Botaanika osakonna magistritööd – Master's theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30326
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Hiiumaa limaseened (Myxomycetes)(Tartu Ülikool, 1993) Kastanje, Veiko; Parmasto, Erast, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondKirje Hariliku kuuse kasvu ja vaiguvoolu seosed viljakates kasvukohatüüpides(Tartu Ülikool, 2024) Reinthal, Taavi; Tullus, Arvo, juhendaja Kupper, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondHarilik kuusk on ökoloogiliselt ja majanduslikult oluline puuliik Põhja-Euroopas, kelle esmast kaitset tagavat mehhanismi – vaiguvoolu, on erinevates tingimustes vähe uuritud. Kahes viljakas metsakasvukohatüübis (jänesekapsa ja sinilille) uuriti erinevate keskkonnategurite (sh segametsa) potentsiaalset mõju vaiguvoolu kujundavatele teguritele ning kasvu ja vaiguvoolu seostele. Selgus, et puude kasv on otseselt seotud vaiguvooluga peamiselt läbi vaigukäikude produktsiooni. Suuremad, kiiremini kasvavad puud toodavad rohkem ja suurema läbimõõduga vertikaalseid vaigukäike; erinevates puistutes on seosed sarnased. Samas esineb tugev aastatevaheline erinevus nii vaigukäikude arvus kui puude juurdekasvus, olles ilmselt enim mõjutatud põuast. Vaiguvoolu hulk ja seos vaigukäikudega erineb rohkem puistute vahel ja erinevused seletuvad tõenäoliselt puude kasvutingimuste ja kasvukäiguga. Relationships between growth and resin flow of Norway spruce in fertile site types The Norway spruce is an ecologically and economically important tree species in Northern Europe, whose primary defense mechanism—resin flow—has been little studied under different conditions. In two fertile site types (Oxalis and Hepatica), the potential influence of various environmental factors, including the impact of mixed forests, on factors shaping resin flow, as well as the relationship between growth and resin flow, were investigated. Growth was found to be directly related with resin flow primarily through the production of resin ducts. Larger and faster-growing trees produce more and larger diameter vertical resin ducts, and the relationships are similar across different stands. However, there is a significant year-to-year variation in both the number of resin ducts and tree growth, likely being most affected by drought. The amount of resin flow and its relationship with resin ducts varies more between stands, and these differences are likely explained by the growth conditions and growth history of the trees.Kirje Morfoloogilisel vs. molekulaarsel meetodil mullas elavate lestade (Acari) identifitseerimine(Tartu Ülikool, 2024) Varusk, Sirle; Anslan, Sten, juhendaja Sammet, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondDNA meta-triipkoodistamine on kiiresti arenev meetod, kus huvipakkuvate organismide määramine DNA triipkoodide põhjal pakub alternatiivi määramisele morfoloogiliste tunnuste põhjal. Antud magistritöö eesmärk on välja selgitada, kas mullaproovidest eraldatud DNA (PacBio ja Illumina sekveneerimistehnoloogiad) abil lestade koosluste määramine kattub omavahel ja morfoloogilisel teel saadud määrangute tulemustega. Kõik kolm kasutatud meetodit andsid erinevad tulemused. Enim leiti eri lestade taksoneid morfoloogilise määramise põhjal (vähemalt 103 unikaalset taksonit), OTU’sid leiti PacBio’ga 62 ja Illumina’ga 63. Liikide kattuvuste osakaal varieerub 2,3% kuni 4,6% vahel (keskmiselt 3,8%). DNA kaudu väheste lestade tuvastamine võib olla põhjustatud DNA eraldamiseks kasutatud palju väiksematest mullakogustest (2 g ja 0,2 g). Lisaks, lestade molekulaarne signaal võib olla nõrgenenud, kuna mullaproovidest eraldatud DNA amplifitseeriti universaalsete COI praimeritega. Samuti ei esinenud eri sekveneerimismeetoditel saadud taksonite määrangute vahel olulist kattuvust (18,6%). Antud tööst järeldub, et lestakoosluste uurimiseks toimis kõige paremini morfoloogiline määramine (tuvastati kõige rohkem taksoneid), kuid DNA meetodi eelisteks on võimalus tuvastada liike, mida Tullgreni aparaati kasutades ei õnnestu mullast eraldada, lisaks lestadele muid loomataksoneid samaaegselt. Kasutades eri meetodeid kombineerituna saaks antud proovi lestafaunast parima