Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistritööd – Master´s theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/27763
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Tulevase võileivapõlvkonna ja nende vanemate hoiakud ja ettevalmistus eelseisvaks hoolduskoormuseks(Tartu Ülikool, 2023) Kolbakov, Mari; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Paarisuhtevägivallast väljunud naiste taastumise protsess tugiteenuste ja iseendaga tehtud töö kaudu(Tartu Ülikool, 2023) Taal, Hiie; Narusson Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Perekond kui võrgustik: lapsest eemal elava isa perekonna käsitlus(Tartu Ülikool, 2023) Kukk, Rine; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Naiste kogemused perevägivallaga(Tartu Ülikool, 2023) Ein, Marleen; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Tervishoiu sotsiaaltöötajate käsitused oma tööst surijate ja nende lähedastega(Tartu Ülikool, 2023) Tamm, Ave; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Psüühikahäiretega inimeste kogemused kogukondades(Tartu Ülikool, 2023) Lilleväli, Raul; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Lapse roll lähisuhtevägivalla kohtumenetluses:kohtulahendite analüüs(Tartu Ülikool, 2023) Lorvi, Tuuliki; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Vaimse tervise raskustega inimeste kohanemine kogukonnas peale elukoha muutust: nende endi ja pereliikmete vaade(Tartu Ülikool, 2023) Koppel, Annika; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja vaimse tervise toetamine töötaja vaatest(Tartu Ülikool, 2023) Rosar, Katrin; Illison, Kelli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutOma magistritöös uurisin, millised töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid on omased Eesti kohaliku omavalitsuse sotsiaaltööle ning milliseid ohutegurite maandamise võimalusi näevad kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad ise. Eesmärgist lähtuvalt tahtsin saada vastuseid järgmistele küsimustele: 1) millised töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid on omased kohaliku omavalitsuse sotsiaaltööle; 2) milliseid meetmeid peaks kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate hinnangul tarvitusele võtma, et maandada neid ohutegureid? Püsitatud küsimustele vastuste leidmiseks viisin läbi ankeetküsitluse. Uurimustöö teoreetilises osas keskendusin ma tänapäevasele sotsiaaltöö kontekstile ja sotsiaaltööle neoliberaalses ühiskonnas vaatega tulevikku, ning andsin põgusa ülevaate, mida mõeldakse kui räägitakse töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest ja nende maandamisest, pannes eriliselt rõhku neile ohuteguritele ja maandamismeetmetele, mis on erinevate autorite arvates omased sotsiaaltööle. Empiirilises osas analüüsisin ankeetküsitluse tulemusi kombineeritud meetodil, kasutades nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset lähenemist. Teksti analüüsisin kasutades kvalitatiivset sisuanalüüsi lähtudes deduktiivsest lähenemisest ja keskendudes viisile ja toonile, kuidas tekst on esitatud. Uuringu tulemusena sain vastused püstitatud küsimustele. Eesti kohaliku omavalitsuse sotsiaaltööle on omane tunnetus, et tööd tehakse üksi, töövägivalla oht, tajutav ebavõrdsus ja tunnustuse puudumine. Toetava juhtimise, tööd toetava vaimse ja füüsilise töökeskkonna loomise, hüvede suurendamise ja sotsialtöö väärtustamise kõrval tuleb luua sotsiaaltöötajatele võimalused puhastumiseks teiste inimeste kannatustest, valust, ärevusest ja traumast.Kirje Eesti kogemusnõustajate kirjeldus kogemusnõustamise olemusest(Tartu Ülikool, 2023) Hollo, Raili; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Perevägivalla ohvri märkamine ja abistamine: perearsti perspektiiv(Tartu Ülikool, 2023) Rätsep, Hille; Selg, Marju, juhendaja; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Laste ja lastevanemate kogemused üleminekul tavakoolist HEV laste kooli(Tartu Ülikool, 2023) Binsol, Helen; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje ATH diagnoosiga laste vanemate kogemus laste diagnoosiga kohanemise ja tugiteenuste kättesaadavusega(Tartu Ülikool, 2023) Olveti, Merlin; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Kes on üksikvanemaga elava lapse perekond? Lapse perspektiiv(Tartu Ülikool, 2023) Plakso, Hele; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMagistritöö eesmärk oli uurida laste vaateid ja tõlgendusi üksikvanemaga peres elamise osas. Eesmärgi täitmiseks kasutasin Irene Levini kolme etapilist perestruktuuri kaardistamise meetodit. Uurimuses osales üheksa last vanuses 11-13 aastat. Põhitulemused: • Laps peab oma perekonnaks endale olulisi lähedasi ja sugulasi, hoolimata sellest, kas nad elavad temaga ühes majapidamises või mitte. Bioloogilise