Psühholoogia üliõpilastööd – Student works in psychology
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24340
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Emotsionaalsete näoväljenduste äratundmise võrdlus inimhindajate ja FaceReader masinõppe tarkvara vahel(Tartu Ülikool, 2025) Viisileht, Kaisa; Juuse, Liina, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutAntud töö eesmärgiks oli uurida, kui täpselt suudab masinõppe tarkvara FaceReader tuvastada Ekmani baasemotsioone ning võrrelda selle tuvastamistäpsust inimhindajate tulemustega. Uuringus osales 144 inimhindajat, kellest olid mehed 19,4% ja 79,9% naised. Inimhindajatele ja FaceReaderile esitati 1-sekundilisi videoklippe, mis kujutasid rõõmu, hirmu ning vastikust, ning eesmärk oli stiimulmaterjali hinnata kuue baasemotsiooni (rõõm, hirm, vastikus, üllatus, viha ja kurbus) põhjal. Tulemused näitasid, et inimesed vastasid õigesti 54,4% juhtudest, samas kui masinõppe täpsus oli 37,4%. Korduvmõõtmiste ANOVA analüüs näitas, et inimhindajad suutsid edukalt ära tunda rõõmu ja vastikust, kuid mitte hirmu. FaceReader tuvastas edukalt rõõmu, kuid vastikust ja hirmu mitte. Sõltumatute rühmade ANOVA tulemuste kohaselt olid inimhindajad FaceReaderist statistiliselt olulisel määral täpsemad hirmu ja vastikuse, kuid mitte rõõmu tuvastamisel. Käesoleva töö tulemused on kooskõlas varasemate uurimustega, viidates, et mittevalideeritud ning dünaamilise stiimulmaterjali hindamisel on inimesed masinõpetest sageli täpsemad.Kirje Stereotüüpsed hinnangud vanemaealistest ja nende seosed vanemaealiste psühholoogilise kohanemisega(Tartu Ülikool, 2025) Valter, Elisabeth Helena; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUuringu eesmärk oli välja selgitada vanemaealisi kirjeldavate stereotüüpsete hinnangute ja vanemate inimeste psühholoogilise kohanemise vahelised seosed. Uuringus osalejate keskmine vanus oli 72,7 aastat (SD = 6,1). Osalejad (N = 214) täitsid veebipõhise küsimustiku, mis mõõtis nende stereotüüpseid hinnanguid vanemaealistest ja psühholoogilist kohanemist. Kõrgemad vanemaealisi kirjeldavad negatiivsed hinnangud ennustasid vanemate inimeste kehvemat psühholoogilist kohanemist. See-eest vanemaealisi kirjeldavad positiivsed hinnangud ei olnud seotud nende psühholoogilise kohanemisega. Enamus psühholoogilise kohanemise dimensioonidest olid seotud stereotüüpsete hinnangutega. Ainult kahe dimensiooni puhul, milleks olid teistest sõltumine ja negatiivne enesetõhusus, ei ilmnenud seoseid kohanemisega. Tulemused on olulised mõistmaks tegureid, mis mõjutavad vanemate inimeste toimetulekut ja eluiga.Kirje Tähelepanuprobleemide esinemine Eesti koolilastel(Tartu Ülikool, 2025) Uibokand, Mirelle; Tuvi, Iiris, juhendaja; Laidra, Kaia, juhendaja; Murd, Carolina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöö eesmärgiks oli analüüsida tähelepanuprobleemide levimust Eesti laste seas, uurides tegureid, mis võivad olla seotud ATH sümptomite esinemisega. Analüüsiti Eesti laste vaimse tervise uuringu raames kogutud 496 Eesti kooliõpilase ning nende vanemate vastuseid PSC-17 ja Kidscreen School Environment küsimustikele. Uuringus osales kokku 224 poissi ning 265 tüdrukut vanuserühmades 11-14 ning 15+. Tehti logistilise regressiooni ja kirjeldava statistika analüüsid. Selgus, et tähelepanuprobleemid on sagedasemad vanemate laste seas ning on seotud une madala kvaliteedi, kooliga rahulolu puudumisega ja internaalsete ning eksternaalsete sümptomitega. Sugudevahelised erinevused ja seos ATH diagnoosiga ei osutunud statistiliselt oluliseks, mis võib viidata ATH aladiagnoosimisele ning ATH-le viitavate käitumismustrite vähesele märkamisele.Kirje Juhtide soo ja vanuse seosed vaimset tervist toetavate meetmete rakendamisega(Tartu Ülikool, 2025) Tippo, Celine; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöö eesmärk oli välja selgitada juhtide