Eesti puuetega inimeste kodade huvikaitse tegevus puuetega inimeste esindamisel
| dc.contributor.advisor | Narusson, Dagmar, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Tõkke, Mihkel | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2017-06-15T08:23:20Z | |
| dc.date.available | 2017-06-15T08:23:20Z | |
| dc.date.issued | 2017 | |
| dc.description.abstract | Magistritöö eesmärgiks oli kirjeldada Eesti puuetega inimeste kodade huvikaitse tegevusi puuetega inimeste esindamisel. Töö teoreetilises osas käsitlesin huvikaitse erinevaid vorme ja sisu, ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni mõju, puude mõistet ja käsitlust ühiskonnas, ning tutvustasin puuetega inimeste kodasid. Allikatele tuginedes andsin ülevaate, kuidas on toimunud areng huvikaitse valdkonnas, eriti just puuetega inimeste organisatsioonide kontekstis. Analüüsisin konventsiooni mõju huvikaitsele ja kodade tegevusele puuetega inimeste esindamisel. Kirjeldasin, kuidas puude käsitluse areng on muutnud kodade tööd ja väljundeid. Magistritöö uurimismeetodina kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit ning poolstruktureeritud intervjuud, millele eelnes dokumendianalüüs. Kvalitatiivne meetod andis võimaluse paindlikult läheneda ning kirjeldada põhjalikumalt kodade juhtide subjektiivset kogemust huvikaitsetöös. Tulemustest tõusid esile järgmised aspektid: • Ühe kõige olulisema huvikaitsealase väljakutsena näevad Eesti puuetega inimeste kojad Eestis ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist ja järelevalve seadustamist. • Puudega inimesed ei indentifitseeri enam ennast nii tugevalt läbi oma puude. • Noored puudega inimesed vajavad täiendavaid motivaatoreid, et ühingutega liituda. • Oma tööd tõhusalt tegev ühing muudab oma liikmed nii hästi ühiskonda kaasatuks, et vajadus ühingu järgi võib kaduda. • Kojad peaksid hakkama tegelema järjest rohkem huvikaitsega väljaspool oma liikmeskonda, sest liikmeks olemise tähtsus on vähenemas. • Kodade juhid nägid teadliku huvikaitse võimekuse paranemist ühiste huvikaitse aluste kokku leppimise kaudu. • Kodade roll info edastajast on muutunud info selgitajaks ning nõuandjaks. Kuna huvikaitsetöö on siiani Eesti puuetega inimeste valdkonnas väheuuritud teema, loodan, et minu magistritöö annab tõuke uute uurimistööde lisandumiseks. Teadliku ja analüüsitud huvikaitse tegemise oskuste areng kodades toetab puuetega inimeste õiguste kaitset Eestis. Loodan, et magistritöö andis panuse ühise ja selge huvikaitsetöö käsitluse tekkimiseks Eesti puuetega inimeste kodade seas. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4683282*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/56702 | |
| dc.language.iso | est | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | magistritööd | et |
| dc.subject.other | puuetega inimesed | et |
| dc.subject.other | huvikaitse | et |
| dc.subject.other | esindamine | et |
| dc.subject.other | tegevus | et |
| dc.subject.other | Eesti | et |
| dc.title | Eesti puuetega inimeste kodade huvikaitse tegevus puuetega inimeste esindamisel | et |
| dc.type | Thesis | en |