Arvutitehnika bakalaureusetööd enne 2014 – Bachelor's theses before 2014

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/25565

Siin kollektsioonis paiknevad arvutitehnika õppekava bakalaureusetööd

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 29

Aerosooli tekke modelleerimisprogrammi lisatarkvara
(2012-05-29) Ploom, Indrek
Üldjoontes oli eesmärgiks luua süsteem, mis omaks senise süsteemi kõiki olulisi võimalusi, aga oleks viidud sellisele baasile, milles oleksid kõrvaldatud senise süsteemi põhilised puudused ja milles saaks teda hiljem hõlpsasti täiendada. Eesmärgiks oli luua kasutaja jaoks võimalikult lihtne ja kasutajasõbralik süsteem, mille kasutamine ei nõuaks kasutajalt erilisi teadmisi. Oluline oli see, et kasutaja saaks lihtsasti sisestada ja muuta lähteparameetreid (või neid automaatselt ettenähtud vahemikes genereerida) ning muus osas käiks töö tema jaoks täis automaatselt, vajutades vaid vastavaid nuppe. Kindlasti pidi programm võimaldama lähtekomplektide salvestamist või laadimist nimega failist. Puududa ei tohtinud ka kõikide väljade tühjendamine ühe nupuga ehk algseisu taastamise funktsioon ega vaikeväärtuste seadmiste võimalus. Pidi olema võimalus märata vahemikke, kust programm genereeriks juhuslike arvude baasil väärtusi. Tulemuste võrdlemine referentsväärtustega pidi samuti olema täisautomaatne. Kasutaja jaoks pidi kõik olema realiseeritud graafilises kasutajaliideses. Graafiline aken pidi olema inglise keeles, et seda programmi saaksid kasutada ka muukeelsed.
Android OS rakenduste automaattestid Robotium raamistikul
(Tartu Ülikool, 2013) Poomre, Igor; Peterson, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Automatiseeritud päikesevari taevakaamerale
(Tartu Ülikool, 2013) Kena, Ranno; Kuusk, Joel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Autonoomne seade elastsusmooduli mõõtmiseks
(Tartu Ülikool, 2011) Kautlenbach, Sven
Materjali pinge ja deformatsiooni vahelise seose kirjeldamiseks kasutatakse elastsusmoodulit, mis kirjeldab keha struktuuri muutust jõu avaldumisel. Vastavalt struktuuri muutustele on võimalik määrata materjali jäikus/elastsus. Elastsuse määramisega on võimalik leida materjali jaoks sobiv kasutusvaldkond. Elastsusmoodul annab seega kasuliku infona keha füüsilise ja keemilise ehituse mõju materjali elastsetele omadustele. Elastsuse leidmist kasutatakse palju teadustöös, mille raames arendatakse küllaltki uue tehnoloogiaga polümeerseid aktuaatoreid. Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut on üks mitmest teadusasutusest üle maailma, kus sellega tegeldakse. Taoliste aktuaatorite jõud ja kiirus on selges seoses nende elastsusmooduliga, seega oleks teadlastel vaja alati pärast uue materjali valmimist kiiresti ja lihtsasti mõõta selle Youngi moodul. Youngi moodul E on üks peamiselt kasutatavast elastsusmoodulist. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli valmistada autonoomne seade, mida saab kerge vaevaga kasutada pehmete materjalide Youngi mooduli mõõtmiseks. Masina tööpõhimõtte aluseks on mehaanikas laialt kasutuspinda leidnud kolme punkti meetod. Antud lõputöö jaguneb nelja peatükki. Esimene peatükk kirjeldab elastsusmooduli mõistet ning annab ülevaaate selle eksperimentaalsest määramisest. Teises peatükis käsitletakse loodud seadmele esitatud nõudeid ning tuuakse valminud seadme tööpõhimõtte kirjeldus. Tehniline informatsioon loodud elastsusmooduli mõõteseadme kohta on leitav kolmandast peatükist ning kõige lõpuks on neljandas peatükis antud seadmele mõõtmistulemuste veahinnang.
