Geograafia osakonna magistritööd – Master's theses
Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/30329
Browse
Recent Submissions
Item Analyzing the relationships between crime and socio-economic and spatial factors using random forest: a case study of Tallinn(Tartu Ülikool, 2024) Yu, Cheng-Wei; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Kalm, Kadi, juhendaja; Kmoch, Alexander, juhendaja; Zalite, Janis, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondThe spatial factors of crime and its socioeconomic background are important topics in crime research. This study uses a grid framework to represent various spatial, environmental, and socioeconomic factors across Tallinn in 500-meter grids. The study aims to predict the number of crimes in each grid cell through a random forest machine learning model and identify the main contributing factors. Machine learning models do not explain causal relationships between variables but highlight possible correlations, so crime factors need to be discussed within Tallinn's context. Among various types of crime, the factor of commercial locations shows the strongest relationship with the number of crimes. These reflect the concentration of economic activities, assets, and the gathering of people, which are important conditions for crime motivations. Secondly, factors such as the number of renters and the population with low socioeconomic status are associated with the number of crimes against public order.Item Differences in bike-sharing usage among varying demographic groups and its association with station-surrounding characteristics in Tartu, Estonia(Tartu Ülikool, 2024) Cai, Xiao; Silm, Siiri, juhendaja; Hadachi, Amnir, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondThe bike share system offers a wide range of benefits to promote human mobility. However, many bike share systems favor particular demographic groups (e.g., younger people and males), suggesting that the resulting benefits are not equally distributed among the public. To this end, the goal of this thesis is to empirically examine the differences in bike-sharing usage among varying demographic groups and its association with station-surrounding characteristics (i.e., land use, transport infrastructure, and population distribution) in Tartu, Estonia. For doing so, non-parametric tests (i.e., the Mann-Whitney U test and the Kruskal-Wallis H test) and the hot spot analysis were conducted to investigate the gender-based and age-based differences in bike-sharing usage; an explainable machine learning regression algorithm (i.e., gradient boosting decision trees) was used to examine the complex relationships between station-surrounding characteristics and bike-sharing usage by eight demographic groups. The findings suggest that bike-sharing usage varied among eight demographic groups in general; bike-sharing usage by varying demographic groups was differently influenced by various station-surrounding characteristics. The floor area ratio and the proportion of commercial land played the most important role in increasing bike-sharing usage. Other relative important characteristics included the proportion of public land, bike lanes, the number of foreigner residents, and population composition. Especially, it found that bike lanes were of particular concern to female users due to road safety issues; the population distribution of senior residents around bike stations played a particularly important role in increasing their use of the bike share system when compared to other age groups. These findings can provide the bike share system owner with significant insights into interventions for increasing bike-sharing usage of groups with specific demographics, so that inclusivity and equity in urban transportation could be promoted.Item Mental health and well-being of late working age and older adults in Estonian urban and rural areas(Tartu Ülikool, 2024) Nosikova, Arina; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondThe distribution of mental health and aging problems among the Estonian population negatively reflects the