vanema uue elukaaslase määratlemisel elukaaslasega ilmnes erisusi ning ilmnes, et peamiselt sõltub lapse ja elukaaslase omavahelisest suhtest, kas laps peab teda pereliikmeks või mitte. Enamasti olid laste jaoks kõik pereliikmed, keda nad juba välja tõid, olulise tähtsusega ning ei soovitud märkida perekaardil kedagi endast oluliselt kaugemale. • Kui lapsel on võimalik jätkata toetavat suhtlust mõlema vanemaga, ei mõtesta laps end kui üksikvanemaga peres elavat last. Lastes, kes kirjeldasid, et neil on võimalus mõlema vanemaga regulaarselt edasi suhelda, väljendus rahulolu. Vastupidiselt neile lastele, kellel ei olnud võimalik mõlema vanemaga regulaarselt toetavat kontakti hoida – nendes väljendus selles osas kurbus. Vanemate lahkuminek ei ole valdavalt laste jaoks positiivne uudis, kuid teatud juhtudel oli see laste jaoks positiivse mõjuga – näiteks siis, kui kodus leidsid aset pidevad konfliktid ja arusaamatused. • Laste subjektiivne heaolu seoses ühe vanemaga perekonnas on oluline teema, mida käsitleda rohkem erinevates teadustöödes. Paljud statistilised ja kvalitatiivsed andmed näitavad, et laste heaolu üksikvanemaga peres kasvades võib olla ohustatud erinevate tegurite (nt majanduslikud tegurid, ühiskondlikud eelistused, laste turvatunne ja stabiilsus jms) tõttu. Küll aga majanduslikest ja statistilistest näitajatest olulisem on laste enda subjektiivne tõlgendus ja turvatunne seoses nende perekonnaga. Leian, et uurimistulemused on kasulikud selle valdkonnaga tegelevatele spetsialistidele lapse subjektiivse tõlgenduse mõistmisel seoses tema perekonna ja üksikvanema lapseks olemisega kui ka ühiskonnale laiemalt mõistmaks ühe vanemaga peres kasvava lapse subjektiivseid tõlgendusi oma pere ja heaolu kohta.Kirje Estonian child protection workers' experiences of client violence(Tartu Ülikool, 2023) Vimpari, Kirsi; Konks, Karen-Pauliin, juhendaja; Selg, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutThe aim of this Master’s thesis is to find out about the types of violence the child protection workers in Estonia have been exposed to by clients and in what way they describe the aftermath and effects of that violence. The research questions were formed as follows: 1. According to the child protection workers, what are the types of violence by clients they have been exposed to at work? 2. How do the child protection workers describe the consequences/effects of the client violence they experienced? 3. According to the child protection workers, what were the measures taken at the workplace by superiors and/or workplace after the incidents? To conduct this qualitative research, eight Estonian child protection workers were individually interviewed using semi-structured interviews. Content analysis was used to analyse the research material. The interviewees represent different sizes of local governments from smaller municipalities to bigger cities and are geographically located unevenly almost throughout Estonia. The interviews took place during April of 2022. The results show that Estonian child protection workers are exposed to client violence, mainly to psychological violence including threats. The negative consequences of the client violence can be versatile and even devastating on the well-being, health, and the person’s ability to work. Some positive outcomes also came up, the main outcome being a positive effect on professional and personal growth. Most of the child protection workers acknowledged little or no support from the management in conjunction with client violence, yet some brought out the excellent level of management who have offered all the support needed. The vital and appreciated role of collegial support came up strongly throughout all the interviews.Kirje Integratsiooni monitooringu eri aastate andmete võrreldavus - uuringumetoodika, ankeetküsimuste ja andmete esinduslikkuse analüüs(Tartu Ülikool, 2022) Eamets, Liina; Soidla, Indrek, juhendaja; Vollmer, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Asenduskodus kasvanud noorte narratiivid suhetest päritoluperega(Tartu Ülikool, 2022) Uibo, Triin; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Sotsiaaltöö Eestis üheksakümnendate alguses sotsiaaltöötajate mälestuste põhjal(Tartu Ülikool, 2022) Heero, Meili; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Laste suhtumine kontakt- ja distantsõppesse ning subjektiivne heaolu pandeemia tingimustes(Tartu Ülikool, 2022) Lelov-Aasmaa, Liina; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKirje Rahvatantsurühmade tegevus COVID-19 pandeemia ajal Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli näitel(Tartu Ülikool, 2022) Leidsalu, Hegert; Uibu, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut