskriteeriumidele konflikti sekkumise viiside osas tuli töö käigus välja ka tõsiasi, et Aafrikas aset leidvad tõsised probleemid nagu vaesus, HIV, AIDS, näljahädad, kodusõjad ja korruptsioon on asetanud riikide fookuse võrreldes läänelikke väärtusi kandvate riikidega hoopiski teise kohta. Kuna Aafrika Liidu liikmetel on nii palju siseriiklike probleeme, siis pigem keskendutakse nende lahendamisele ning primaarsemad teemad rahvusvahelisest julgeolekust ongi ilmselt need, mis puudutavad rahva ellujäämist, toiduvajaduste rahuldamist jms. Siiski on selge, et sealsetes riikides toimuvad kodusõjad ja hulgaliselt inimohvreid nõudvad kokkupõrked tuleb lahendada, kuid seda ei saa oodata Aafrika ühiskonnalt endalt. Vaja on läänelike organisatsioonide senisest otsustavamat sekkumist ning ehk oleks hea kui vastutust ei üritataks delegeerida ainult sealsetele organisatsioonidele. Selleks, et seda teha, peab Aafrika oma arengus läänemaailmale järgi jõudma. Alles siis saame seal toimuvat hinnata läbi oma vaateprisma.
Äärmuslikud vaated vasak-parem skaalal ja poliitiline osalemine Euroopa Sotsiaaluuringu küsitluse põhjal
(Tartu Ülikool, 2012) Tomson, Age; Mölder, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The aim of the analysis „Political Participation and Placement on Left-Right Scale based on European Social Survey Data“ is to describe the relation between political participation and political views on left-right scale. Socio-economical variables are also added to demonstrate their influence on the previously mentioned relation. Political participation is often understood and analyzed in terms of voting behavior. In this paper broader definition of participation is used. Political participation is an attempt of an individual or a group to influence the process of political decision-making. Taken from the European Social Survey 2011, three possibilities of political participation are considered: singing petition, participating lawful public demonstration and working in another organization. To view political views of individuals, their self-placement on left-right scale is used. At the beginning of this paper I constructed an argument based on theories of Robert E. Lane, David O. Sears and Giovanni Sartori about extreme views and political participation. I claim that people with extreme views tend to be politically more active than people with moderate political views. This claim did not get asserted in this paper. It came out that only people with left-extreme views are politically more active than moderates and right-wing extremists in general are not. The only exception occurred in working in another organization where in some cases there were more active participants among right-wing extremists than among people with moderate views. Higher level of education influenced participation as theory suggested. Participation level was higher among people with 15 years and more education than people with less education. Influence was similar inside all political viewgroups: left-wing extremist, moderates and right-wing extremists as well. Theory also suggests that people with higher level of household income participate more. It also got confirmed as participation rates gradually rise when family income increases. When considering the age of the most active participation, it should be middle age, somewhere between forties and fifties. Current analysis confirms that and shows that people who participate are on an average younger than people who have not participated in last 12 months in specific form of political participation. When looking data about states separately, the main trend is that citizens of European Union old memberstates participate more than people from new memberstates. In addition, in countries where the participation rates are high in general, participation rates of left-wing extremists are extremely high. On the other hand when looking into an example of working in other organizations, participation rate among people who consider themselves right-wing extremists is quite high when compared to signing petitions and attending demonstrations.
Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tundide ning antud ainete õpetajate roll õpilaste poliitiliste ideoloogiate kujunemisel
(Tartu Ülikool, 2024) Kerro, Karolin; Urmann, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tundide rolli õpilaste ideoloogiate kujunemises. Valimistulemused viitavad, et noored ei osale aktiivselt valimistel. Näiteks 2023. aasta Eesti parlamendivalimistel hääletas alla poole 18-24-aastastest, moodustades vaid 6,7% kogu valimas käinutest (Valimised 2024). Kuigi Eesti noorte üldised haridusnäitajad püsivad kõrgel - seda kinnitavad näiteks PISA (Programme for International Student Assessment) testide kõrged tulemused(Çıtak 2024) –, on 2022. aasta rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu kohaselt Eesti noorte kodanikuosaluse näitajad keskmisest all pool, samuti iseloomustab Eesti noori vähene huvi poliitiliste ja ühiskondlike teemade vastu(Ümarik jt 2022). Passiivsus poliitikamaastikul võib tekitada probleeme, sealhulgas noorte arvamuste ja murede eiramist poliitikamaastikul. Selles kontekstis on oluline mõelda, kuidas haridussüsteem võib mõjutada poliitiliste ideoloogiate kujunemist ja seeläbi noorte poliitilist käitumist. Uurides haridussüsteemi ja noorte ideoloogiate kujunemist, saame paremini aru, kuidas formuleeruvad noorte ja tulevaste põlvkondade uskumused, väärtused ja käitumismustrid ning kuidas õppeained ja antud ainete õpetajad saavad toetada sotsiaalset sidusust, poliitilist osalust ja kriitilist mõtlemist. Süvaintervjuude põhjal loodud analüüsist selgub, et Eesti noortel on raskusi ideoloogia teema mõistmisega ning tihtipeale ei osata selgitada ideoloogia rolli ühiskonna ning ka nende endi eludes. Õpilaste sõnul tuleneb teadmiste auk vähesest või täiesti puudulikust teema käsitlusest. Ka õpetajate sõnul käivad ideoloogia teemad väga lühidalt ühiskonnaõpetuse materjalidest läbi ning ajaloos keskendutakse pigem sündmustele, mitte sündmuste poliitilisele taustale. Süvaintervjuudest selgus, et õpilased pigem tunnevad, et õppekava ning õpetajate õpetusstiil on väga neutraalne ja seetõttu ei ole ka tekkinud kunagi pinget kindlat maailmavaadet pooldada. Bakalaureusetöö annab tervikliku ülevaate varasemalt leitud seostest ideoloogiate ja haridussüsteemi vahel ning kuidas analüüsis leitud tulemused peegeldavad antud teemat Eesti kontekstis.
Ajalooliselt rõhutud põlisrahvaste suhtes rakendatud heastamispoliitikad: Austraalia aborigeenide näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Vatsar, Eike Maria; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Ajateenijate aktiivse kaitsetahte kasvatamine kaitseväeteenistuses
(Tartu Ülikool, 2023) Herman, Minna-Liisa; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Sõda Ukrainas on muutunud globaalset julgeolekukorda kardinaalselt. Olenemata Ukraina armee edusammudest, tähendab 2023. aastal imperialistliku agressorriigi naabriks olemine Eestile taasiseseisvumise aja kõige ärevamat julgeolekukriisi. Riigis, mille armee on üles ehitatud kodanike osalusele relvajõududes, on iga kaitsemüüris seisva inimese kaitsetahe ülioluline kaitsevõime komponent. Käesolev bakalaureusetöö heidab pilgu perioodil 2021–2022 ajateenistust läbinud reservväelaste ajateenistuskogemusele, et uurida nende hinnangut oma kaitsetahtele ja seda kujundavatest teguritest. Antud töö kontekstis vaadatakse kaitsetahet kui indiviidi positiivset hoiakut sõjalise kaitse suhtes, mis väljendub soovis panustada ise vastavalt oma võimetele koduriigi kaitsmisesse. Seejuures pööratakse uurimistöös fookus just ajateenistuse ja 24. veebruaril 2022. aastal täiemahuliselt puhkenud Ukraina sõja mõjule nende isikliku kaitsetahte kujunemises. Uurimistöö eesmärk on tulemustele põhinedes töötada välja soovitused selleks, kuidas saaks kaitsevägi kui üks Eesti riigikaitse tugisammas kasvatada ajateenijate kui tulevaste reservväelaste ja seeläbi Eesti põhilise sõjalise jõu aktiivset kaitsetahet ehk valmisolekut kaitsetegevuses osaleda. Selle eesmärgi täitmiseks kasutati kvalitatiivset meetodit, mille raames viidi läbi kakskümmend pool-struktureeritud intervjuud neljas erinevas väeosas aegateeninud reservväelasega. Töö tulemusena leiti, et ajateenijad hindavad oma soovi panustada Eesti kaitsmisesse pigem kõrgeks ning selle hinnangu kujunemisel mängis väga olulist rolli Ukraina sõda, mille täiemahuline puhkemine jäi intervjueeritavate teenistusperioodi sisse. Selle tulemusel tugevnes ajateenijate militaaridentiteet, kasvas usk Eesti kaitsevõimesse ja paranes ohu tunnetamine. Uurimistööst selgus, et iseäranis Ukraina sõja konteksti ja mõjusid arvesse võttes hindasid värsked reservväelased oluliseks ajateenistuse rolli nende isikliku kaitsetahte kujunemisel.
Ameerika Ühendriikide ja Hiina Rahvavabariigi vastastikuste kaubandussidemete mõju poliitilisele koostööle
(Tartu Ülikool, 2017) Alev, Rain; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolevas uurimuses analüüsib autor Ameerika Ühendriikide ja Hiina Rahvavabariigi vastastikuse kaubanduse mõju poliitilisele koostööle. Uurimus lähtub vastastikuse sõltuvuse teooriast ning jaguneb nelja peatükki. Uurimuse esimeses pooles annab autor ülevaate vastastikuse sõltuvuse teooriast ning teises pooles tutvustab kasutatavat meetodit ning analüüsib kaubandussidemete mõju Ameerika Ühendriikide ja Hiina Rahvavabariigi poliitilisele koostööle. Selgitamaks välja kaubandussidemete mõju poliitilisele koostööle, vaatleb autor kahe riigi kaubandussidemeid aastail 2001-2013 ning võrdleb neid ÜRO Peaassamblee hääletustulemustes kajastuva Lijpharti indeksiga, mis väljendab poliitilist koostööd. Kaubandusnäitajatest on vaatluse all nii kahepoolse kaubanduse maht USA dollarites kui ka kahepoolse kaubanduse osakaal mõlema riigi kaubandusest. Analüüsi käigus selgus, et kahepoolse kaubanduse osakaalu mõlema riigi kaubandusest ning Lijpharti indeksi vahel esineb mõningal määral korrelatsiooni, mille põhjal võib järeldada, et kaubandussidemed omavad mõju poliitilisele koostööle. Märksõnad: USA, Hiina, kaubandus, rahvusvahelised suhted, Lijpharti indeks, ÜRO, Peaassamblee, vastastikune sõltuvus.
Ameerika Ühendriikide välispoliitiline pööre Aasiasse ja selle mõjud Euroopa julgeolekupoliitikale
(Tartu Ülikool, 2024) Kullamaa, Karel; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Ameerika Ühendriikide poolne julgeolekugarantii on ajalooliselt olnud Euroopa julgeolekupoliitika keskseks osaks. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida Ameerika Ühendriikide Aasiasse pöördumise (pivot to Asia) poliitika mõju NATO Euroopa liitlaste julgeolekupoliitikale. Töö teoreetiliseks aluseks oli Glenn Snyderi liiduteooria ja selles tutvustatud hülgamise (abandonment) ja lõksujäämise (entrapment) mõisted. Uurimuse läbiviimisel kasutati peamiselt kvantitatiivset andmeanalüüsi. Võrreldi andmeid USA vägede paigutamise, USA sõjalise välisabi, Euroopa riikide kaitsekulutuste ja kaitsekoostöö kulutuste kohta aastatel 2001-2022. Samuti viidi läbi korrelatsioonianalüüs Euroopa liitlastele antava sõjalise välisabi ning Euroopa riikide kaitsekulutuste ja koostöö vahel. Nende analüüside tulemused näitavad, et USA Aasiasse pöördumise poliitikal ei ole olnud märgatavat mõju Euroopa julgeolekupoliitikale, ning USA panus Euroopa kaitsele ei vähenenud oluliselt pärast Aasiasse pöördumise poliitika algust, vaid on hoopis suurenenud tänu Venemaa poolt tuleneva ohu suurenemisele. Üldiselt on Euroopat puudutav julgeolekupoliitika olnud juhitud geopoliitiliste sündmuste poolt, nagu Venemaa sissetung Ukrainasse 2014. ja 2022. aastal.
Ametlik riigiideoloogia parteide tegevuses Türgi kemalismi näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Laur, Merlin; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
An analysis of the effects of the financial crisis on the performance of eurosceptic parties in national elections
(Tartu Ülikool, 2016) Rätsep, Martin; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Assessing the political factors behind the progress in Turkey’s accession process into the European Union
(Tartu Ülikool, 2016) Mandre, Maris; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
objective of this thesis was to explore the extent to which political factors have influenced Turkey’s accession process into the European Union. The thesis first discussed the Europeanization literature to frame Turkey’s integration with the EU. The theoretical basis for the role of the EU member states was then framed through the two-level game and the theory of liberal intergovernmentalism. The theoretical framework implied that the member states are central actors in the EU, as they forward their rational interests between the domestic and international levels. Furthermore, member states’ central role in the enlargement process is also apparent, as the condition of unanimity of all of the EU decisions reflects. The negotiation process between the EU and Turkey as the main part of the accession was the central subject of the present analysis. The first, essential part of the analysis sought to track Turkey’s progress based on the European Commission’s annual progress reports on Turkey in the years 2005-2015. Turkey’s progress in alignment with the EU acquis in the 33 chapters was measured using quali-quantitative methods; and the cases used for further analysis were selected following the logic of most similar system design. The resulting selection of chapters were found to share a similar pattern in their progression as they were all well advanced. However, the chapters differed in the status that they had achieved by 2015. Continuing with the analysis, it appeared that the negotiations have essentially reached a deadlock. Namely, three of the analyzed chapters were subject to a blockage from a member state or suspended by the EU Council, thus could not be opened to negotiations for political reasons. Somewhat surprisingly, political factors also affected chapters that were open and technically advanced enough to be provisionally closed. The stalling of negotiations based on the chapters assessed in the present work, in one way or another, stems from the ‘Cyprus question’. The key finding in this work was that the capabilities of the member states to influence the process may be essential in the EU enlargement, as is the case with Turkey’s membership application. Therefore, even with Turkey’s continuing progress in the negotiation areas, it is clear that there is a presence of strong political factors which determine the limited rate of the accession process.
Asymmetrical interdependence in energy relations between the Russian Federation and Baltic States: effects of the Finnish LNG terminal and Balticconnector
(Tartu Ülikool, 2015) Veispak, Philip Sebastian; Belyi, Andrei, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Attitude towards environmental issues: Dutch, Italian, Estonian and Bulgarian example
(Tartu Ülikool, 2018) Grigorjev, Maria; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Environmental issues and climate change affect all areas of life on earth, and all the environmental issues are being affected by many aspects of human activity. This paper studies the attitudes different countries from the European Union have towards environmental issues. The countries addressed are the Netherlands, Italy, Estonia and Bulgaria, out of which the first two joined the European Union in it’s earlier days and the latter two more recently. To understand the attitudes towards environmental and climate issues, each states’ individual environmental actions are studied in addition to research about their Representatives votes in the European Parliament. As a result, it is safe to say all countries mentioned in this paper work towards improving the environment and climate problems, although facing different obstacles. The actions taken by the countries vary in size and frequency due to each states’ economical prospects, abilities and necessities.
Auguste Comte’i ja John Stuart Milli käsitlus emotsioonide rollist poliitikas: rekonstruktsioon ja kriitiline analüüs
(Tartu Ülikool, 2023) Nõmm, Piibe; Piirimäe, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev uurimistöö üritab leida vastust küsimusele, kuidas saaks ratsionaalses arutelus ja ühiskonnaelu juhtimisel tuua mõistus ning tunded paremasse kooskõlla. Sellele küsimusele vastuse leidmiseks pöördume esimeste programmiliste mõtteavalduste juurde; prantsuse filosoof Auguste Comte sotsiaalteaduste mõiste ühe rajajana ning inglise filosoof John Stuart Mill tema kriitiku ja edasiarendajana. Comte pani kirja ning Mill arendas edasi ideed positivismist, mis on teooria, mis proovib inimeste intellektuaalsed võimed ja sotsiaalse sümpaatia tuua üksteisele võimalikult lähedale. Käesolev töö analüüsib algset teooriat ning seejärel proovib seda religioosses, poliitilises ning moraalses kontekstis sobitada tänapäevasesse ühiskonda. Töö autor leiab, et kuigi positivismi levitamine religiooni nime all ei oleks tänapäeval mõttekas, on sellised religiooni aspektid nagu rituaalid ning alateadvuslik süvendamine võimsad tööriistad hoolivuse suurendamiseks. Poliitilises võtmes on tähtis arvestada erinevate ühiskonnagruppidega ning jagada vastutust nii indiviidide kui ka juhtorganite vahel. Moraalsete emotsioonide levitamine nõuab ülemaailmse ühtsustunde propageerimist, kuid seda ülesannet ei tohiks panna vaid naiste õlule, nagu algselt Comte välja pakkus. Positivismi eesmärkideni jõudmist võib lihtsustada tänapäevane liikumine efektiivne altruism, mis küll ei tegele niivõrd inimeste emotsionaalse harimise või poliitilise faktoriga, kuid teaduslike viiside abil vähendab kannatusi ning tähtsustab mõistuse ja emotsioonide omavahelist suhet.
Autonoomsed piirkonnad täisdemokraatliku ja hübriidrežiimi tingimustes: Hispaania Kuningriigis asuva Kataloonia ja Venemaa Föderatsioonis asuva Tatarstani näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Halilov, Indrek; Tüür, Karmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
In the 21st century, the definite quantity of autonomous regions is contested due to political ambiguity, but the general estimation is that there are under fifty. Autonomous regions with a limited range of legislative and executive power can be defined by several parameters. Primarily historical development, geographical position, ethnic homogeneity, subsidiarity principle and the future outlook of independence. Regarding autonomous regions, there are ones located, both in democratic countries (e.g. United Kingdom, Denmark, Finland), and in non-democratic countries (e.g. Iraq, China). The aim on this undergraduate thesis, is to analyse and to compare autonomous regions, located inside the territory of democratic vis-a-vis non-democratic countries. The thesis, will compare two variables; The Republic of Tatarstan, the federal subject of the Russian Federation and the autonomous entity of Catalan in the Kingdom of Spain. The research, will analyse the differences of regional autonomy, regarding its geographical and political position, either in a democratic or a non-democratic region. Secondly, it will analyse the interests of the central Governments, regarding their strategy on the enlargement or further restrictions, for the autonomous entity. Thirdly, it will study how the autonomous regions have used the power given to them, and what are there perspectives for the future. The thesis paper, will use both qualitative and quantitative research methods to analyse and compare the independent variables which affect the two autonomous regions. The hypothesis is – The preconditions and “true” reasons for an autonomous region to rise from the cradle are quite similar, but regarding further development of the regions, then the autonomous entities in democracies are more likely to gain more power and stability, than the ones in non-democracies. In the research, in order to compare the two autonomous regions, there is a need to analyse the following independent variables: the historical process of regional development, geographical position, population variance, economical power, foreign policy goals, stability of the central power, and the extent of sovereignty given. The research is divided into two parts. The first part will analyse the theoretical definition of an autonomous region. In the second part, the two autonomous regions will be compared, regarding their historical development, their current political and economical situation as well as their future perspectives. Finally, the paper will make assumptions, regarding the possibility of these autonomous regions of becoming independent countries as well as the scope of threats which could occur in the case of devolution.
Autonoomsete piirkondade valimisuuringute empiiriline analüüs
(Tartu Ülikool, 2013) Otsmaa, Sten-Arne; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Autoritaarne juhtimine ja rahvusidentiteet autoritaarsete režiimide riigipeade uusaastakõnedes: Xi Jinpingi ja Vladimir Putini 2013-2022 kõnede võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2023) Moorats, Kristel; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev uurimustöö üritab vastust leida küsimusele, kas autoritaarseid riigivalitsejaid seob mingi ühine muutuja või arusaam, mille kohaselt nad poliitikat ajavad. Selleks on valitud Vladimir Putini ja Xi Jinpingi uusaasta tervituskõned aastast 2013-2022, need kodeeritud pidades silmas autoritaarset juhtimisstiili ja rahvusidentiteeti ning koostatud tulemuste põhjal temaatiline analüüs. Presidentide uusaasta kõned leidavad aset igal aastal, kus riigipea pöördumine on suunatud otse rahvale (Barkoff 2022:13). See teeb sellest kõneliigist ühe kõige järjepidevama ning ka populaarsema kõne riigis, mistõttu võib sealt leida vähem kommertslikku suhtumist, rahvusest tulenevaid eripärasid ning kavatsusi, mida suuremal arreenil ei propageerita (Barkoff 2022:13). Sellest tulenevalt analüüsib käesolev töö Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini ja Hiina Rahvavabariigi presidendi Xi Jinpingi uusaasta tervituskõnesid eesmärgiga tuvastada kõnedest autoritaarset juhtimist ja rahvusidentiteeti. Analüüs põhineb kodeeritud kõnedest ning nende temaatilisest analüüsist kõnelejate vahel. Käesolev töö loodab tuua selgust tuvastamaks autoritaarseid juhte ning seda, kuidas on selle algeid võimalik tuvastada juhtide enda väljaöeldust. Samuti heidab see töö valgust sellele, kuidas on autoritaarse juhtimise juures võimalik tagada nii lojaalne rahvas nagu Venemaa Föderatsioonis ja Hiina Rahvavabariigis, tuvastades rahvusidentiteeti kõnelejate väljaöeldus.
Autoritaarsete režiimide lagunemine araabia kevade eel: Tuneesia ja Egiptuse võrdlus
(Tartu Ülikool, 2013) Hein, Heili; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Avalike teenuste kättesaadavus e-töötukassa näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Nepste, Gregor; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureusetöö „Avalike teenuste kättesaadavus e-Töötukassa näitel“ eesmärgiks on analüüsida, kuidas ja mil määral tagab riik avalike hüvede kättesaadavust e-Töötukassa kaudu. Töötukassa peamine sihtgrupp on organisatsiooni statistika järgi Harjumaalt väljaspool elavad põhiharidusega lihttöölised, kelle digitaalsed oskused on vähesed. Kuna riik soovib aina enam suunata ühiskonnaliikmeid e-teenuseid kasutama, asendades sellega füüsiliselt pakutavaid teenuseid, siis tuleneb sellest Töötukassa sihtgrupi oskuseid arvesse võttes tehniline barjäär ehk tõhususemõjususe dilemma. Dilemma tekkimist aitab aga potentsiaalselt vältida disainmõtlemine, mille eesmärk on innovatsioonimudelina teenuse disainimine lähtuvalt lõppkasutaja vajadustest ja oskustest. Valideerimaks probleemi olemasolu, analüüsitakse antud bakalaureusetöös e-Töötukassa disainipõhimõtteid vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti sedastatud seitsmele soovitustele. Antud soovitused on riigi poolt sõnastatud nõudmised e-teenuste arendamiseks ning sätestavad riigipoolsed e-teenustega seotud standardid. Analüüsi läbiviimiseks kasutatakse kvalitatiivse analüüsi tegevusuuringut, mille abil võrreldakse e-Töötukassa kolme teenust kirja pandud soovitustega. Teenused, mida iseteeninduskeskkonnas uuritakse, on järgmised: koolituskeskkond, tööotsingu portaal ja arvelevõtmine. Kuna Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti seitsmest soovitusest neli on implementeeritavad platvormiüleselt, analüüsitakse iseteeninduskeskkonda järgmise kolme soovituse najal: teenuse automatiseeritus, teenuse kättesaadavus ja teenuse kasutamise lihtsus. Analüüsi läbiviimisel võetakse arvesse Töötukassa peamise sihtgrupi väheseid digitaalseid oskuseid. Töö lõpus pakutakse saadud tulemuste põhjal ettepanekuid, kuidas disainmõtlemine võiks teenuseid paremaks muuta; ettepanekuid põhjendatakse olemasolevate uuringute ja statistikaga. Bakalaureusetöö annab tervikliku arusaama e-Töötukassa tõhususe-mõjususe dilemmast, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti juhiste võimekusest dilemmat tuvastada ning disainmõtlemise rakendamise potentsiaalist.
Avaliku arvamuse kujundamine Venemaa siseriiklikus meedias 2020. aasta Mägi-Karabahhi konflikti näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Kudrjavtseva, Olga; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Meedia tänapäeval ei ole lihtsalt informatsiooni edastaja. Lai auditoorium, teabe edastamise kiirus ja meedia kättesaadavus võimaldab kasutada meediat poliitilistel eesmärkidel, kujundades teatud avaliku arvamust. Autoritaarsetes režiimides on meedia eriti haavatav poliitiliste eesmärkide elluviimiseks, kuna see on valitsuse kontrolli all. Avalik arvamus on oluline võimu ja valitsuse otsuste legitimiseerimises. Selleks, et võim oleks täielikult legitiimne, peavad elanikud olema sellega nõus ning teatud avaliku arvamuse kujundamise abil tekitatakse arusaama, et tehtav otsus on õige ja vajalik. Avalik arvamus autoritaarses režiimis on vahend poliitilise eesmärgi – võimu legitimiseerimise – saavutamiseks. Antud töö eesmärk oli uurida Mägi-Karabahhi konflikti kajastamist Venemaa siseriiklikus meedias. Konflikti osapoolteks olid Armeenia ja Aserbaidžaan ning mõlema osapoolega on Venemaal sõbralikud suhted. Venemaa osales relvarahukokkuleppe saavutamises ning selle tulemusena olid viidud konfliktitsooni vene sõjaväelased rahu tagamiseks. Venemaa ametlik positsioon konfliktis oli neutraalne. Töö käigus otsiti vastust küsimusele, missuguse avaliku arvamuse kujundati ning mil määral hoiti meedias neutraalsust, mida ametlik joon väljendas. Kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodit kasutades olid analüüsitud RIA meediaväljaande uudiseartiklid tuvastamaks konflikti osapoolte ja teiste toimijate kajastust. Oli leitud, et kuigi uudiseartiklites seisukohti väljendades säilitasid Venemaa valitsuse esindajad, poliitikategelased ja eksperdid neutraalsust, domineeris meedias pilt, mille kohaselt oli Aserbaidžaan konflikti agressor ning meedia oli seega Armeenia kasuks. Meedia järelikult hoidis neutraalsust vaid teatud määral. Venemaa kajastus meedias oli aga väga positiivne. Venemaa oli kajastatud meedias kui vajalik toimija konflikti lahendamiseks. Kujundati selline avalik arvamus, mille baasil võib väita, et Venemaa otsus viia konfliktitsooni sõjaväelasi rahu tagamiseks oli õige ja vajalik ning otsus oli seega legitiimne.

Sirvi

Sirvi Poliitikauuringute instituudi bakalaureusetööd – Bachelor´s theses Pealkiri järgi