large sectors of the population. The most vulnerable group is elderly people. This analysis has been conducted to see transformations of aging within the outlying group of late working age and older adults (56+) in rural areas. Prepared and held logistic regression models based on the Estonian National Mental Health Study to help with identifying effects of environmental and other contextual variables on the target group in different types of settlements. In the study, four dependent and 14 independent variables were selected. Dependent variables represent four mental health related health conditions: registered mental health disorders, selffeeling of health condition, depression risk and life satisfaction. Independent variables are divided for 4 groups: general social-economic factors, lifestyle habits and social connections, psychological profile and risk factors and environment. Based on 16 logistic regression models, environmental variables reveal less importance compare to other three groups of variables. In particular, green infrastructure only had a positive statistically significant influence on life satisfaction among rural elderly people. Additionally, a positive statistically significant effect from green infrastructure was shown in the reduction of depression risk among rural late working age and older adults. The reverse effect has been found in an urban elderly group of people but elaborated due to specifics of the blue infrastructure variable. While social media use among elderly people was not proven as a positive side effect of communication, satisfaction with friends as a face-to-face communication tool was proven in both groups.Item Sotsiaalse innovatsiooni võimalused maapiirkonnas: Järvamaa ja Hiiumaa näide(Tartu Ülikool, 2024) Kirss, Mari; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Plüschke-Altof, Bianka, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondInnovatsioon on laialt levinud mõiste ning seda kasutatakse väga erinevates valdkondades. Maapiirkonna elu jätkusuutlikkuse tagamiseks ja sealsete probleemidega tegelemiseks nähakse ühe lahendusena sotsiaalset innovatsiooni. Magistritöö eesmärk on välja selgitada maapiirkonnas elluviidava sotsiaalse innovatsiooni iseloomulikud tunnused ning peamised võimalused ja takistused Hiiumaa ja Järvamaa näitel. Uurimust viiakse läbi innovatsiooni biograafia meetodiga. Töö käigus uuriti ühtteist sotsiaalse innovatsiooni projekti, et mõista missugused innovatsioonid maapiirkonnas sünnivad ning millised on toetavad ja takistavad tegurid selle elluviimisel. Järvamaal ja Hiiumaal sündinud innovatsioonid on peamiselt alt üles algatused, mille eesmärgiks on soov panustada laiemale üldsusele koos kogukonna heaolu suurendamisega. Peamised toetavad tegurid on isiklikud kontaktid, väike ja toetav kogukond, maaline elukeskkond ning elanike iseloomulikud jooned. Peamisteks takistusteks on elanike vähesus, pikad vahemaad, kohaliku omavalitsuse passiivsus ja kehv ligipääsetavus ühistranspordiga. Samal ajal nii tugevuse kui nõrkusena toodi välja osapoolte vahelist koostööd.Item Seosed elukohalähedase roheluse ja vaimse heaolu vahel(Tartu Ülikool, 2024) Pikk, Jürgen; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Aasa, Anto, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondMagistritöö eesmärk on uurida, kas ja millist mõju avaldab elukohalähedane rohelus vaimsele heaolule. Kasutades Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu (RVTU) andmeid, uuritakse regressioonanalüüsi abil, millised mõõdetud (objektiivsed) ja tajutavad (subjektiivsed) rohelust ja looduskeskkonda kirjeldavad näitajad on olulisteks tunnusteks, ennustamaks eluga rahulolu, depressiooniriski ning diagnoosi olemasolu. Samuti uuritakse, kui tugevalt on omavahel seotud objektiivsed ja subjektiivsed keskkonnanäitajad. Analüüsi tulemusena selgus, et uuritavatest objektiivsetest keskkonnatunnusest oli statistiliselt oluline vaid rahulolu ennustavas mudelis kaugus lähimast riiklikust kaitsealast. Subjektiivsed keskkonnatunnused olid seevastu olulisteks tunnusteks nii rahulolu, depressiooniriski kui ka diagnoosi