Psühholoogia instituut

Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/14985

Browse

Now showing 1 - 20 of 1196

11-14 aastaste Eesti poiste suhtlemisärevus, -valmidus ja suhtlemiskompetentsus
(Tartu Ülikool, 2014) Lulla, Reet; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Eesti koolide 11-14 aastaste poiste hinnanguid oma suhtlemisärevusele, -valmidusele ja suhtlemiskompetentsusele ning võrrelda tulemusi varem läbi viidud uurimustega Eestis (Polt 2005, Meldo 2004). Lisaks vaadeldi, kas tajutud edukus mõnes õppeaines on seotud uuringus osalejate suhtlemiskäitumisega. Uuringus osales kokku 215 poissi, kes täitsid kolm küsimustikku: PRCA-24, WTC, SPCC ja lisaküsimused õppeainete kohta. Leiti, et tänapäeval on poiste suhtlemisärevus pigem langenud, kuid samas on poiste suhtlemisvalmidus madalam, võrreldes nende eakaaslastega aastal 2005. Madal suhtlemisärevus, keskmiselt kõrgem suhtlemisvalmidus ning kõrge tajutud suhtlemiskompetentsuse iseloomustab neid poisse, kes tunnevad ennast koolis tugevalt oma emakeeles ning erinevates võõrkeeltes. Kõrge suhtlemisärevus on aga poistel, kes peavad oma tugevaimaks õppeaineks koolis kunstiõpetust.
13-14aastaste Eesti teismeliste meelolu- ja ärevushäirete sümptomite seos probleemse nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kasutamisega
(Tartu Ülikool, 2019) Veere, Katrin; Täht, Karin, juhendaja; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemad uuringud on näidanud, et meelolu- ja ärevushäired on sagedasemad vaimsed probleemid, mis on seotud probleemse nutiseadmete kasutamisega. Probleemne nutiseadmete kasutamine on aga seotud digiseadmetes veedetud aja kestuse, tiheduse ja tegevustega, mida seadmes tehakse. Antud magistritöö eesmärgiks oli uurida, millised on 13-14aastaste teismeliste meeleolu- ja ärevushäirete sümptomite seosed nutitelefonide ja sotsiaalmeedia kasutamisega. Uuringus osales 197 7. klasside õpilast 10 Eesti linna- ja maakoolist, neist tüdrukuid 53% ja poisse 47%. Uuringus osalenud teismelistest ca 97% kasutab nutitelefoni. Meelolu- ja ärevushäirete sümptomeid ennustas nii probleemne nutiseadmete kui suurenenud aja veetmine sotsiaalmeedias. Meelolu- ja ärevushäired ei ennustanud produktiivne ja meelelahutuslik digiseadmetes veedetud aeg. Tüdrukutel esines võrreldes poistega rohkem meelolu- ja ärevushäireid ja probleemset nutiseadmete kasutamist. Tüdrukud kasutasid nutiseadmeid rohkem sotsiaalmeedias suhtlemiseks ja nende keskmised skoorid olid suuremad ilmajäämishirmus.
15-aastaste kooliõpilaste aktiivsus- ja tähelepanuhäire skoori seos toitumise ja sotsiaalmajanduslike teguritega
(Tartu Ülikool, 2021) Huul, Karoliina; Kurrikoff, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös uuriti ELIKTU valimi (N = 593) põhjal 15-aastaste kooliõpilaste toitumise ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) skoori seost, eriti seoseid kala-, muna-, puu- ja juurviljade, kiirtoidu- ning magusatarbimisega. Samuti uuriti pere sotsiaalmajandusliku seisu ja vanemate hariduse seost ATH skooriga. ATH skoori võrreldi erinevate toitude ja toodete tarbimissageduse ning -kogusega; samuti sotsiaalmajanduslike teguritega. Leiti, et kõrgemal ATH skooril on oluline seos eelkõige kiirtoidu, soolaste näkside ja karastusjookide igapäevase tarbimisega. Lisaks oli kõrge magusasisaldusega toitude osas kõrgemal ATH skooril oluline seos küpsiste igapäevase tarbimisega, ning sama tendents oli teistel magusasisaldusega toodetel. Muud tulemused ei näidanud olulisust.