soo ja vanuse seos vaimset tervist toetavate meetmete rakendamisega Eesti ettevõtetes ajal, mil vaimse tervise probleemid on muutunud aktuaalseks ka töökeskkonnas. Tuginedes 2024. aasta sügisel läbi viidud küsitlusele, uurisin 194 juhi demograafiliste andmete seost ettevõttes rakendatavate vaimset tervist toetavate meetmete arvuga. Statistilise analüüsi viisin läbi Mann-Whitney ja ANOVA testidega. Tulemused näitasid, et nii noorte juhtidega kui ka naisjuhtidega ettevõtetes rakendatakse statistiliselt oluliselt rohkem vaimset tervist toetavaid meetmeid kui vanemate juhtidega ja meesjuhtidega ettevõtetes. Juhtide vanusel ei leitud olulist püsivat seost meetmete rakendamisega. Soo ja vanuse koosmõjul ei leitud statistiliselt olulist seost meetmete arvuga. Juhtide sugu osutus kõige suurema mõjuga teguriks. Tulemused kinnitavad, et juhtide demograafilistel näitajatel on oluline seos organisatsioonide vaimset tervist edendavate algatustega ning sool on suurem seos rakendatavate meetmete arvuga kui vanusel.Kirje How culture affects the use of language to self-disclose positive information(Tartu Ülikool, 2025) Tepp, Erik Joonatan; Lyu, Siqi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutThis study investigated how culture affects language use in communicating one’s good performance. Participants from Estonia (N = 113), China (N = 119), and America (N = 122) were included. We asked participants to imagine they took an exam with a close friend and received a very good score. Participants had to choose from the given lexical choices to describe their good performance to a third person, with the close friend’s presence (present vs. absent) and score (good vs. bad) being manipulated. We found that across all cultures, people used a weaker term to describe their good performance when their friend’s score was bad, and this effect was more prominent when the friend was present. We did not find a significant additional effect of culture. Potential reasons like modesty were discussed.Kirje Õpetajate suhtumine laste vahelistesse konfliktidesse ja selle seos konfliktidesse sekkumisega(Tartu Ülikool, 2025) Sootla, Mia; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uuringu eesmärk oli välja selgitada, kuidas õpetajate suhtumine lastevahelisse konflikti on seotud õpetaja sekkumisega lastevahelisse konflikti. Valimisse kuulus 259 Eesti õpetajat, kes vastasid küsimustele lastevaheliste konfliktide ning õpetaja konfliktis käitumise kohta. Uuringu tulemused näitasid nõrka negatiivset seost konflikti positiivselt suhtumise ja direktiivse sekkumise vahel. Seost positiivse suhtumise ning vahendava sekkumise vahel ei leitud. Samuti leiti nõrk positiivne korrelatsioon konflikti suhtumise ning konflikti mitte sekkumise vahel. Tulemused viitavad sellele, et mida positiivsemalt suhtuvad õpetajad lastevahelisse konflikti, seda vähem kasutavad nad lastevahelisse konflikti sekkumisel direktiivset käitumist või ei sekku konflikti üldse.Kirje Eesti kooliõpilaste karjääri kujundamise oskused ja oskuste seos karjääripädevusi toetavate tegevustega(Tartu Ülikool, 2025) Roosipuu, Priit; Liin, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöö käsitleb Eesti kooliõpilaste karjääripädevust, keskendudes nende osalemisele karjäärialastes tegevustes ning valmisolekule arutada oma tulevikuplaane. Tulemused näitasid, et vanemad ja kõrgema kooliastme (gümnaasiumi) õpilased osalevad aktiivsemalt karjääriplaane toetavates tegevustes ning räägivad sagedamini oma tulevikuplaanidest. Positiivne, kuid mõõdukas seos ilmnes osalemise ja arutlemise vahel, viidates karjäärialaste tegevuste olulisusele teadlikkuse ja enesekindluse suurendamisel. Lisaks selgus, et kõrgema haridustaseme omandamise soov on seotud suurema aktiivsusega karjäärialastes tegevustes. Uuring tõi esile ka soolised erinevused. Kokkuvõttes rõhutavad tulemused