ülevaate. Identifying soil-dwelling mites (Acari): morphological vs. molecular methods DNA metabarcoding is a rapidly developing method in which the identification of organisms of interest based on DNA barcodes offers an alternative to identification based on morphological features. The aim of this master’s thesis is to determine whether the identification of mite communities based on DNA extracted from soil samples (using PacBio and Illumina sequencing technologies) coincides with each other and with the result obtained using morphological identification. All three methods gave different results. The highest number of distinct mite taxa were found by morphological identification (at least 103), while using PacBio and Illumina 62 and 63 OTUs were obtained respectively. The percentage of common species to both methods varies between 2.3% and 4.6% (with an average of 3.8%). The detection of fewer mites through DNA may be attributed to a smaller amount of soil in samples used for DNA extraction (2 g and 0.2 g) and potential dilution of molecular signals due to amplification of DNA from soil samples using universal COI primers. There was no significant overlap (18.6%) between the taxonomic identifications obtained by the results of different sequencing methods. This study concludes that morphological identification worked best for studying mite communities (the most taxa were identified), however the advantages of the DNA methods include the ability to identify species that can’t be extracted from soil using Tullgren funnel as well as simultaneously detecting other animal taxa besides mites. The most comprehensive overview of the mite fauna from a sample can be obtained by combining different methods.Kirje Peipsi järve fütoplanktoni koosluse muutused seoses kliimamuutustega(Tartu Ülikool, 2024) Olesk, Maitrii; Olli, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondKäesolev töö uurib kuidas on Peipsi fütoplanktoni biomass, liigirikkus ja koosluse struktuur muutunud enam kui poole sajandi vältel ja kas ja kui tugevalt mõjutavad Peipsi fütoplanktoni koosluse struktuurit erinevad keskkonnamuutujad – tuul, veetase ja veetemperatuur. Peipsi on eutroofne ja madal järv, mille fütoplanktonite kooslus on viimase 56 aasta jooksul märgatavalt muutunud. Changes in the Phytoplankton Community of Lake Peipsi in Relation to Climate Change This paper examines how the biomass, species richness and community structure of the Peipsi phytoplankton have changed over more than half a century and whether and how strongly the structure of the Peipsi phytoplankton community has been influenced by different environmental variables – wind, water level and water temperature. Lake Peipsi is a eutrophic and shallow lake with a phytoplankton community that has changed significantly over the last 56 years.Kirje Regionaalsete kliimamuutuste mõju arukase (Betula pendula Roth) vee- ja gaasivahetusele(Tartu Ülikool, 2024) Tamm, Ilona; Sellin, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondPõhja-Euroopas muutub kliima soojemaks ja niiskemaks, kuid ekstreemsete ilmastikuolude esinemise sagedus suureneb. See hakkab mõjutama taimede veestaatust ja gaasivahetust. Töö eesmärkideks oli uurida, kuidas mõjub kõrgem õhu ja mulla niiskusetase arukase vee- ja gaasivahetusele, millised keskkonnafaktorid uuritavatele füsioloogilistele tunnustele olulisimat mõju avaldavad ning kuidas need tunnused üksteisest sõltuvad. Niisutustöötluste mõju uurimiseks viidi 2022. a suvel FAHMi katsealal läbi välitööd. Tulemustest selgus, et niisutustöötluste mõju arukase lehtede vee- ja gaasivahetusele oli nõrk. Lehtede veepotentsiaal püsis töötlustes sarnasena. Suve jooksul oli muld pidevalt niiske ja hüdraulilised piirangud puude gaasivahetust ei mõjutanud. Valguse intensiivsus oli olulisim keskkonnategur, mis kujundas vee- ja gaasivahetuse dünaamikat. FAHMi tulemustest võib järeldada, et kõrgem keskkonna niiskusetase võib hakata teatud tingimustes häirima arukaskede füsioloogilisi protsesse, kuid arukask kui plastiline liik on võimeline nende muutustega kohanema. Effects of regional climate trends on water relations and leaf gas exchange in silver birch (Betula pendula