20-26 kuu vanuste eesti laste grammatilise arengu mõõtmine MacArthuri Suhtlemise Arengu testi lühiversiooniga
(Tartu Ülikool, 2013) Hein, Silver; Urm, Ada, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev töö käsitleb 20-26 kuu vanuste eesti laste grammatilise arengu mõõtmist MacArthuri Suhtlemise Arengu testi lühiversiooniga. Selle tarvis koostati sama testi täismahulise versiooni andmete põhjal lühiversioon, mille grammatika osa koosneb neljast osast – sõnade kasutamisest, sõnalõppudest, lausepaaridest ning lapse kolmest pikimast lausest. Seejärel analüüsiti lühiversiooniga kogutud andmeid. Saadud tulemustest ning nende võrdlusest varasemate uuringutega võib järeldada, et loodud lühiversioon on sobilik – s.t., piisavalt usaldusväärne – vahend, et hinnata selles vanuses olevate väikelaste grammatilist arengut. Kuid samas ei tohiks arvata, et see on täpsem tööriist kui laboris läbiviidud uuringud. Lühiversiooni kasulikkus seisneb siiski selle lühiduses. Töö lõpus on väljatoodud paar ettepanekut, mis võiks lühiversiooni reliaablust ja valiidsust veelgi suurendada.
3-4 aastaste laste sotsiaalsete oskuste esmane hindamine
(Tartu Ülikool, 2015) Marran, Thea; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Sotsiaalsete oskuste osatähtsus lapse arengus muutub oluliseks lapse sotsiaalse maailma avardumisel, suhtlemisel eakaaslastega lastekollektiivis. Sotsiaalsete oskuste madal tase on riskiteguriks lapse hilisemas kooliedukuses. Käesolev magistritöö on keskendunud 3-4aastaste laste sotsiaalsete oskuste hindamisele kasutades lasteaia õpetajate hinnanguid. Antud magistritöö eesmärgiks oli luua uus mõõtvahend Sotsiaalsete oskuste küsimustik (edaspidi SOK) ning uurida mõõtvahendi reliaablust. SOK täideti 186 lapse (99 poissi, 87 tüdrukut) kohta 20st lasteaiast. Lapsed jagunesid norm- ja riskigrupiks. Riskigruppi kuulusid kõne arengu mahajäämusega lapsed, nende hulgas oli rohkem poisse võrreldes tüdrukutega, neil oli enam tervise ja kõneprobleeme. Faktoranalüüsi tulemusena osutus SOK parimaks lahendiks neljafaktoriline mudel: interpersonaalsed oskused, impulsiivsus, õppimisega seotud oskused ja negatiivsed käitumisviisid. Uuringu tulemusena selgus, et riskigruppi kuuluvatel lastel on madalamad õppimisega seotud sotsiaalsed oskused (sh kõne arusaadavus, enesereguleerimine) võrreldes normgrupiga. Samuti oli riskigruppi kuuluvate laste peredel madalam sissetulek võrreldes normgrupiga. Kokkuvõtlikult võib kaaluda SOK kasutamist 3-4aastaste laste sotsiaalsete oskuste esmasel hindamisel, sest selle abil on võimalik eristada väheste sotsiaalsete oskustega lapsi üldisest grupist.