Defektide visualiseerimine grafeenis nanoteemantide abil
(Tartu Ülikool, 2015) Pall, Anne-Mai; Lange, Sven
Elektroaktiivsete polümeeride testimise stend
(2012-05-29) Olentšenko, Georgi
Elektroaktiivsed polümeerid (EAP-d) on materjalid, mis võivad muuta oma kuju kui neile on rakendatud pinge. Kuigi sellised materjalid ei arenda suurt jõudu, siis tänu kujumuutmisomadustele on EAP-dele leitud palju rakendusi Maal. Kosmoseprojektid on aga tagasihoidlikumad selliste materjalide rakendamisega. Põhjus on EAP-de teadmata töökindluses. Neid materjale ei ole piisavalt testitud. Sellise olukorra muutmiseks on algatatud töökindlate ioonjuhtivate elektroaktiivsete polümeeride väljatöötamise projekt (ESTPECS-13), mille üheks osaks ongi erinevate EAP-de testimine. Projekti jooksul ehitatakse elektroaktiivsete polümeeride testimise stend, mis võimaldab automatiseeritult testida EAP-e. Käesoleva töö eesmärgiks on paigaldada elektroaktiivsete polümeeride testimise stendi alla fiksaator, mis toetab stendi elektrikatkestusel, kuid ei sega stendi tööd. Lisaks peab stend olema võimeline tuvastama elektrikatkestusi ja vajadusel jääma fiksaatori peale seisma. Käesolev töö tutvustab elektroaktiivseid polümeere ja nende rakendusi. Siis räägitakse töökindlate ioonjuhtivate elektroaktiivsete polümeeride väljatöötamise projektist. Edasi tutvustatakse elektroaktiivsete polümeeride testimise stendi ülesehitust ja tööpõhimõtet. Töö põhiosa on stendi fiksaatori kahe lahenduse kirjeldus. Mõlemal lahendusel on oma tööalgoritm. Lõpuks kirjeldatakse kasutatud elektrikatkestuse tuvastamise meetodit ja stendi seiskamist katkematu toiteallika abil.
ESTCube-1 electrical power system - design, implementation and testing
(University of Tartu, 2013) Ilbis, Erik; Pajusalu, Mihkel, supervisor; University of Tartu. Faculty of Science and Technology; University of Tartu. Institute of Physics
ESTCube-1 elektromagnettõukurite automatiseeritud kerimisseadme arendus ja testimine
(2012-05-30) Uiboupin, Tõnis
Eesti Tudengisatelliidi projekt alustas 2008. aasta suvel Tartu Ülikoolis eesmärgiga edendada kosmosetehnoloogiaalaseid teadmisi. Projektist on välja kasvanud Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Helsingi Ülikooli, Saksa kosmoseagentuuri ja Eesti Lennuakadeemia tudengite täismõõduline rahvusvaheline koostöö. Projekti abil on õpilastel võimalik omandada olulisi praktilisi kogemusi teadustöö realiseerimisel ning projekti arendamisel algusest lõpuni. ESTCube-1 satelliit on esimene Eesti Tudengisatelliidi projekti raames arendatav satelliit. ESTCube-1 põhineb Cubesat standardil, mille töötas välja Kalifornia Riiklik Polütehniline Ülikool (California Polytechnic State University – Cal Poly) koostöös Stanfordi Ülikooliga. Standard on mõeldud peamiselt tudengisatelliitide projektideks ja see võimaldas muuta satelliitide ehitamise ja üleslaskmise palju odavamaks ning kättesaadavamaks. Selle bakalaureusetöö eesmärgiks on konstrueerida automatiseeritud elektromagnettõukurite kerija, selle arendamine, riistvaraliste ja tarkvariliste nõuete koostamine. Tõukurid on vajalikud ESTCube-1 satelliidi asendi määramise ja kontrolli süsteemis (ADCS – Attitude Determination and Control System). Antud lõputöö jaguneb viieks peatükiks. Esimene peatükk kirjeldab satelliidi asendi määramise ja kontrolli süsteemi eesmärki. Teises peatükis seletatakse lahti elektromagnettõukurite tööpõhimõte. Kolmandas peatükis käsitletakse loodud seadmele esitatud nõudeid ning tuuakse seadme tööpõhimõtte kirjeldus. Tehniline informatsioon loodud elektromagnettõukurite kerimisseadme kohta on leitav neljandast peatükist ning kõige lõpuks on viiendas peatükis antud seadme ning keritud tõukurite testimisenõuded.