karjääriteenuste ja praktiliste tegevuste kättesaadavuse olulisust noorte karjääripädevuste arendamisel.Kirje Eesti keele väldete tajumise ja musikaalsuse seos vene emakeelega katseisikutel(Tartu Ülikool, 2025) Puura, Liisi; Kask, Liis, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutSelles uurimistöös uuriti, kuidas vene emakeelega katseisikute keeleõppe algusaeg ja musikaalsus mõjutavad eesti keele väldete eristamist. Katseisikutega (N = 52) viidi läbi elektroentsefalograafia (EEG) uuring, kus esitati katseisikutele erinevaid keelestiimuleid. Katseisikud jaotati musikaalsuse ja keeleõppe algusaja järgi kolme gruppi, et võrrelda lahknevusnegatiivsuse (MMN) signaale gruppide vahel. Kirjanduse põhjal püstitati hüpoteesid, et kõige paremini tajuvad eesti keele kolmanda välte põhitooni langust võrreldes teise välte püsiva põhitooniga musikaalse taustaga varases lapseeas eesti keelt õppinud katseisikud ning olenemata keeleõppe ajast, musikaalse taustaga katseisikud on edukamad kolmanda välte põhitooni muutuse kuulmises võrreldes teise välte püsiva põhitooniga. Andmeanalüüsideks kasutati korduvmõõtmiste ANOVAt ja korrelatsioonanalüüse. Antud töös ei saadud hüpoteesidele kinnitust, kuid kahe katseseeria tulemuste põhjal võib oletada, et hüpoteeside kinnitamiseks või ümberlükkamiseks on vaja sooritada korduskatseid.Kirje Gümnaasiumiõpilaste liigne tuginemine ChatGPT valedele soovitustele(Tartu Ülikool, 2025) Puppart, Brett; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida, kui tihti võtavad keskkooli õpilased matemaatikaülesannete lahendamise ajal ChatGPT valesid soovitusi omaks (liigne tuginemine). Uuriti lisaks, kas hariv sekkumine võib valede soovituste omaks võtmist vähendada. Enne ülesannete lahendamist jaotati katseisikud (n = 36) randomiseerimise alusel kontrollgruppi ja sekkumise gruppi, kus esitati hariv tekst ChatGPT töömehhanismi, puuduste ja targasti kasutamise kohta. Ülesannete lahendamisel oli katseisikutel abiks ChatGPT soovitus, mis oli poolte ülesannete puhul väär. Tulemustes ilmnes, et õpilased võtsid ChatGPT vale soovituse omaks 52.1% kordadest. See viitab tõsiasjale, et liigne tuginemine on laialt levinud probleem ChatGPT kasutajate hulgas. Sekkumise mõju ei olnud statistiliselt oluline liigse tuginemise vähendamisel (p > .05), muutes teaduses oluliseks ka edasiste sekkumiste mõju uurimise.Kirje Psühhopatoloogia üldfaktor p mõtestamine üksikväidete abil eestikeelsel valimil(Tartu Ülikool, 2025) Pulst, Theresa; Soodla, Helo Liis, juhendaja; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutAntud uuringu eesmärgiks oli kirjeldada psühhopatoloogia üldfaktorit p ja tuvastada seda enim iseloomustavaid tunnuseid. Lõppvalim koosnes 417 inimesest, kellest psüühikahäire diagnoosiga indiviidid moodustasid kliinilise grupi (n = 180) ning diagnoosita indiviidid kontrollgrupi (n = 237). Andmed koguti levinud enesekohaste küsimustikega. Peakomponentide analüüside abil valisin välja 40 üksiktunnust, mis peegeldasid iga küsimustiku keskseid konstrukte. Neil koostatud uuriv ühefaktoriline faktoranalüüs seletas ära 23.0% tunnuste üldhajuvusest. Lisaanalüüsina koostasin ka faktoranalüüsi ainult p-le > |.3| laadungitega laaduvate tunnustega (n = 26). Seejärel hindasin logistilise regressiooni abil, kuivõrd on katseisikute kuulumine kliinilisse või kontrollgruppi ennustatav p-faktori faktorskoori põhjal. Mõlema p skooriga tehtud analüüsi tulemusena ennustati kontrollgruppi kuulumist ≥ 80% täpsusega. Uurimistöös kirjeldasid p-faktorit enim depressiooni ja ärevuse sümptomid ning p-faktor peegeldas eelkõige inimese muutuvat seisundit, mitte püsivaid isiksuse omadusi.Kirje Erinevused eestlaste ja eesti venelaste väärtustes, konflikti hoiakutes ja lahendamises(Tartu Ülikool, 2025) Prokofjeva, Anna-Maria; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöö eesmärk on välja selgitada