3-7aastaste laste sotsiaalseid oskusi mõjutavad tegurid ühe lasteaia näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Lapse arengut ja koolivalmidust hinnates on tähtis pöörata tähelepanu sotsiaalsetele oskustele. Käesolev magistritöö keskendub ühe lasteaia näitel 3-7aastaste laste sotsiaalsetele oskustele. Eesmärgiks on leida tegureid, mis seostuvad sotsiaalsete oskuste arenguga lasteaiaealistel lastel. Magistritöös püütakse välja selgitada lapse sotsiaalsete oskuste võimalikku seost õpetaja töökogemuse ja rühma psühhosotsiaalse keskkonnaga. Kontrollitakse Sotsiaalsete oskuste küsimustiku (edaspidi SOK) kasutamisvõimalust 5-7aastastele laste sotsiaalsete oskuste hindamiseks ning riskigruppi kuuluvate laste välja selgitamiseks. Lisaks SOKile kasutatakse Tugevuste ja Raskuste Küsimustikku (TRK) ning Psühhosotsiaalse Keskkonna Hindamise Küsimustikku (PSKK). SOK täideti 122 lapse kohta (65 poisi ja 57 tüdruku). Lapsed jagunesid normgrupiks (N=90) ja riskigrupiks (N=32). Riskigruppi kuulusid kõne arengu mahajäämusega ja terviseprobleemidega lapsed. Leiti, et SOK on võimalik eristada lasteaiaea lõpuni riskigrupi lapsi normgrupi lastest, terviseprobleemidega lastel on madalamad õppimisega seotud sotsiaalsed oskused (z(1, 119)=-2,99, p < 0,002) ja eakaaslastega suhtlemise oskused (z (1, 119) = -2,90, p < 0,008). Mida suurem on õpetajate töökogemus (t (7, 76) = 1,98, p <0,01), mida pikem on lapse lasteaiatöös osaletud aeg (t(7, 76) = 3,56, p< 0,001) ning mida kõrgemalt on hinnatud psühhosotsiaalses keskkonnas sõbraliku ja toetava õhkkonna loomist (t(7, 76) = 2,61, p< 0,01) seda kõrgemaks hindavad õpetajad laste sotsiaalsete oskuste taseme.
3. klassi õpilaste digiseadmete kasutamise seosed liikumise ja heaolu, õues viibimise ning tervisega
(Tartu Ülikool, 2020) Liivas, Keiti; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja mis määral on laste digiseadmete kasutamine seotud liikumise ja heaolu, õues viibimise ning tervisega. Sealjuures võeti arvesse sugudevahelisi erinevusi ja eristati digiseadmete kasutamisel meelelahutuslikke tegevusi muust ekraaniajast. Eesti koolide 3.klasside õpilased (n = 283) täitsid enesekohased küsimustikud. Peakomponentide analüüsi tulemusel eristus digiseadmete kasutamises 2 komponenti: Meelelahtus ja Info tarbimine. Poisid kasutavad digiseadmeid meelelahutuseks keskmiselt rohkem kui tüdrukud; tüdrukud viibivad rohkem õues kui poisid. Liikuvamad ja enam õues viibivad lapsed hindavad oma tervist paremaks. Mitmese lineaarse regressioonianalüüsiga leiti, et Info tarbimine (sh koolitöö tegemine) ennustab õues viibimist ning Liikumist ja heaolu positiivselt; Meelelahutus ennustab aga õues viibimist negatiivselt. Tulemuste paremaks tõlgendamiseks tuleks uurida, kui palju aega ja milleks lapsed digiseadmeid täpsemalt kasutavad, millised tervisekaebused neil esinevad ning mida nad õues teevad.
4-aastaste laste grammatiliste ja metalingvistiliste oskustega seotud tegurid
(2022) Uuemäe, Johanna; Tulviste, Tiia; Schults, Astra; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
4-aastaste laste sõnavara mitmekesisus erinevates suhtlussituatsioonides emaga ning selle seos ema haridustasemega
(Tartu Ülikool, 2013) Teesaar, Liis; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti 4-aastaste laste sõnavara mitmekesisust suhtlemissituatsioonis emaga ning selle seost ema haridustasemega. Samuti vaadeldi suhtlussituatsiooni ja soo mõju sõnavarale. 15 ema ja nende 46 – 50 kuused lapsed vestlesid kahes erinevas situatsioonis: söögilaua- ning minevikusündmuse vestluses, mis lindistati ja transkribeeriti ning analüüsiti CLAN programmis. Kõne näitajad, mida analüüsiti olid kõne hulk (öeldud sõnade arv), eritüveliste sõnade arv, lausungite arv, keskmine lausungi pikkus sõnades, ning sõnavara mitmekesisus (eritüveliste sõnade ja kogu sõnavara suhe). Emad täitsid küsimustiku pere taustaandmete ja enda hariduse kohta. Tulemustes ei leitud ema haridustaseme ja lapse sõnavara vahel olulist seost, küll aga leiti, et ema haridus on seotud ema enda keelenäitajatega ja seeläbi ka lapse kõne tasemega. Suhtlussituatsioon ei avaldanud mõju lapse kõnele aga ilmnes mõju ema kõnes lausungi pikkusele ja eritüveliste sõnade arvule. Lapse sugu avaldas mõju, poisid rääkisid vähem kui tüdrukud.
5-15 küsimustiku kohandamine eesti keelde väga madala sünnikaaluga sügavalt enneaegsena sündinud laste valimil
(Tartu Ülikool, 2012) Lust, Monika; Tänavsuu, Triinu, juhendaja; Elias, Ailen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Seminaritöö peamiseks eesmärgiks oli 5-15 (FTF) küsimustiku (Parent questionnaire for evaluation of development and behaviour in 5 – 15-year old children) kohandamine eesti keelde ning selle kliinilise valiidsuse kontrollimine väga madala sünnikaaluga sügavalt enneaegsena sündinud laste valimil (valimisse kuulus 27 last). 5- 15 vanemaküsimustik loodi ADHD (Attention deficit hyperactivity disorder) ja sellega kaasuvate häirete ning teiste psühholoogilise häirete diagnoosimise ühe etapina. Testi kasutusvaldkondade hulka kuuluvad: esialgse idee saamine sellest, kas lapsel võib esineda mõni spetsiifiline ja diagnoositav neuropsühhiaatriline häire; lapse kognitiivse ja käitumusliku staatuse hindamine; sõeluuringu läbiviimise vahend. Konvergentse valiidsuse hindamisel võrreldi seoseid FTF testi ja PEP-R (Psychoeducational Profile Revised) testi vastavate allskaalade vahel. Lisaks uuriti FTF testi reliaablust (skaalade sisemine reliaablus ja vanemate kui hindajate vaheline reliaablus) ning tulemuste seost taustaandmetega. FTF testi adapteerimine on klinistide seisukohalt oluline, kuna annab nende käsutusse lapsevanema hinnangule toetuva küsimustiku, mis võimaldab hinnata lapse arengut ja arenguraskusi mitmetest aspektidest lähtuvalt. 5-15 testis uuritavateks valdkondadeks on motoorsed oskused, tegevuse planeerimise ja täideviimisega seotud funktsioonid , taju, mälu, keelekasutus, õppimine, sotsiaalsed oskused ja emotsionaalsed ning käitumuslikud probleemid. Katsetulemustes avaldus, et FTF ja PEP-R vastavate skaalade vahel esinevad keskmised kuni tugevad statistiliselt olulised korrelatsioonid. Testi sisereliaabluse näitajad olid enamike skaalade puhul head kuni suurepärased. Üldist vanemate kui hindajate vahelist realiaablust võib pidada suhteliselt heaks. Üldiselt kinnitasid tulemused 5-15 testi valiidsust ja reliaablust kliinilises kontekstis.
5-aastaste poiste pidurduskontrolli seos nende kõne arenguga
(Tartu Ülikool, 2019) Edela, Anna; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Pidurduskontrolli tase näitab võimekust oma käitumist kontrollida. Keel ja sümbolisüsteemid on enesekontrolli keskseks protsessiks ning vahendiks, et õppida oma käitumist kontrollima. Juhtfunktsioonidest on varasemalt leitud kõige enam seoseid pidurduskontrolli või interferentsi kontrolli ja kõne arengu vahel. Käesolevas töös uurisin 5-aastaste poiste pidurduskontrolli seost nende kõne arenguga. Selle tarvis tegin nendega Reynelli kõne arengu testi ning kohandatud stoppsignaali ülesande. Pidurduskontrolli ja kõne arengu vahel seost ei olnud. Lisatulemusena selgus, et need, kelle Reynelli testi skoor oli parem, vastasid stoppsignaali ülesande go-stiimulitele täpsemalt.