Roth) Warmer and wetter climate with increasing frequency of extreme weather events will affect the water status and gas exchange of the plants in Northern Europe. The goals of this work were to investigate how higher air and soil moisture levels affect the water and gas exchange in silver birch, which environmental factors have the most effect on the physiological characteristics and how these traits depend on each other. In the summer of 2022, field work was carried out at the FAHM experimental site. The results showed that the humidity treatments had a weak effect on the water and gas exchange of the leaves of silver birch. Leaf water potential was kept similar in all treatments. In constantly moist conditions the hydraulic limitations did not affect the gas exchange of the trees. Irradiance was the most important environmental factor shaping the dynamics of water and gas exchange. From the results of FAHM, it can be concluded that a higher level of environmental humidity can disturb the physiological processes of birch under certain conditions, but silver birch as a plastic species is able to adapt to these changes.Kirje Siluri-vanuselised vetikafossiilid Kalana Lagerstätte’s (Silur, Aeroni)(Tartu Ülikool, 2024) Panasiuk, Daria; Tinn, Oive, juhendaja Püssa, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondKalana Lagerstätte (Aeroni, Silur) Kesk-Eestis on päevavalgele toonud rikkaliku ja mitmekesise lubistumata vetikafloora. Varem on sealt kirjeldatud kaks uut vetikaliiki: Kalania pusilla (Tinn, Mastik, Ainsaar et Meidla, 2015) ja Palaeocymopolia silurica (Mastik & Tinn, 2015). Lisaks on Eestis kinnitust leidnud Leveilleites hartnageli leidumine (Foerste, 1923), mis oli algselt dokumenteeritud vaid Laurentia Hilis-Ordoviitsiumist. Selles uuringus kirjeldati veel 2 lubistumata vetikate morfotüüpi. Morfotüüp A määrati seltsi Bryopsidales Schaffner, 1922 ja morfotüüp B seltsi Dasycladales Pascher, 1931. Nende morfogrupp vastab Ordoviitsiumi floorale. Kalana Lagerstätte algal flora from the Silurian (Aeronian) The Kalana Lagerstätte (Aeronian, Silurian) in Central Estonia has revealed a rich and diverse flora of non-calcified algae. Previously has been deascribed two new algal species: Kalania pusilla (Tinn, Mastik, Ainsaar et Meidla, 2015) and Palaeocymopolia silurica (Mastik & Tinn, 2015). Furthermore, the presence of Leveilleites hartnageli (Foerste, 1923), which was originally documented from the Late Ordovician of Laurentia, has been confirmed in Estonia. This study has erected 2 more non-calcified algae morphotypes. Morphotype A was assigned to Order Bryopsidales Schaffner, 1922 and morphotype B to Order Dasycladales Pascher, 1931. Their morphogroup is relavant to Ordovician flora.Kirje Kasvutiheduse mõju odra- ja kaerataimede juurtetoodangule ning saagikusele liigiti ja sorditi(Tartu Ülikool, 2023) Annusver, Mihkel; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondMaailm läheneb kiirelt tulevikule, kus väga suur osa inimkonnast pole toiduga kindlustatud. Kuna põllukultuuride juuri on üpriski vähe uuritud, võiks üks potentsiaalsetest lahendustest saamaks rohkem saaki samalt maa-alalt, tulla just juurte sihipärasest aretusest. Varasemalt on tehtud uuringuid, milles mõni käsitleb ka otra ja kaera, mis viitavad võimalikule lõivsuhtele taimede juuretoodangu ning saagikuse vahel, seda siis kui tajutakse naabertaime olemasolu. Selleks et uurida, kas lõivsuhte taga on konkurents või midagi muud ja kas see erineb liigi või sordi siseselt põllumajanduslikult oluliste liikide nagu oder ja kaer puhul, viidi läbi potikatse. Katses kasvatati kummagi liigi kolme eri juurkäitumisega sort kolmel eri tihedusel. Tulemustest ilmnes, et sortide generatiivsete organite kasv erineb sortidel ka üksi kasvades. Samuti tuli välja, et juurtesse investeeriv odrasort tootsid tõesti rohkem juuri konkurentsi ilmnedes, kuid see ei vähendanud sordi seemnesaaki ega koristusindeksi vaid hoopis tõstis seda. Kaera puhul sellist tulemust ei leitud. Ainsaks statistiliselt oluliseks sisukaks tulemuseks osutus fokaaltaime kõrgus, mis juurtesse investeeriva sordi puhul oli oluliselt kõrgem ülejäänud kahest sordist, viidates suuremale