erinevused eestlaste ja eesti venelaste konflikti hoiakutes ja lahendusviisides ning hinnata seoseid väärtuste, konflikti hoiakute ja konflikti lahendusviiside vahel. Uuringus osales 222 täiskasvanut eestlast ja vene emakeelega Eesti elanikku. Andmeid koguti veebiküsimustikuga, mis hindas osalejate seotuse ja autonoomia väärtusi, konstruktiivseid konflikti hoiakuid ja ebaefektiivseid konflikti lahendamise viise. Uurimistöö tulemused näitavad, et eestlastel on eesti venelastega võrreldes konstruktiivsemad hoiakud konflikti ning eesti venelased kasutavad rohkem ebaefektiivseid konflikti lahendamisviise. Seotuse väärtuste ja konstruktiivsete hoiakute vahel leiti negatiivne seos ning konstruktiivsete konflikti hoiakute ja ebaefektiivsete konflikti lahendusviiside vahel on negatiivne seos. Uurimistöö tulemused võimaldavad kultuurilisi erinevusi märgata ja seeläbi edendada mitmekultuurilises ühiskonnas mõistvamat suhtlust.Kirje Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite seos söömishäirete ja vältiva/piirava toitumishäire sümptomitega(Tartu Ülikool, 2025) Priidel, Emma; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Jõhvik, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöö eesmärk oli uurida aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomite seost söömishäirete ja vältiva/piirava toitumishäire sümptomitega. Valim koosnes 150 inimesest, kes täitsid enesekohased küsimustikud ATH, söömishäirete, vältiva/piirava toitumishäire, depressiooni ja ärevuse kohta. Töös rakendati korrelatsioon-, regressioon- ja medieerimisanalüüse. Korrelatsioonanalüüsidest selgus, et ATH sümptomid korreleeruvad tugevaimalt vältiva/piirava toitumishäire sensoorse tundlikkuse profiiliga. ATH ja söömishäirete sümptomite vahel esines tugevaim seos liigsöömisega. Regressioonanalüüsist selgus, et ATH sümptomid ennustavad osaliselt vältiva/piirava toitumishäire profiile ja söömishäirete sümptomeid. Medieerimisanalüüsist selgus, et depressioon ja ärevus vahendavad osalist seost ATH, söömishäirete ja vältiva/piirava toitumishäire sümptomite vahel. Kuna ATH ning söömis- ja toitumishäired on üsna sageli esinevad häired, on oluline uurida ka nende komorbiidsust, et osata neid paremini ennetada ja ravida.Kirje Nutiseadme omamise mõju 4–6-aastaste vabamängule(Tartu Ülikool, 2025) Plato, Annaliisa; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida hüpoteesi, et nutiseadmete liigne kasutamine mõjutab loovust negatiivselt (Aru & Rozgonjuk, 2022). Tööga sooviti uurida nutiseadmete ja loovuse seost lastel vabamängu kontekstis. Töö eesmärgiks oli teada saada, kuidas nutiseadme omamine mõjutab 4–6-aastaste laste motivatsiooni osaleda vabamängus. Selle uurimiseks viidi läbi küsitlus lapsevanemate seas. Lastele loodi ülesanne, kus tuli järjestada esitatud kaardid meeldivuse järjekorras, kaartide peal olid erinevad tegevused, muuhulgas mitmed mängimisega seotud tegevused ja nutiseadmes olemine. Valim koosnes 18-st 4–6-aastasest lapsest ja nende vanematest, kellest 8 omas isiklikku nutiseadet ning 10 ei omanud isiklikku nutiseadet. Hoolimata väikesest valimist leiti, et isiklikku nutiseadet omavad lapsed osalevad vähem vabamängus. Lisaks selgus, et nutiseadmeid eelistavad lapsed eelistavad vähem vabamängu, raamatute lugemist ja õppimist. Antud tulemused viitavad, et antud teema vajab edasist ja täiendavat uurimist ning nutiseadme isiklik omamine varases eas võib mõjutada laste vabamängu.Kirje Depressiooni sümptomite seos väärtustega(Tartu Ülikool, 2025) Pihelgas, Anna-Maria; Tamm, Anni, juhendaja; Soidla, Kärol, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uuringu eesmärk oli leida depressiooni soodumuse ja põhiväärtuste vahelisi seoseid. Uuriti ka taustategurite seoseid depressiooni sümptomite ning väärtuste esinemisega. Uuringus osales 166 täiskasvanut, kellest 134 (81%) olid naised ja 28 (17%) mehed ning