Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/14979
Browse
Browsing Molekulaar- ja rakubioloogia instituut by Title
Now showing 1 - 20 of 1240
- Results Per Page
- Sort Options
Item 111 aluspaarise deletsiooni moju 23 S rRNA modifiseerimisele Escherichia coli rakkudes(2009) Rander, AnneliItem 129S6 ja C57BL/6 hiireliinide võrdlusuuring erinevates depressioonitestides(Tartu Ülikool, 2013) Lorenz, Anna - Liisa; Raud, Sirli, juhendaja; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Teadus- ja tehnoloogiainstituut; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutItem 2,4-D ja NMK diferentsiaalsest toimest sibula (Allium cepa L.) idujuurtele(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1979) Matto, Reet; Kallak, H., juhendajaItem 2,4-D lagundavad mikroobitüved ja neis sisalduvad plasmiidid(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1989) Songisepp, Epp; Heinaru, A., juhendaja; Ausmees, N., juhendajaItem 2,4-D toimest Haplopappus gracilis’e kalluskoele(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1969) Laumets, I.; Kallak, H., juhendajaItem 2,4-D toimest herne (Pisum sativum L.) rakkudele in vivo ja in vitro(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1976) Palm, Maris; Kallak, H., juhendajaItem 2,4-D toimest põldoa (Vicia faba L.) idujuurtele(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1978) Madisson, Malle; Kallak, H., juhendajaItem 2,4-D toimest porgandi juure kalluskoele(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1972) Vool, E.; Kallak, H., juhendajaItem 23S rRNA domeeni 0 mutatsioonide mõju E. coli kasvule ja ribosoomide biogeneesile(Tartu Ülikool, 2023) Vaht, Agnes; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutRibosoom on molekulaarne masin, mille ülesandeks on valgu biosüntees. Bakteriaalne ribosoom koosneb väiksest ja suurest alaühikust, mille ülesanneteks on vastavalt mRNA dekodeerimine ja peptiidsideme katalüüs. Käesolev uurimustöö keskendub bakteriaalse ribosoomi suure alaühiku koosseisus oleva 23S rRNA tsentraalsele regioonile (nimetatakse domeen 0) ning täpsemalt selle heeliksile 72. Töö eesmärgiks oli teada saada, kuidas mõjutavad domeeni 0 heeliks 72 nukleotiidid E. coli kasvu ja ribosoomi biogeneesi. Selleks sisestati bakterisse E. coli 23S rRNA H72 punktmutatsioone sisaldavaid vektorplasmiide ning jälgiti konstrueeritud tüve kasvu ning ribosomaalsete alaühikute jaotumist sahharoosigradiendis. Töö tulemustest selgub, et ühegi 23S rRNA variandi ekspresseerimine ei põhjusta muutusi bakterirakkude generatsiooniajas. G2027A ja C2025U mutatsioonid põhjustavad ribosoomi biogeneesi defekti, mis väljendub ribosomaalsete partiklite gradiendiprofiilides, viidates H72 järjestuse olulisusele ribosoomide korrektse biogeneesi toimumiseks.Item 23S rRNA domeeni 0 mutatsioonide mõju ribosoomide biogeneesile(Tartu Ülikool, 2019) Kattel, Carolin; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutRibosoomi funktsiooniks rakus on valkude biosüntees ehk translatsioon. Escherichia coli ribosoom koosneb väikesest (30S) ja suurest (50S) subühikust. Suur subühik koosneb 23S rRNA-st, 5S rRNA-st ja r-valkudest. 23S rRNA südamikdomeeniks on domeen 0, mis ühendab omavahel kõiki ülejäänud 23S rRNA domeene (I-VI). Bakalaureusetöö eesmärgiks oli selgitada 23S rRNA domeeni 0 heeliksite 25a ja 72 rolli ribosoomide biogeneesis, kasutades suunatud mutageneesi. Domeeni 0 heeliksite 25a ja 72 deletsioone sisaldavate 23S rRNA variantide ekspressioon põhjustab suurenenud 50S subühikute hulga rakus. Domeeni 0 heeliksis 72 punktmutatsiooni sisaldava 23S rRNA variandi ekspressioon põhjustab bakterirakkude pikenenud generatsiooniaega. Käesoleva töö tulemused viitavad, et mutatsioonid domeenis 0 põhjustavad suuremal või vähemal määral ribosoomi 50S subühiku assambleerimise defekte.Item 23S rRNA domeeni V modifikatsioonide tähtsus valgusünteesis(Tartu Ülikool, 2017) Marjak, Birgit; PhD Margus Leppik, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutRibosoomi funktsiooniks on valkude süntees aminohapetest. Escherichia coli ribosoom koosneb kahest subühikust - 30S ja 50S. Suure (50S) subühiku 23S rRNA domeenist V moodustub PTC, mis katalüüsib peptiidsideme teket sünteesitava peptiidahela ja aminohappe vahele. Enamus 23S rRNA-s asuvatest modifikatsioonidest on koondunud PTC-sse ning arvatakse, et nad on vajalikud ribosoomi peenhääletastamiseks. Eraldiseisvalt pole ükski modifikatsioon eluks hädavajalik. Käesolevas töös iseloomustatakse 23S rRNA domeeni V modifikatsioonide puudumise efekti valgu biosünteesile. Kõigi 11 modifikatsiooni kaotamine põhjustab suurenenud inaktiivsete 50S ja 30S subühikute hulga rakus ning väga madala valgu biosünteesi taseme. Võib spekuleerida, et modifikatsioonid PTC-s on vajalikud nii subühikute assotsiatsiooniks kui ka 50S subühiku peptidüültransferaasseks aktiivsuseksItem 23S rRNA modifikatsioonide roll valgusünteesis(Tartu Ülikool, 2016) Truu, Triin; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutValgusüntees on keeruline protsess, mille mõistmiseks on ribosoomi struktuuri ja tema funktsioneerimist juba aastakümneid uuritud. Kuigi teadmised on läinud detailsemaks, ei ole siiski kõik valkude sünteesi puudutavad aspektid teada. Käesolevas töös demonstreeritakse 23S rRNA domeeni V modifikatsioonide puudumise mõju valgusünteesile. Sellest lähtuvalt tõestatakse, et peptidüültransferaasse piirkonna modifikatsioonid ei ole ribosoomi funktsio-neerimiseks hädavajalikud, kuid osalevad translatsiooniprotsessi peenhäälestamisel.Item 23S rRNA tertsiaarse interaktsiooni piirkonna mutatsioonanalüüs(Tartu Ülikool, 2016) Garber, Natalja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutRibosoom on keeruline ja suur kompleks, mis koosneb RNA-st ja valkudest. Ribosoom on leitud kõikidest identifitseeritud organismidest. Bakteri ribosoomi suur subühik koosneb 23S rRNA-st, 5S rRNA-st ja r-valkudest. Käesolevas töös selgitatakse, 23S rRNA domeenis II 1130 piirkonna mõju ribosoomile, suunatud punktmutageneesi abil. Kasvukiirus väheneb 23S rRNA mutatsioonide variantidel. Punktmutatsioonid põhjustavad 50S subühiku assambleerimise defekti ja polüsoomide vähenemise. Lisamutatsioon A1067T põhjustab suuremad defektid ribosoomile. Mutatsiooniga 23S rRNA hulk ribosoomi fraktsioonis on suurem 50S subühikus.Item 3D nahamudeli loomine kasutades detsellulariseeritud naha rakuvälist maatriksit ning selle kasutamine koe taastumist reguleeriva faktori THBS4 mõju uurimiseks(Tartu Ülikool, 2019) Brik, Evgeniy; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutNahk on selgroogsete loomade väline kate, mille peamiseks ülesandeks on organite ja kudede kaitse. Nahal on kaks peamist kihti: epidermis, mis koosneb peamiselt keratinotsüütidest ja dermis, mis koosneb peamiselt fibroblastidest ja rakuvälisest maatriksist (RVM). RVM on rakkudevaheline võrgustik mille peamised ülesanded on tagada kudede vastupidavus koormusele ning reguleerida RVM-iga kokkupuutuvate rakkude käitumist. RVM-i võib jagada basaalmembraaniks, millele ankurduvad epiteelikoe rakud ning interstitsiaalseks maatriksiks, mis on tugiraamistikuks rakkudele mitteepiteeliaalsetes kudedes. Naha kahjustuse korral RVM paraneb regeneratsioonil. Paraku ei saa kõiki kahjustusi parandada, seega tuleb siirdada naha fragmente, et parandamine oleks edukas. Alternatiivina oleks sellisete faktorite leidmine, mis aitaks organismil ise sünteesida RVM-i piisavas koguses. Selle magistritöö eesmärkideks olid luua in vitro rekonstrueeritud naha mudel ja selgitada trombospondiin 4 mõju rakkude migratsioonile ja adhesioonile kasutades loodud mudelit.Item Äädikakärbse valgu Mus101 roll genoomse DNA replikatsiooni initsieerimises(Tartu Ülikool, 2019) Melsas, Maia-Triin; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutÄädikakärbse valk Mus101 on oluline laadimisvalk genoomse DNA replikatsiooni initsieerimisel, kuna see aitab laadida kromatiinile teisi regulatoorseid valke ja on vajalik CMG kompleksi moodustamisel. Genoomse DNA replikatsiooni on palju uuritud pärmis, aga kõrgemates eukarüootides on selle regulatsioon veel põhjalikult uurimata. Siinne bakalaureusetöö on osa projektist, mille eesmärk on uurida kõrgemate eukarüootide replikatsiooni initseerimist ning valgu Mus101 rolli selles protsessis. Selle jaoks loodi töös rekombinantsed bakuloviirused, mille abil ekspresseerida valku Mus101, et analüüsida, millised domeenid on vajalikud teiste replikatsioonis osalevate regulaatorvalkudega seondumiseks. Planeeriti üheksa rekombinantset bakuloviirust, millest õnnestusid viis ja neid saab kasutada edasistes projektides.Item ABA-toimeline õhulõhede regulatsioon teraviljadel ja osjadel(Tartu Ülikool, 2020) Meigas, Egon; Merilo, Ebe, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutStressihormoon abstsiishappe (ABA) üheks funktsiooniks on reguleerida õhulõhede, taimelehtedel asuvate väikeste pooride avatust, et tagada optimaalne transpiratsioon ja CO2 omastamine muutuvates keskkonnatingimustes. Kliimamuutuse ja inimpopulatsiooni kasvu valguses on oluline uurida õhulõhede regulatsiooni põllumajanduslikult tähtsatel liikidel, eesmärgiga tõsta saaginumbreid ja vastupidamist stressile. Sellest lähtuvalt uuriti käesolevas töös üheksa odra- ja kahe maisisordi õhulõhede reaktsioone ABA-le. Lisaks uuriti õhulõhede aktiivset regulatsiooni evolutsiooniliselt vanadel liikidel, osjadel. Töös leiti, et odra ja maisi õhulõhed sulguvad ABA toimel, sulgumise ulatus sõltus ABA kontsentratsioonist. Otrade puhul leiti ka väga suur varieeruvus ABA-vastuses. Samuti selgus, et osjadel puudub aktiivne ABA-toimeline regulatsioon, kuid CO2 lisamisele nende õhulõhed reageerisid.Item ABCB1 geeni moju antidepressantide ravimvastusele(2011) Heinsoo, SirliItem Abistajamolekulide kasutamine tmRNA hübridisatsioonil DNA kiibile(2008) Toome,KadriItem Aedoa ja põldoa isoleeritud idulehtede regeneratsioonivõime sõltuvus nende fоtosünteesivast funktsioonist(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1957) Laanmets, Milvi; Mihhailov, O., juhendaja