ESTCube-1 päikeseelemendi simulaatori arendus ja testimine
(Tartu Ülikool, 2013) Lillmaa, Henri; Pajusalu. Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
ESTCube-1 Tether End Mass Imaging System Design and Assembly
(2012-05-28) Kuuste, Henri
The primary mission of the first Estonian student satellite, ESTCube-1, is to test the electric solar wind sail principle in ionospheric plasma. In order to accomplish this, the CubeSat standard based spacecraft will be launched into polar low-Earth orbit (LEO) and a small aluminium mass attached to the end of a 10 m long tether is to be reeled out using centrifugal force. The tether is then charged and the effect of ionospheric plasma on the angular velocity of the satellite is measured. During this experiment, the deployment of the tether needs to be verified. Therefore, an imaging system capable of capturing the tether end mass at various distances from the satellite has been developed. On ESTCube-1 this system is also used to carry out the secondary objective of Earth imaging for outreach purposes. Moreover, the camera has been designed as an independent module that is reusable in future spacecraft missions with extremely limited weight, volume, power, and communication bandwidth. The goals of this work were stated as follows: • List the requirements for the camera subsystem of ESTCube-1. • Design an independent, robust, and reusable camera module for use in small satellites. • Outline camera module firmware design. • Create software for camera control and testing. • Test the functionality and electrical characteristics of the resulting hardware. The research presented in this study was conducted over a period of one and a half years. During this time preliminary studies were conducted, two hardware prototypes and the final engineering model were constructed and tested. Several iterations of firmware and detailed test plans were developed.
FPGA kasutamine analoogheli digitaliseerimiseks ja töötlemiseks
(Tartu Ülikkol, 2013) Summatavet, Koit; Rosin, Margus, Juhendaja; Valk, Fred, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool.Tehnoloogiainstituut
FPGA kasutamine digitaliseeritud analoogheli visuaalseks kuvamiseks
(Tartu Ülikool, 2013) Randmaa, Andres; Rosin, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Ioonide lennuaja spektromeetri elektroonikasüsteemi täiustamise võimalused
(Tartu Ülikool, 2010) Laaniste, Heiki
Käesolev referatiivne uurimistöö käsitleb Turu Ülikoolile kuuluva, aga põhiliselt Lund-i Ülikooli MAX laboratooriumis kasutatava ioonide lennuaja spektromeetri (Time of Flight, TOF) elektroonikasüsteemi täiustamise võimalusi, keskendudes sealjuures sellest süsteemist lähtuvate signaalide digitaliseerija uurimisele ja võimalike uute ning paremate digitaliseerijate otsimisele. Töö annab sissejuhatava ülevaate ioonide lennuaja mõõtmisest massspektroskoopia metoodikaga ja massspektromeetrite põhiomadustest ning MAX laboris asuva TOF elektroonikasüsteemi olemusest. Internetiuuringu põhjal tehtud suurem osa tööst sisaldab informatsiooni ja analüüsi erinevate tootjate poolt pakutavate digitaliseerijate ning aeg-digitaalmuundajate kohta. Võrdlevad tabelid annavad ülevaate mõnedest kõige kiirematest saadaolevatest (ja ka mõnest peatses tulevikus saadaolevast) seadmetest, mida oleks võimalik kasutada massspektroskoopia mahukate eksperimendiandmete kogumiseks ja salvestamiseks.
Jalgpalliroboti löögimehhanismi elektroonikalahendus
(Tartu Ülikool, 2013) Kruus, Kalle-Gustav; Kruusamäe, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Juhtprogrammi ning riistvara projekteerimine täisautonoomsele LPC1768 ARM Cortex-M3 protsessoril baseeruvale andmehõivemoodulile
(2012-06-01) Sepp, Madis
