SV materjalid

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/63468

Sirvi

Viimati lisatud

Nüüd näidatakse 1 - 5 5
  • Pisipilt
    Kirje
    Eesti laste vaimse tervise uuring
    (Tartu Ülikool, 2024) Tuvi, Iiris; Tulviste, Tiia; Ilves, Kerli; Tamm, Anni; Urm, Ada; Bachmann, Janika; Timberg, Minni; Trankmann, Sabina; Konstabel, Kenn; Laidra, Kaia; Sultson, Hedvig; Murd, Carolina; Eensoo, Diva; Rahno, Jaana; Siilbek, Eike; Havik, Merle; Stamberg, Tõnis; Södor, Kaja; Strapatšuk, Irina; Tervise Arengu Instituut; Turu-uuringute AS; Tartu Ülikool
    Eesti laste vaimse tervise uuring (LVTU) viidi esmakordselt läbi Sotsiaalministeeriumi tellimusel perioodil 22.06.2023–28.02.2025 Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Turu-uuringute AS-i koostöös. Uuringu eesmärgid: kaardistada viie välisriigi ja Eesti varasemad praktikad, töötada välja metoodika, viia läbi uuring ning teha ettepanekud seiresüsteemi loomiseks. Kaardistati Inglismaa, Kanada, Norra, Soome ja Saksamaa seireuuringud, mh iga uuringu valimitüüp ja vanuserühm, mõõdikud, andmete kogumise viis ja regulaarsus. Koostati ülevaade üksikutest laste vaimsele tervisele keskendunud küsimustest varasemastes Eestis uuringutes. Uuring keskendus 2.–11. klassi õpilastele ja nende vanematele üle terve Eesti, valim oli koolide põhine. Küsimustik käsitles: taustatunnuseid; vaimse tervise riski-(nt koolistress) ja kaitsetegureid, heaolu; vaimse tervise probleeme; vaimse tervise hoiakuid ning abi kasutamist. Lapsevanemate küsimused puudutasid nii vanemat ennast kui uuringus osalevat last. Küsitlusuuring toimus veebruar–mai 2024. Lapsi osales 681 (11,8% kutsututest), kellest 526 (77,2%) puhul olid kasutatavad ka lapsevanema vastused. Tulemused: vaimse tervise probleeme esines rohkem tüdrukutel ning need sagenesid vanuse suurenedes. Kuigi sotsiaalmajanduslikud tegurid olid heaoluga seotud, osutusid suhete, kooli, individuaalsete omaduste ja eluviisiga seotud riski- ja kaitsetegurid ka oluliseks. Uuringu madala vastamismäära tõttu tuleb silmas pidada, et tulemused kajastavad eelkõige konkreetse valimi olukorda. Seiret tuleks teostada LVTUs väljatöötatud küsimustikega iga 2–3 aasta järel, kaasates nii varem osalenud lapsed kui ka uued osalejad. Kui 11–17-aastaste puhul kasutada enesehinnangulisi vastuseid, siis 8–10-aastaste puhul kaasata ka lapsevanemad. Jätkata koolipõhise andmekogumisega ja lisada LVTU koolidele kohustuslike riiklikult oluliste uuringute nimekirja. Uuringu tulemused kinnitasid vajadust laste vaimse tervise seiresüsteemi järele.
  • Pisipilt
    Kirje
    Personal Government: A vision for a post-digital era of equitable and sustainable public services. White Paper.
    (2023) Raieste, Andres; Ojamaa, Pärt; Solvak, Mihkel; University of Tartu, Faculty of Social Sciences, Johan Skytte Institute of Political Studies; Nortal AS
  • Pisipilt
    Kirje
    Formula for Creating Trust in Digital Government. White Paper
    (2024) Raieste, Andres; Rozov, Janek; Solvak, Mihkel; University of Tartu, Faculty of Social Sciences, Johan Skytte Institute of Political Studies; Nortal AS
  • Pisipilt
    Kirje
  • Pisipilt
    Kirje
    Youth in the Kaleidoskope: Civic Participation Types in Estonia and the Czech Republic
    (2018) Beilmann, Mai; Kalmus, Veronika; Macek, Jakub; Mackova, Alena; Šerek, Jan
    This paper presents an exploratory typological analysis of young people (aged 15–30) as political and civic actors in Estonia and the Czech Republic. We compare youth civic engagement patterns in these two East European countries, sharing similar socio-historical contexts, and analyse the sociodemographic and attitudinal profiles of the resulting participation types. The study draws on Estonian and Czech data sets collected from November to December 2016 within the Horizon 2020 project CATCH-EyoU – Constructing AcTive CitizensHip with European Youth: Policies, Practices, Challenges and Solutions. Two independent methods (latent class analysis and cluster analysis) demonstrated shared patterns in the political and civic activities employed by the Estonian and Czech participants, suggesting the existence of four clearly distinguishable types of young citizens. A more detailed analysis revealed that the socio-demographic and attitudinal profiles of active young people, and therefore, the factors of political socialization, differed quite substantially in the two countries