Emarottide vanemliku käitumise seosed ärevuse ja poegade positiivset afektiivsust väljendavate häälitsustega
dc.contributor.advisor | Harro, Jaanus, juhendaja | |
dc.contributor.advisor | Kõiv, Kadri, juhendaja | |
dc.contributor.author | Pertens, Lisanna | |
dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond | et |
dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut | et |
dc.date.accessioned | 2014-11-10T14:49:18Z | |
dc.date.available | 2014-11-10T14:49:18Z | |
dc.date.issued | 2014 | |
dc.description.abstract | Rotipoegade areng sõltub sünnijärgsetel nädalatel suurel määral emahoole hulgast ja kvaliteedist. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida ärevust kui loomulikult esinevat emahoole variatiivsust mõjutavat tegurit ja kontrollida, kas erinevused emade (n=16) vanemlikus käitumises ennustavad poegade indiviidiomast positiivset afektiivsust. Ärevust mõõdeti plusspuuri testiga kahel korral: enne loomade paaritamist ja pärast poegadest võõrutamist, mis võimaldas kontrollida emadusega kaasnevaid muutusi ärevuse tasemes. Emahoolt hinnati pesakondade vaatluste teel. Poegade positiivset afektiivsust mõõdeti 50 kHz häälitsuste järgi noorloomade omavahelist mängu imiteerival stimulatsioonil (kõdistamisel). Teistkordsel mõõtmisel oli rottidel kalduvus käituda vähem ärevalt, kuid seda ei saanud siduda otseselt emaks saamise kogemusega. Leiti, et ärevus on oluline emahoolt mõjutav tegur ja kõrgem emahoole kvaliteet on seotud madalama ärevusega. Parem emahool ennustas ka suuremat positiivse afektiivsuse häälitsuste arvu poegadel ning väiksemat 22 kHz stressihäälitsuste arvu. | et |
dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4431340~S1*est | et |
dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/44204 | |
dc.language.iso | et | et |
dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
dc.subject.other | üliõpilastööd | et |
dc.title | Emarottide vanemliku käitumise seosed ärevuse ja poegade positiivset afektiivsust väljendavate häälitsustega | et |
dc.type | Thesis | en |