Arvutusvõimsuse kiire kasv ja erinevate tarkvara- ja riistvaraplatvormide laialdane levik on loonud olukorra, kus klassikalist andmehõivemoodulit saab kergesti luua suvalise manussüsteemides kasutatava kontrolleri baasil. Sellise lahenduse eeliseks on asjaolu, et mõõdetavat andmevoogu saab suunata läbi mõne liidese edasi kohta, kus andmete salvestamine, edasine töötlemine ja esitamine on otstarbekam kui andmehõivemoodulis endas. Klassikaliselt salvestatakse mõõdetavad andmed mõõteseadmes endas või edastatakse läbi USB või RS232 liidese arvutisse, mis lugemite võtmise ajal peab pahatihti kogu aeg töötama. Antud töös uuritakse võimalust mõõdetavate andmete (kohest) edastamist serverisse, mis juba ise tegeleb andmete salvestamise ja visualiseerimisega. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on projekteerida loodava andmehõivemooduli riistvara sisendite ja väljundite sidestamiseks ning toiteahel, mis koosneb nii vahelduvvooluvõrgu toitest kui ka tagavara aku toitest. Lisaks riistvarale tuleb arendada ka tarkvarapakett, mille ülesandeks on tagada LPC1768 ARM Cortex-M3 protsessoril baseeruva andmehõivemooduli stabiilne ja tõrgeteta töö ning selle külge ühendatud anduritest lugemite võtmine, edasine töötlus ja salvestamine. Oluliseks lisanõudeks on juhtprogrammi kõrge töökindluse tagamine, mis võimaldaks seda kasutada ka tööolukordades, kus andmehõivemoodulile ligipääs on raskendatud. Selliseks kohaks võib näiteks olla ilmajaam mõnel väikesaarel. Tarkvara arendatakse C keeles. Bakalaureusetöö käigus arendatakse välja erinevad programmi moodulid andmevoogude edasiseks töötlemiseks ja salvestamiseks sh liideste automaatne algseadistamine; tarkvara taaskäivitus ja veebikliendi tugi mõõdetavate andmete serverisse edastamiseks. Analoog-digitaalmuunduritest mõõdetavate andmete töötlemisel kasutatakse digitaalseid filtreid mõõdetavate andmete kvaliteedi ja mürakindluse tõstmiseks. Andmete automaatne ülekanne välisesse serverisse toimub läbi 3G raadiomodemi. Programmi osad, mis sõltuvad palju konkreetsest kasutatavast riistvarast st andurit tüübist, luuakse viisil, mis võimaldab konkreetse rakenduse hiljem juurde programmeerida, kasutades juba varem loodud liidese definitsioone. Erinevate andmehõivemoodulite automaatseks eristamiseks ja häälestamiseks toimub tarkvara konfigureerimine serverist. Kuna andmehõivemoodul võib ise paikneda tulemüüri taga, siis kogu süsteemi konfigureerimine käib serverist üksiku andmehõivemooduli algatusel teatud ajaintervalliga. Töö esimeses osas antakse ülevaade manussüsteemides kasutatavatest riistvara- ning tarkvaralahendustest. Seejärel tutvustatakse ARM tehnoloogiat ja vastavat käsustikku. Edasi antakse ülevaade juba konkreetselt antud töös kasutatava LPC1768 ARM Cortex-M3 protsessori ehitusest ja võimalustest ning esitatakse nõuded projekteeritavale seadmele. Lisaks tutvustatakse erinevaid aku tehnoloogiaid ning valitakse projekti jaoks sobivaim. Edasi jätkatakse riistvara disainimisega loodavale andmehõivemoodulile. Loodava tarkvara arendust alustatakse üksikute liideste jaoks vajalike meetodite kirjutamisest. Lisaks luuakse meetodid, mis tagavad süsteemi stabiilse töö ka siis, kui mõni liides või tööparameeter on vigane. Näiteks salvestatakse mõõdetavad andmed kohalikus mälus, kui serveriühendus puudub. Serveriühenduse tekkimisel sünkroniseeritakse serveriga ka ühenduse katkestuse ajal mõõdetud andmed. Viimases peatükis uuritakse ja pakutakse välja lahendused kuidas välistada andmete ülekandmisel võimalikud tekkivad vead ning esitatakse algoritm tarkvara automaatseks uuendamiseks serverist. Lisaks uuritakse võimalusi vähendamaks riski, et keegi kolmas osapool saaks serverisse valeandmeid logida või muul moel süsteemi tööd häirida.
Lisamälu ühendusvõimaluse loomine Mindstroms platvormile
(Tartu Ülikool, 2013) Krull, Kait; Altin, Heilo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogisteaduskond; Tartu Ülikool.Tehnoloogiainstituut
Mitmekanaliline programmeeritav signaaligeneraator
(Tartu Ülikool, 2013) Savostkin, Jevgeni; Punning, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Nõuded robotmannekeenide fotostuudio tehnilise toe tarkvarale
(Tartu Ülikool, 2013) Terasmaa, Tõnis; Tõnnisson, Aleksander, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
OGCE (Open Grid Computing Environments)
(Tartu Ülikool, 2006) Türk, Raido; Vainikko, Eero, juhendaja
Piesoelektrilise mootori juhtseade kuupsatelliidile
(Tartu Ülikool, 2013) Kalde, Jaanus; Allik, Viljo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond

Sirvi

Sirvi Arvutitehnika bakalaureusetööd enne 2014 – Bachelor's theses before 2014 Pealkiri järgi