olemasolu ennustavates mudelites. Subjektiivsete ja objektiivsete keskkonnanäitajate omavahelised korrelatsioonid olid kas väga nõrgad või olematud.Item Aastaaegade ja helitausta mõju emotsioonide tekkele tänavaruumis: pildipõhine eksperiment(Tartu Ülikool, 2024) Saar, Mairit; Poom, Age, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondLinnaruum ja sealne keskkond on motiveerivad tegurid, et üha rohkem autostuvas ühiskonnas valitaks isikliku sõiduauto asemel kestlikke liikumisviise. Käesoleva töö käigus analüüsitakse, kuidas mõjutavad tänavaruumi haljastus, sesoonsus, helitaust ja sotsiaalsed tunnused inimeste emotsioone audiovisuaalse laborikatse tingimustes ning kas inimeste enda deklareeritud hinnang enesetundele ühtib nende katse käigus mõõdetud mikroemotsioonidega. Tulemustest selgub, et linnuhelid ja suvel jäädvustatud pildid mõjutavad inimeste enesetunnet positiivsemalt. Enesetunde hinnangut ja mikroemotsioonide teket mõjutas eelkõige osalejate vanus, kus nooremad vastajad hindavad enesetunnet negatiivsemalt ja nende õnnelikkuse mikroemotsiooni teke on madalam.Item Lühiajalise üleujutuse mõju mulla mikrobioomile kaldaäärses lepikus(Tartu Ülikool, 2024) Reiss, Kristel; Espenberg, Mikk, juhendaja; Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKliimamuutustega sagenevad ekstreemsed kliimasündmused, mille tulemusena suureneb üleujutusoht. Magistritöö eesmärk on uurida lühiajalise üleujutuse mõju mulla mikrobioomile (lämmastiku (N) ja süsiniku (C) ringele) kaldaäärses lepikus. Üleujutuse ajal langes mulla nitraadi kontsentratsioon, mis muutis keskkonna lämmastiku fikseerijatele, Bradyrhizobium ja Frankia perekonda kuuluvatele bakteritele sobivamaks. Üleujutus mõjutas positiivselt ka süsinikuringega seotud perekondade Bryobacter, Candidatus Solibacteri ja Geobacter osakaale koosluses. Interpolatsiooni tulemused näitasid, et üleujutusega tekkisid punktid, kus esinesid metaani (CH₄) ja dilämmastikoksiidi (N₂O) emissioonide ekstreemumid. Lühiajaline üleujutus mõjutas oluliselt bakterite mitmekesisust pära üleujutust, kui suurenesid mullast metaani (CH4) emissioonid.Item Veebipõhise kaardirakenduse kui ruumilisi otsustusi toetava süsteemi loomine päästevõrgustiku planeerimiseks Eestis(Tartu Ülikool, 2024) Remmelg, Ats; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Kmoch, Alexander, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondUurimistöö tulemusena valmis veebipõhine kaardirakendus, mille loomiseks kasutati vabavaralist tehnoloogiat: kasutajaliidese puhul Leaflet, Vue.js ja Quasar ning andmehalduseks GeoServer ja PostgreSQL PostGIS laiendiga. Rakendusse lisati Päästeameti poolt soovitud funktsionaalsused, töö käigus kaasati Päästeameti esindajad kogumaks tagasisidet, et luua nende vajadustele vastav süsteem. Loodud veebipõhine GIS leiab kasutust Eesti päästevõrgustiku planeerimisel ning jääb avalikult kättesaadavaks.Item Sõja mõju Ukraina põllumajandusele optilise ja radarkaugseire vahenditele tuginedes(Tartu Ülikool, 2024) Rohtsalu, Mariana; Aunap, Raivo, juhendaja; Tampuu, Tauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida Vene–Ukraina sõja mõju Ukraina põllumajandusele optilise ja radarkaugseire vahenditele tuginedes. Eesmärgi täitmiseks tuvastati Sentinel-1 ja Sentinel-2 aegridade alusel muutused kündmises ja saagikoristuses, mis on Ukrainas aset leidnud sõja ajal võrreldes sõjale eelnenud perioodiga. Magistritöö tulemused näitavad, et mida kaugemal aktiivsest rindest, seda vähem esines sõjast tingitud häiringuid. Rinde läheduses oli kõige rohkem häiritud taliviljade koristus ning osaliselt ka suviviljade koristus. Seevastu tali- ja suviviljade kündmiste puhul ei ilmnenud sõjast tingitud olulisi muutusi.Item Lumikatte paksuse kaardistamine ja lume omaduste mõju UAV-LiDAR mõõdistustäpsusele mitmekesisel maastikul(Tartu Ülikool, 2024) Purge, Tiia-Linda; Aunap, Raivo, juhendaja; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondLume moodustavad jääkristallidest ja nende kogumitest koosnevad tahked sademed, mis olulise hajumise komponendi poolest erinevad taimestiku ja maapinna peegeldusnäitajatest. Seetõttu on täppismõõtmise puhul vaja teada, missuguseid hälbeid lumikate põhjustab. Käesoleva magistritöö eesmärk on hinnata UAV-LiDAR-i täpsust lumikatte paksuse mõõdistamisel mitmekesise reljeefi- ja taimkattega maastikul, seejuures arvestades lume omadustega. Koht- ja LiDAR mõõdistuse vahelistele nihete võrdlemiseks kasutati ruutkeskmise vea hinnangut ning hajuvusdiagramme, lumeolude mõju hinnati korrelatsioonanalüüsiga. Töös tulemusel selgus, et UAV-LiDAR suudab määrata lumikatte pinna oluliste kadudeta. Mõõdistusvead ei korreleerunud lumikatte omadustega, ent statistiliselt oluline negatiivne korrelatsioon ilmnes vigade ja lumikatte paksuse vahel.Item Põuasuse sesoonne, territoriaalne ja pikaajaline muutlikkus Eestis(Tartu Ülikool, 2024) Leinus, Lauri; Jaagus, Jaak, juhendaja; Kull, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondSademed on teraviljade ja teiste põllukultuuride kasvatamiseks väga olulised. Vajalikke niiskusolusid saab hinnata erinevate põuasuse indeksitega, mille positiivsed väärtused näitavad keskmisest niiskemaid ilmaolusid ja negatiivsed väärtused kuivemaid tingimusi. Põuasuse hindamiseks on kasutatud standardiseeritud sademete indeksit (SPI) ja standardiseeritud sademete-evapotranspiratsiooni indeksit (SPEI). Käesolevas uurimistöös on kasutatud Eesti 23 ilmajaama ööpäeva keskmise õhutemperatuuri andmeid ajaperioodil 1951–2023 ja ööpäeva sademete summasid ajaperioodil 1948–2023. Leitud on kõigi ilmajaamade SPI ja SPEI ööpäevased väärtused perioodil 1. mai kuni 30. september, kusjuures antud päeva indeksi arvutamisel on arvesse võetud eelneva 30 päeva andmeid. Teostatud on SPI ja SPEI aegridade trendianalüüs, seejuures on muutuste olulisust hinnatud p-väärtuste alusel. SPI ja SPEI piirkondlikud keskmised väärtused on arvutatud eraldi Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Kesk-Eesti, Lääne-Eesti, Lääne-Eesti saarte ja Jõgeva maakonna ilmajaamade kohta. Muutuste graafikutel on kaks perioodi, mil põuasus on vähenenud. SPI kohaselt on keskmisest kuivemad tingimused olnud mai algusest kuni 24. maini, 22. juulist kuni 3. augustini ja 22. kuni 30. septembril. SPEI kohaselt on keskmisest kuivemad tingimused olnud mai algusest 12. juunini, 12. juulist kuni 25. augustini ja 11. kuni 30. septembril. Arvutused näitasid, et sademed on kõige rohkem suurenenud Kihnus ja kõige vähem Valgas.Item Eestlased Soomes: lõimumise mõju tagasirändele(Tartu Ülikool, 2023) Ilumets, Mark Herman; Tammaru, Tiit; Torpan, Karin; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondItem N2O sisalduse dünaamika stratosfääris Aura satelliidi andmete põhjal(Tartu Ülikool, 2023) Põlgaste, Silver; Mander, Ülo; Aun, Margit; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondItem Üürnike ja koduomanike roll kortermajapiirkondade planeerimisel(Tartu Ülikool, 2023) Kallion, Signe; Leetmaa, Kadri; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondItem Looduslike alade külastamine Tallinna elanike seas mobiiltelefoni GPS andmetel(Tartu Ülikool, 2023) Zernant, Kaarel Hendrik; Silm, Siiri; Tominga, Ago; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondItem Laevade liiklustiheduse muutused Eesti merealadel aastatel 2019 - 2022(Tartu Ülikool, 2023) Lindpere, Merili; Oja, Tõnu; Süsmalainen, Kert; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondItem Detailplaneeringutega elamukruntidele määratud ehitusõiguse elluviidus Alutaguse vallas(Tartu Ülikool, 2023) Talistu, Liina; Oja, Tõnu; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondItem Eesti maastike sidusust mõjutavad tegurid(Tartu Ülikool, 2023) Kiisel, Kaimar; Uuemaa, Evelyn; Helm, Aveliina; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondItem Usage of Terrestrial Laser Scanning for elevation measurements and volume calculations compared to LIDAR and traditional surveying equipment(Tartu Ülikool, 2023) Knjazev, Kevin; Aunap, Raivo; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondItem Veebialuskaartide koostamine ETAKi andmete põhjal(Tartu Ülikool, 2023) Kama, Joonatan; Kmoch, Alexander; Aunap, Raivo; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond