Poliitikauuringute instituudi bakalaureusetööd – Bachelor´s theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24342
Kuni 2015.a. Riigiteaduste Instituut
Sirvi
Sirvi Poliitikauuringute instituudi bakalaureusetööd – Bachelor´s theses Märksõna "Aasia" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Ameerika Ühendriikide välispoliitiline pööre Aasiasse ja selle mõjud Euroopa julgeolekupoliitikale(Tartu Ülikool, 2024) Kullamaa, Karel; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutAmeerika Ühendriikide poolne julgeolekugarantii on ajalooliselt olnud Euroopa julgeolekupoliitika keskseks osaks. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida Ameerika Ühendriikide Aasiasse pöördumise (pivot to Asia) poliitika mõju NATO Euroopa liitlaste julgeolekupoliitikale. Töö teoreetiliseks aluseks oli Glenn Snyderi liiduteooria ja selles tutvustatud hülgamise (abandonment) ja lõksujäämise (entrapment) mõisted. Uurimuse läbiviimisel kasutati peamiselt kvantitatiivset andmeanalüüsi. Võrreldi andmeid USA vägede paigutamise, USA sõjalise välisabi, Euroopa riikide kaitsekulutuste ja kaitsekoostöö kulutuste kohta aastatel 2001-2022. Samuti viidi läbi korrelatsioonianalüüs Euroopa liitlastele antava sõjalise välisabi ning Euroopa riikide kaitsekulutuste ja koostöö vahel. Nende analüüside tulemused näitavad, et USA Aasiasse pöördumise poliitikal ei ole olnud märgatavat mõju Euroopa julgeolekupoliitikale, ning USA panus Euroopa kaitsele ei vähenenud oluliselt pärast Aasiasse pöördumise poliitika algust, vaid on hoopis suurenenud tänu Venemaa poolt tuleneva ohu suurenemisele. Üldiselt on Euroopat puudutav julgeolekupoliitika olnud juhitud geopoliitiliste sündmuste poolt, nagu Venemaa sissetung Ukrainasse 2014. ja 2022. aastal.Kirje Rahvusvahelise kliimarahastuse tähtsus kliimaeesmärkide saavutamisel arengumaades: Aasia riikide näitel(Tartu Ülikool, 2022) Müllerson, Raneli; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutBakalaureusetöö autor püstitas hüpoteesi, et kliimaeesmärkide saavutamise jaoks ei piisa vaid rahvusvahelisest rahastusest, vaid rolli mängivad ka riigi valitsuse seisukohad, elanike valmisolek ja teadlikkus ning kliimamuutuste leevendamise prioritiseerimine üle majanduskasvu. Varasemates uurimistöödes on neid tegureid uuritud ja relevantseks tõestatud. Vaadeldavate riikide ehk Pakistani, India, Filipiinide ja Bangladeshi tulemused on erinevad nii välise abi summade kui ka kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamise ja taastuvenergia kasutusele võtmise puhul. Uurimistöös analüüsiti Maailmapanga ja kahe kliimarahastusega tegeleva fondi toetatud projekte riikides, nende eesmärke ja antud rahasummade suurusi. Teiste tegurite puhul analüüsiti riikide kaupa Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile esitatud dokumente kliimaeesmärkide kohta, riikide esindajate kõnesid 2021. aastal toimunud kliimakonverentsil, elanike seas läbi viidud küsitlusi ning majanduskasvu. Analüüsi käigus selgus, et kliimaeesmärkide saavutamiseks olulistes näitajates parimaid tulemusi saavutanud riigi ehk Pakistani valitsus prioritiseerib kliimamuutuste leevendamist üle majanduskasvu, rahvas on teadlik ja nõus panustama ning majanduskasv kõige aeglasem. Kliimaeesmärkide saavutamisel ei ole suudetud edu saavutada Filipiinidel ja Bangladeshis, kelle valitsused ei ole nõus ilma välise rahastuseta panustama. Nende riikide rahvastik oli kliimamuutustest teadlik, kuid ei olnud valmis enda majandusliku olukorra kehvemaks muutmisega. Indias, mis on saanud enim raha ja tähtsustab seda enim, kuid on kehtestanud süsinikumaksu, on kasvuhoonegaaside emissioonide hulk tõusnud kõige vähem. Töö tulemused vastavad püstitatud hüpoteesile ning töö tõestab, et kõige tähtsam tegur kliimaeesmärkides edu saavutamiseks on riikide valitsuste valmisolek seada kliimamuutuste leevendamine majanduskasvust ettepoole ning seejärel on olulised väline rahastus ja elanike hoiakud.