Probleemsete suhete ja rühma sidususe mõju ajateenistusega rahulolule

Abstract

Antud magistritöö eesmärgiks oli selgitada välja, milline on ajateenistuses kogetud probleem-sete suhete ja sidususe mõju ajateenistusega rahulolule ning edasisele valmidusele panustada riigikaitsesse. Tulemustest selgus, et probleemsete suhete kogemine ajateenistuses mõjutas ajateenijate üldist rahulolu kogu ajateenistusega ning seda selliselt, et mida rohkem esines ajateenijal prob-leemseid suhteid teenistuse jooksul, seda rahulolematum oli ta ka ajateenistusega. Probleemsed suhted ülematega mõjutasid ajateenistusega rahulolu rohkem kui ajateenijate omavahelised suhteprobleemid. Samuti hindasid ajateenijad ennast ka omavaheliste suhetega rohkem rahulolevamaks kui suhetega oma ülematega. Probleemsete suhete mõju rahulolule oluliselt ei muutunud, kui arvesse võeti ka sotsiaaldemograafiliste taustategurite mõju. Probleemsed suhted ja rühma ühtekuuluvustunne olid omavahel seotud mitmel viisil. Mida rohkem esines probleemseid suhteid nii ajateenijatel omavahel kui ka oma ülematega, seda rohkem kritiseeriti ajateenijate poolt oma rühmakaaslasi ja nende käitumist. Samuti mida rohkem esines probleemseid suhteid ülematega, seda ebapädevamaks ja ebausaldusväärsemaks pidasid ajateenijad oma ülemat tema tööülesannete täitmisel. Ajateenistuses kogetud probleem-sed suhted, eriti ülematega teenistusalastes suhetes, võivad vähendada ka ajateenijates soovi kuuluda tulevikus Kaitseväkke. Rühma ühtekuuluvustunne avaldas mõju ka ajateenistusega rahulolule. Kõige suurem mõju ajateenistusega rahulolule oli horisontaalsel tugevdaval sidususel ning vertikaalsel sidususel, mis tähendas seda, et mida nõrgemad olid ajateenijate omavaheline ühtekuuluvustunne ning ajateenijate ja nende ülemate vaheline ühtekuuluvustunne, seda rahulolematum oldi ka kogu ajateenistusega. Samuti, mida nõrgem oli sidusus ajateenija ja Kaitseväe vahel, seda rahul-olematum oldi ajateenistusega üldiselt. Ajateenija enda subjektiivse füüsilise vormi mõju ajateenistusega rahulolule näitas, et mida madalamaks oli ajateenija hinnanud oma füüsilise võimekuse, seda rahulolematum oli ta ka ajateenistusega. Ajateenijatel, kes olid hinnanud oma füüsilise võimekuse üsna halvaks või halvaks, esines rohkem ülematega isiklikke suhteprobleeme kui neil, kes olid hinnanud oma füüsilise võimekuse üsna heaks, heaks või keskmiseks.