5-HTTLPR ja TPH2 G-703T polümorfismide ning keskkonnategurite seosed neurootilisuse, impulsiivsuse ja buliimia sümptomitega
(Tartu Ülikool, 2021) Glikman, Daniela; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Buliimia sümptomite kogemine ning häirunud söömiskäitumise riskitegurid impulsiivsus ja neurootilisus võivad olla seotud eripäradega serotonergilises süsteemis. Buliimiat ning kõrgemat impulsiivsust ja neurootilisust võib ennustada ka stressirohkete elusündmuste kogemine, samas kui toetav perekeskkond võib olla nende eest kaitsev faktor. TPH2 G-703T polümorfismi T-alleeli ning 5-HTTLPR polümorfismi s-alleeli on seostatud serotonergilise süsteemi häirumisega, mis võib suurendada nende alleelide kandjate vastuvõtlikkust keskkonnamõjude suhtes ja seeläbi ennustada stressirohkes keskkonnas kõrgemat neurootilisust ja impulsiivsust. Käesolevas töös uuriti Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringu (ELIKTU) mõlema sünnikohordi naissoost osalejate andmetel 5-HTTLPR s-alleeli ja TPH2 G-703T T-alleeli koosmõjusid stressitekitavate elusündmustega neurootilisusele ja impulsiivsusele ning nende rolli buliimia sümptomite ennustamisel 18. eluaastal. Samuti uuriti töös, kas perekeskkonna soojus kaitseb genotüüpide ja stressitekitavate elusündmuste mõju eest, võttes arvesse liigsöömistüüpi söömishäire riskitegureid. Tulemustest selgus, et 5-HTTLPR s/l genotüüp ennustas koosmõjus stressitekitavate elusündmustega buliimia sümptomite kogemist 18. eluaastal. 5-HTTLPR genotüüpidel ning TPH2 T-alleelil puudusid aga peamõjud ning koosmõjud omavahel ning keskkonnateguritega impulsiivsuse ja neurootilisuse ennustamisel. Töö panustab söömishäirete geneetiliste ning keskkondlike riskifaktorite koosmõjude mõistmisesse.
6–9aastaste laste mälestuste ja arvamuste emotsionaalne valents koroonapandeemia perioodi kohta
(Tartu Ülikool, 2024) Kruusla, Kendra; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eesmärgiks oli uurida, millise emotsionaalse valentsiga (negatiivne, neutraalne, positiivne) olid 6–9aastaste laste arvamused ja mälestused koroonapandeemia perioodi kohta. Viisin läbi intervjuud (N = 30, 15 tüdrukut ja 15 poissi) ning kodeerisin laste nimetatud negatiivsed, neutraalsed ja positiivsed hinnangud. Samuti kodeerisin esiletoodud negatiivsed ja positiivsed aspektid. Kõige rohkem esines negatiivse valentsiga hinnanguid ning enim nimetati negatiivseid aspekte. Peamiselt saab järeldada, et lapsed nägid koroonapandeemiat ja sellega seotud muutusi negatiivsena. Samuti võib järeldada, et autobiograafiline mälu ning muud arengutrajektoorilised tegurid ei pruugi piirata emotsionaalselt negatiivsete mälestuste tekkimist lastel, kes olid koroonapandeemia ajal vanuses 3–6. Eksploratiivselt leidsin, et vanus seostus ainult neutraalsete valentside nimetamisega, mis võib näidata, et nii nooremad kui ka vanemad lapsed viitavad negatiivse ja positiivse valentsiga kogemustele sarnaselt.
7-10 aastastele lastele mõeldud isiksusetesti PPTQ-C kohandamine eesti keelde
(Tartu Ülikool, 2020) Allvee, Anna Helena Ursula; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Kangro, Eva Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Laste isiksuseomaduste teadmine aitab olla nende arengule toeks. PPTQ-C test pakub alternatiivi varasematele algklasside lastele mõeldud isiksustestidele, vaadeldes isiksusomadusi Suurest Viisikust tulenevate omaduste alusel. Käesolev töö on esimene samm antud testi eestindamisel. Eesti keelde tõlgitud testi valiidsust kontrolliti 120-lapselise (vanuses 7-10) valimi alusel. Madal alaskaalade sisereliaablus ja kehv faktorstruktuur viitavad aga sellele, et test tuleb suuresti ümber sõnastada. Sellegipoolest on näha, et testil on potentsiaali olla kasulik tööriist 7-10 aastaste lastega tegelevatele spetsialistidele.
7-11-aastaste laste joonistused värskelt nähtud konfliktistseenist: soolised erinevused inimeste ja emotsioonide kujutamisel
(Tartu Ülikool, 2024) Rei, Adeele; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Selles, kuidas lapsed kogevad ja mõistavad konfliktisituatsioone, on varasemas kirjanduses leitud soolisi erinevusi. Antud töös lasti 7-11-aastastel (N=25, 14 poissi ja 11 tüdrukut) joonistada teatris nähtud tülistseeni uurimaks hüpoteese, et poisid kujutavad oma piltidel rohkem inimesi ja agressiooni ning tüdrukud rohkem nii negatiivseid kui ka positiivseid emotsioone. Joonistuste analüüsimisel leiti, et tüdrukud kujutasid poistest rohkem kõiki uuritavaid elemente - emotsioone, inimesi ja agressiivsust. Tulemused demonstreerivad soolisi erinevusi laste emotsionaalses kasvatuses.
7.-9. klassi õpilaste sotsiaalse pädevuse hindamiseks väljatöötatud mõõtevahendite parandamine ja täiendamine
(Tartu Ülikool, 2014) Oja, Ursula; Kaldoja, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Seminaritöö peamiseks eesmärgiks oli projekti „Üldpädevused ja nende hindamine“ raames välja töötatud sotsiaalse pädevuse hindamise mõõtevahendite parandamine, täiendamine, pilootimine ja paranduste analüüs. Lisaks uuriti ka poiste ja tüdrukute enesekohaste hinnangute erinevusi empaatilisuses, prosotsiaalses käitumises ning emotsioonide äratundmises ja õpilaste enesekohaste hinnangute seoseid õpetajate ning lapsevanemate hinnangutega õpilase käitumise kohta. Pilootuuring viidi läbi kahes Tallinna kooli seitsmendas klassis. Uuringus osales 44 13-15 aastast põhikooliõpilast – 12 poissi: (M=13.8, SD=0.60) ja 32 tüdrukut: (M=13.5, SD=0.48). Pilootuuringu tulemustest selgus, et kolmest parandatud mõõtevahendist sobib modifitseeritud sotsiaalsete oskuste küsimustik 13-15 aasta vanuste põhikooli õpilaste sotsiaalsete oskuste hindamiseks; emotsioonide äratundmise ülesanded on õpilaste hindamiseks rakendatavad teatud mööndustega. Kolmas töös testitud mõõtevahend – videoülesanded – vajab adekvaatse hindamise tagamiseks jätkuvat modifitseerimist. Lisaks selgus, et tüdrukud hindasid oma käitumist keskmiselt prosotsiaalsemaks ja empaatilisemaks kui poisid, samas kui emotsioonide äratundmisvõimes poisid ja tüdrukud omavahel oluliselt ei erinenud. Nii õpetaja kui lapsevanema hinnangud õpilase käitumisele olid positiivselt seotud õpilase enda hinnanguga oma prosotsiaalsele käitumisele.
8. klassi poiste ja tüdrukute probleemne internetikasutus ja selle avaldumise viisid
(Tartu Ülikool, 2022) Kivimägi, Rait; Konstabel, Kenn; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
9-11-aastaste koolilaste suhtlemisärevus
(Tartu Ülikool, 2015) Truus, Maria; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, kas 9–11-aastastel Eesti koolilastel on suhtlemisärevuse vahel soolisi erinevusi ning kas suhtlemisärevusel on seoseid eesti keele hinde ja kõnevoolavusega. Uuringu valimisse kuulub 110 last (50 poissi ja 60 tüdrukut), kes on täitnud testi, mille hulka kuulus ka PRCA-24 suhtlemisärevuse küsimustiku lühendatud ja eesti keelde tõlgitud versioon. Leiti, et 110 lapsest 30 tüdrukut arvavad, et neil on pigem madal suhtlemisärevus, samas grupis on 22 poissi. 30 tüdrukut ja 28 poissi arvavad, et neil on mõnevõrra kõrgem suhtlemisärevus. Eesti keele hinne ei olene suhtlemisärevusest, kõige rohkem oli mõlemas grupis neid lapsi, kelle hinne on viis. Tulemustest selgus ka, et ärevus ja kõnevoolavus ei ole omavahel seotud.
A-B püsivusviga kahel lapsel 6-, 7- ja 8- kuu vanuselt
(Tartu Ülikool, 2020) Tomson, Krista; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Piaget (1954) arvas, et sensomotoorses eas (sünnist kuni teise eluaasta alguseni) olevad lapsed hakkavad alates 9. elukuust saama aru sellest, et objektid eksisteerivad kogu aeg. Hilisemad uuringud on leidnud, et see peab paika vaid osaliselt. Marcovitch (2002) loodud katseskeemi järgides uurime, kuidas väheneb A-B püsivusvea tegemine vanusekuude lõikes, kas neil on mälujälg ka pärast 5-minutilist pausi ja kas on seosed A-B püsivusvigade tegemise ning teiste otsimiste vahel. Käesolevas uurimistöös tehti kahe lapsega katseid kolmel erineval kuul (6-, 7- ja 8-kuu vanuselt), igal kuul kaks katset. Leiti, et laste tulemused paranesid, kui võrrelda 6 ja 8 kuu tulemusi, 5 minutit on piisav aeg, et lastel ununeks ära eelnev peitmiskoht ning on seosed A-B püsivusvigade ja teiste otsimiste vahel.
Across-time change and within-country variance in cultural tightness-looseness in Estonia
(Tartu Ülikool, 2014) Mandel, Anne; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
An article by Gelfand and colleagues (2006) brought the construct of cultural tightnesslooseness to the attention of social scientists once again. Tight cultures have strong social norms and low tolerance of deviant behaviour, whereas loose cultures have weak norms and high tolerance of different behaviour. The aim of the current study was to examine the across-time change (over ten years) as well as the within-country variance in tightnesslooseness in Estonia. It was found that the tightness score increased significantly in Estonia from 2002 to 2012, but the change was rather small. A significant within country variance in 2002 (females had slightly higher tightness scores than males and people who had at the most primary or secondary education reported higher tightness than respondents who had higher education) had disappeared by 2012. An item-level analysis revealed that both in 2002 and 2012 people believed that there are many social norms in Estonia and inappropriate behaviour will be disapproved by others, but in 2012 respondents reported that the norms were clearer; there was more general agreement about appropriate vs. inappropriate behaviour and expected compliance with social norms was higher. The possible reasons for strengthened tightness in 2012 compared with 2002 include the end of the transition phase in Estonia and the adoption of new norms through integration with Europe. Such homogenisation of tightness levels across different social subgroups is in line with previous research showing identity clarification and homogenisation in post-transition countries. Further research about the temporal stability and intracultural variation of tightness-looseness in more politically stable but also more heterogeneous countries is needed in order to confirm and extend our current results.

Browse

Browsing Psühholoogia instituut by Title