kelle vanus varieerus 19-70 eluaasta vahel, keskmise vanusega 30 (SD = 13,29). Uuringus osalejad täitsid emotsionaalse enesetunde küsimustiku ning Schwartzi 21 küsimusega portreeküsimustiku. Koguvalimist 50%-l esines soodumus depressioonile ning depressioon oli kõrgem madalama sissetuleku ning haridusega inimestel. Samuti korreleerus vanus depressiooni ning kogemusele avatuse ja eneseupitamise väärtustega negatiivselt. Depressiooni soodumusega ning soodumuseta inimestes ei esinenud statistiliselt olulisi erinevusi põhiväärtustes.Kirje Eesti laste ärevuse sümptomite seosed sotsiaalsete suhetega Eesti laste vaimse tervise uuringu andmete põhjal(Tartu Ülikool, 2025) Philips, Annabel; Konstabel, Kenn, juhendaja; Sultson, Hedvig, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöö eesmärgiks oli uurida seoseid Eesti laste ärevuse näitajate ning nende sotsiaalsete suhete vahel. Sotsiaalsete suhete all mõeldakse antud töös noorte pere- ja sõprussuhteid. Uurimistöö toetub andmete osas Tervise Arengu Instituudi, Tartu ülikooli ja Turu-uuringute AS poolt läbiviidavale Laste vaimse tervise uuringule (LVTU). Uuringus osales 471 kooliõpilast vanuses 11 - 17 eluaastat. Noorema grupi moodustasid 11 - 14-aastased õpilased ning vanema grupi õpilased vanusega 15 ja sellest vanemad. Uurimustöö tulemused näitasid, et tüdrukutel esines ärevuse ilminguid rohkem kui poistel. Lisaks leiti, et kvaliteetsed sõprussuhted on negatiivses seoses noorte ärevuse näitajatega ning vägivaldsed peresuhted on ärevuse skooriga positiivses seoses. Samuti selgus, et kvaliteetsetel sõprussuhetel oli antud uurimuses suurim ennustamisvõime ärevuse üldskoorile. Tulemustest järeldub, et noorte ärevuse ja sotsiaalsete suhete vahel on seos ning noorte heaolu toetamiseks tuleb valida vastavad toetus- ning sekkumismeetodid.Kirje Tudengite küsitavate teaduspraktikate suhtes kujunenud hoiakute muutmine(Tartu Ülikool, 2025) Petermann, Ege-Ly; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKüsitavad teaduspraktikad on halli alasse kuuluvad ja teaduse usaldusväärsust kahjustavad käitumisviisid. Uurimistöö eesmärgiks oli leida elemendid, mis mõjutavad küsitavate teaduspraktikate suhtes hoiakute kujunemist magistrantidel ning integreerida neid eetikaõpetuses. Uuringus osales kokku 99 inimest. Töö koosnes mitmest osast: eksperimentaal- ja kontrollgrupi hoiakuid mõõdeti enne ja pärast 70-80-minutilist sekkumist ning 1 kuu möödudes. Katseisikud hindasid küsitavate teaduspraktikate (andmete selektiivne raporteerimine, tagantjärele hüpoteesi püstitamine ja andmete kustutamine) eetilist lubatavust kuue vinjeti kaudu, mis sisaldasid ka paralleelversioone ja olemasolevate uuringute arvu tasemeid. Katseisikud hindasid ka teaduseetikast arusaamist. Hüpoteesid ei leidnud kinnitust. Tudengid hindasid andmete kustutamist läbivalt eetiliselt lubamatumaks kui selektiivset raporteerimist ja tagantjärele hüpoteesi muutmist. Leiti seos teaduseetikast arusaamise ja selektiivse raporteerimise eetilisusele antud hinnangu vahel.Kirje Eesti laste vaimse tervise näitajad seoses sõltuvusainete tarvitamisega(Tartu Ülikool, 2025) Pajuri, Eva-Maria; Tuvi, Iiris, juhendaja; Eensoo, Diva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva töö eesmärgiks oli hinnata Eesti laste vaimse tervise näitajaid seoses sõltuvusainete tarvitamisega. Uurimistöös on kasutatud Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja Turu-uuringute AS koostatud Eesti laste vaimse tervise uuringu andmeid. Antud uurimistöö valimisse kuulus 499 vastajat vanusevahemikus 11-19 aastased. Uuringus selgus, et kõrgem ärevuse, depressiooni ja ärevuse ning depressiooni koguskoori tase on seotud sõltuvusainete tarvitamisega. Lisaks selgus, et sugu, kooli piirkond, perekonna rahaline seis ja sõltuvusainete tarvitamine ennustavad ärevuse sümptomite esinemist 12,3%, depressiooni sümptomite esinemist 15,0% ja ärevuse ning depressiooni esinemist 14,7%. Lisaks leiti, et tüdrukud võivad olla vastuvõtlikumad vaimse tervise probleemidele. Uuringu käigus selgus ka, et ärevuse ja depressiooni vahel esineb tugev positiivne seos. Käesolev uuring annab võimalust seirata noorte vaimse tervise olukorda ja sõltuvusainete tarvitamise trendi Eestis.Kirje A Multidimensional View of Financial Well-being and the Links to Personality: An Explorative Research(Tartu Ülikool, 2025) Murakas, Rein Urmas; Riitsalu, Leonore, juhendaja; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutPrevious research has shown links between financial well-being and personality traits. This study conceptualises financial well-being in three separate dimensions: security, freedom and pleasure. This novel approach to financial well-being lets us explore the links of personality, using the Big Five personality traits, in a new light. Several hypotheses were proposed for further analysis and most ended up not being confirmed. The differentiation between the aspects of financial well-being did appear in some aspects, but the effects were not major. The strongest correlations were found between neuroticism and all three components of financial well-being. Several additional analyses were conducted with some interesting results, which were further speculated over. It is clear that further research on the topic is necessary.Kirje Autismispektri joonte seos söömishäirete ja vältiva/piirava toitumishäire sümptomitega(Tartu Ülikool, 2025) Muhu, Elsbet; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Jõhvik, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva töö eesmärgiks oli uurida autismispektri häire (ASH) joonte seoseid söömishäirete ja vältiva/piirava toitumishäire (ARFID) sümptomitega. Uuringus osales 150 inimest vanusevahemikus 16-65, kes täitsid enesekohased küsimustikud vältiva/piirava toitumishäire, söömishäirete, ASH, ärevuse ja depressiooni kohta. Seoste hindamiseks viidi läbi korrelatsioon- ja regressioonanalüüsid. Tulemustest selgus, et ASH-le omased sotsiaalsete oskuste ja tähelepanu ümberlülitamise puudulikkus olid seoses söömise piiramisega. Veel ilmnes seos ASH joonte kommunikatsiooni puudulikkuse ja detailitähelepanu ning ARFID-i sensoorsest tundlikkusest tuleneva toidu vältimise profiili vahel. Lisaks leiti, et ASH joonte, ärevuse ja depressiooni sümptomite koosmõju ennustas nii söömishäirete kui ARFID-i sümptomite esinemist. ASH kui ka söömis- ja toitumishäirete esinemissageduse kasv suurendab vajadust tuvastada nende häirete vahelisi võimalikke seoseid, et jõuda paremate ravivõimaluste ning ennetusmeetmeteni.Kirje Kaalulangetamise raskustega seotud faktorid täiskasvanutel(Tartu Ülikool, 2025) Mikk, Riin; Vainik, Uku, juhendaja; Kuulman, Kari, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKaalulangetamine on väljakutse, mida mõjutavad mitmed bioloogilised, käitumuslikud, psühholoogilised, keskkondlikud ja sotsiaalmajanduslikud tegurid. Vaatamata ulatuslikele uuringutele jäävad selged järeldused üksikute uuringute segaste tulemuste tõttu raskesti mõistetavateks. Selle lünga kõrvaldamiseks viidi läbi katusülevaade, sünteesides metaanalüüse ja süstemaatilisi ülevaateid, et analüüsida põhjalikult olemasolevat kirjandust täiskasvanute kaalulangetamise raskustega seotud tegurite kohta. Uurimistöö eesmärk oli tuvastada järjepidevad ja mõjukad tegurid, mis korreleeruvad kaalulangetamisega, võttes arvesse nii kaalulangetamise kiirust kui ka säilitamist. Integreerides mitmest uuringust saadud tulemusi, oli töö analüüsi eesmärk selgitada välja peamised takistused edukale kaalulangetamisele ning tuua välja kõige mõjukamad tegurid, et aidata kaasa välja töötada tõhusamaid sekkumisi täiskasvanutele, kes võitlevad kaalulangetamisega. See uuring aitab kaasa paremate tervisetulemuste ja elukvaliteedi saavutamisele.