konkurentsivõimele. Tulemused viitavad sortide eri omadustele juurte ja saagi tootmisele eri kasvutihedustel ning võib oletada, kas selliste tulemuste taga pole mitte konkurents, vaid juuretootlikkuse tunnuse plastilisus. See teadmine aitab paremini mõista, tõlgendada ja rakendada taimede juurtega toimuvaid protsesse põldudel, saamaks suuremat terasaaki. A future, where a lot of people do not have food security is approaching fast. Because plant roots are quite an under-researched topic, the means to produce more yield from the same amount of land might come from that area of research. There have been studies, some of which also look at oat and barley, indicating the existence of a trade-off when a neighbouring plant is detected. To find out if the reason behind the possible trade-off is competition between plants or something else and if the manifestation criteria differ within the species or between cultivar, an experiment was conducted. During the experiment, varieties of each species with three different rooting behaviours were grown at three different densities. Results show that the growth of generative organs of the varieties differs when a plant is grown alone. Furthermore, it was discovered that the barley cultivar investing in roots did indeed produce more roots when competition occurred, but this did not reduce the yield or harvest index of the cultivar, but which increased instead. No such result was found for oats. The only statistically significant and interesting result turned out to be the height of the focal plant, which was significantly higher for the root-investing cultivar than for the other two varieties, indicating greater competitiveness. The results suggest different characteristics of the varieties for root and yield production at different growth densities, and one can speculate if this occurred not due to competition, but because of root production plasticity instead. This knowledge will help to better understand, interpret and harness plant root processes in plant breeding for higher grain yields.Kirje Suurendatud õhu- ja mullaniiskuse mõju arukase ja hariliku kuuse lehestiku ja arukase peenjuurte seenekooslustele(Tartu Ülikool, 2023) Mihhail, Brodski; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondArukask Betula pendula Roth ja harilik kuusk Picea abies (L.) H. Karst. on ühed enamlevinumad ja ökoloogiliselt tähtsamad puuliigid Eestis ja Põhja Euroopas. Nende koed on elupaigaks seenekooslustele, mis on liigilise koosseisu ja oma funktsionaalsuse poolest väga mitmekesised. Kliimamuutuste tagajärjena ennustatakse Eesti piirkonnas tulevikus sademete hulga ja õhuniiskuse suurenemist. Magistritööks koguti kase lehtede ja juurte ning kuuseokaste proove kliimamuutuste võimaliku mõju uurimiseks metsaökosüsteemi õhu- ja mullaniiskuse manipuleerimiskatsealalt (FAHM) ja võrdluseks lähedastelt metsaaladelt. Proovid sekveneeriti kõrge läbilaskevõimega DNA sekveneerimismeetoditega. Selgus, et FAHM katseala ja metsaalade puude seenekooslused erinevad liigiliselt koosseisult, kuid mitte liigirikkuselt ja mitmekesisuselt. FAHM katsealal omakorda erineb teistest töötlustest suurendatud õhuniiskusega töötlus. Silver birch Betula pendula Roth and norway spruce Picea abies (L.) H. Karst. are some of the most abundant and ecologically important tree species in Estonia and Northern Europe. Their tissues facilitate fungal communities which are very diverse in both species composition and ecological functions. As a consequence of climatic changes, elevated precipitation and air humidity is predicted for the region. For this master’s thesis samples of birch leaves and roots and spruce needles were collected from the forest ecosystem Free Air Humidity Manipulation experiment (FAHM) and nearby forest areas, in order to investigate the potential effects of climate change on these fungal communities. The samples were sequenced using high-throughput DNA sequencing. It turned out that the composition of fungal communities of trees in FAHM differ from those in forest areas, but there were no differences in species richness. Inside the FAHM, the elevated air humidity treatment differs from the rest.Kirje Plants’ morphological plasticity and how it affects species diversity in a plant community. A four-year plucking experiment in Laelatu wooded meadow(Tartu Ülikool, 2023) Puura, Laura; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondTaimed ei saa keskkonnamuutuste eest põgeneda, vaid peavad leidma viise, kuidas võimalikult hästi oma ümbrusega toime tulla. Üheks selliseks viisiks on plastilisus – organismi võime luua erinevates keskkondades just sinna sobiv fenotüüp. Lisaks indiviidi tunnuste muutmisele avaldab plastilisus mõju ka taimede kooseksisteerimisele, kuid mõju suunas jäävad senised uurimistulemused eriarvamustele: võib toimuda nii koosluse liigirikkuse kasv kui ka ühe liigi domineerimine teiste üle. Käesoleva töö eesmärk oli uurida taimede lehtede arvu ja lehe eripinna (SLA) plastilisuse mõju liigirikkusele. Töö kaks hüpoteesi – 1) suurem SLA plastilisus vähendab koosluse liigirikkust; 2) suurem lehtede arvu plastilisus suurendab koosluse liigirikkust – ei leidnud tõestust. Oluline koosmõju ilmnes ruudu biomassi ja liigirikkuse vahel, aga plastilisuse mõju liigirikkusele veel avalduda ei ole jõudnud. Plants cannot escape changing environmental conditions but must find ways to cope with them. One can be plasticity – the ability to produce the best-fitting phenotype for all environments. In addition to benefiting individuals, plasticity can affect plant coexistence, however, the scientific findings disagree about the direction of the impact: whether plasticity promotes species richness or impedes it with the appearance of dominants. The purpose of this thesis was to study the influence of leaf number and specific leaf area plasticity (SLA) on species richness. Two hypotheses – 1) greater plasticity in SLA decreases species richness; 2) greater plasticity in leaf number increases species richness – did not find proof. Important interaction appeared between the quadrat’s biomass and species richness, but plasticity’s influence on species richness has not yet become evident.Kirje Competition in herbaceous vegetation of different productivity(Tartu Ülikool, 1997) Sammul, Marek; Kull, Kalevi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondKirje Genetic diversity of Pulsatilla patens (L.) Mill. & Pulsatilla pratensis (L.) Mill. and its ecological interpretation(Tartu Ülikool, 2001) Laarmann, Heli; Poschlod, Peter, juhendaja; Zobel, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondKirje Erineva koosseisuga arbuskulaar-mükoriissete seenekoosluste mõju taimede kasvule ja ainvahetusele(Tartu Ülikool, 2007) Uibopuu, Annika; Öpik, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondKirje Fine scale distribution of ectomycorrhizal fungi and roots across substrate layers including coarse woody debris in a mixed forest(Tartu Ülikool, 2003) Tedersoo, Leho; Kõljalg, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondKirje Puhaskultuuride tunnused liudikulaadsete seente (Pezizales) süstemaatikas(Tartu Ülikool, 1998) Öpik, Maarja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondKirje Arukase (Betula pendula) õhulõhede juhtivuse ja mõõtmete varieerumine võrastikus(Tartu Ülikool, 2003) Eensalu, Eve; Sõber, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondKirje Ozone impact on clover and tobacco and biological monitoring of ozone using indicator plants(Tartu Ülikool, 1994) Sild, Ebe; Koppel, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondKirje Valge tolmpea Cephalanthera longifolia populatsiooniökoloogiast(Tartu Ülikool, 1997) Püttsepp, Ülle; Kull, Kalevi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondKirje Tallinna krundid võõrliikide kasvukohana(Tartu Ülikool, 2002) Ploompuu, Tõnu; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondKirje Environmental control of seasonal phytoplankton community structure and succession in a shallow eutrophied bay(Tartu Ülikool, 1993) Olli, Kalle; Kukk, Erich, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondKirje The richness-standing biomass relationship in Estonian ground-layer plant communities: scale-independent versus scale-dependent approach(Tartu Ülikool, 1996) Liira, Jaan; Zobel, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond