Psühholoogia üliõpilastööd – Student works in psychology

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24340

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 847

Investigating the Neuronal Correlates of “Normal” Hallucinations Using Event-Related Potentials (ERPs)
(Tartu Ülikool, 2025) Kislitsõn, Anton; Bachmann, Talis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Visual hallucinations (VH) are often associated with psychiatric, neurological, and ophthalmological conditions but can also occur in healthy individuals, known as “normal” hallucinations (NH). This study investigated the neuronal correlates of NH using event-related potentials (ERPs) recorded during a dual-task paradigm. Fourteen participants completed a task requiring simultaneous judgments of facial orientation and the visibility of a central square, with critical trials designed to induce NH by presenting no stimulus while eliciting perceptual ratings. Behavioral results replicated previous findings, with NH reported in 62.5% of critical trials. Higher visibility ratings in NH correlated with task accuracy and response clarity, suggesting NH involves genuine perceptual experiences influenced by cognitive mechanisms. However, ERP analysis revealed significant limitations in data quality due to the insufficient number of critical trials, leading to high noise levels and low signal-to-noise ratios (SNR), particularly in conditions with NH. While ERPs for the facial orientation task confirmed the recording setup’s reliability, no reliable ERPs were captured for NH due to insufficient statistical power. Future research should focus on optimizing experimental designs by increasing trial numbers, extending session durations, and refining preprocessing methodologies. It is advised to aim for at least 150 trials in future studies while maintaining a focus on improving electrode connectivity to enhance data quality and reliability.
Enesemõjususe küsimustiku korrelatsioonid emotsionaalsust hindavate küsimustikega
(Tartu Ülikool, 2025) Kirs da Silva, Karmen; Luuk, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Enesemõjusus on osa Albert Bandura sotsiaal-kognitiivsest teooriast ning üks komponent enesekohastest tuumikhinnangutest. Enesemõjusus üldisemalt on motiveeritus, usk oma võimetesse hakkama saada. Käesoleva uurimistöö eesmärk on enesemõjususe küsimustiku (Chen, Gully & Eden, 2001) valideerimine emeriitdotsent A. Luugi poolt kohandatud ja koostatud küsimustike abil kasutades korrelatsioonanalüüsi. Uurimistöö otsib enesemõjususe korrelatsioone valdavalt negatiivset emotsionaalsust hindavate küsimustike tulemustega. Töö tulemuste alusel on enesemõjusus tugevalt positiivselt korreleeritud enesekohaste tuumikhinnangutega ning negatiivselt inimese negatiivset emotsionaalsust hindavate küsimustike tulemustega. Enesemõjususe näidu keskmised väärtused ei erine sugude lõikes.
Konkreetsete häirunud söömiskäitumise ilmingute seos häirunud söömiskäitumise arengutrajektooridega vanuses 11-16
(Tartu Ülikool, 2025) Kilgas, Liisi; Soidla, Kärol, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli tuvastada, kas ning kuidas eristuvad häirunud söömiskäitumise arengutrajektoorid (madal stabiilne, keskmine-tõusev ja kõrge stabiilne) vanuses 11-16aastat sümptomite poolest. Sooviti teada, kas jälgitavate käitumiste põhjal on võimalik ennustada nooruki riski tugevalt häirunud söömiskäitumiseks. Kasutati 2010-2014 aastatel häirunud söömiskäitumise arengumustreid kaardistanud longituuduuringu “Vanuselised muutused söömiskäitumises ja häirunud söömiskäitumist ennustavad tegurid puberteediealistel lastel” andmeid ning seostati need Reintami (2023) leitud arengutrajektooridega. Tulemused näitasid, et kaalu muutmise püüdmine, eriti langetamine, on väga tugevalt seotud keskmisesse tõusvasse ning kõrgesse riskirühma kuulumisega. Toitumise kontrolli suurendamine (sh toitumise muutmine, toidukordade vähendamine, toidukoguse piiramine), liikumisaktiivsuse suurendamine, ekstreemsemad strateegiad (dieet, näljutamine), suurendavad olulisel määral riski kuuluda keskmisesse-tõusvasse või kõrgesse häirunud söömiskäitumise arengutrajektoori. Madalasse trajektoori kuulujad ei ole peaaegu kunagi püüdnud oma kaalu muuta. Noorukid, kellel ilmnevad need häirunud söömiskäitumised, kuuluvad suure tõenäosusega ajas süveneva sümptomaatikaga arengutrajektoori, sekkumine on asjakohane.
Õpetajate tajutud hinnang koostööle koolipsühholoogiga
(Tartu Ülikool, 2025) Kont, Kätriin; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärk oli uurida, kuidas tajuvad Eesti õpetajad koostööd koolipsühholoogidega, millised on õpetajate arvates olulised koolipsühholoogi tööülesanded, kas nad on praeguse koostööga rahul ning mis saaks veel paremini olla. Eesmärkideni jõudmiseks viisin läbi intervjuud 8 Eesti õpetajaga. Andmete analüüsimiseks kasutasin kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uurimuse tulemused näitasid, et õpetajate jaoks on olulised koolipsühholoogi tööülesanded õpilaste toetamine, nõustamine ja hindamine, vajadusel õpilaste edasisuunamine ning sekkumiste kavandamine. Õpetajate jaoks on koostöö koolipsühholoogiga väga väärtuslik ning sellest on neile palju kasu. Õpetajad on koostööga väga rahul. Koostöö arendamiseks pakkusid õpetajad välja õpetajate põhjalikumat koolitamist, selgust koolipsühholoogide tööülesannete osas ning rohkem haridusasutuses praktiseerivaid tugispetsialiste.
Isiksuse mõju ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete raporteerimise variatiivsusele
(Tartu Ülikool, 2025) Karilaid, Lore; Vainik, Uku, juhendaja; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida isiksuse komponentide mõju objektiivsete kõrvaltoimete tekkimisel tavaravimite ja vaktsiinide seas. Andmete kogumise protsessi koostas ja viis läbi Eesti Geenivaramu, mille käigus vastas isiksuseküsimustikule (NP-100) ja Ravimi kõrvaltoimete küsimustikule ligikaudu 22 000 inimest. Uuringu tulemusena saab Viie-faktorilise isiksusemudeliga seostada kõrvaltoimete raporteerimisega neurootilisust ning avatust kogemustele. Neurootilisuse tase on seoses nii abnormaalsete (villid, maksakahjustus, anafülaktiline šokk) kui suure hulga (4 ja rohkem) kõrvaltoimete tekkega. Tavaravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete omavahelisel võrdlusel on vaktsiinide kõrvaltoimete raporteerijate neurootilisuse tase kõrgem.
Sotsiaalmajandusliku staatuse mõju keelelisele arengule arengulise keelepuudega ja eakohase arenguga Eesti koolieelikutel
(Tartu Ülikool, 2025) Kaljas, Susi Ann; Themas, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on emakeelena eesti keelt kõnelevate eakohase arenguga (EKA) ja arengulise keelepuudega (AKP) laste SMS võrdlemine ning AKP laste sotsiaalmajandusliku staatuse (SMS) ning kõnetesti skooride vaheliste seoste uurimine. Uuringus osalesid eelkooliealised lapsed (21 AKP ja 25 EKA). Perekondade SMS näitajatest vaadeldi läbivalt ema ja isa haridustaset ning pere igakuist keskmist netosissetulekut. Laste keelelise arengu hindamiseks viidi läbi 5-6-aastastele lastele mõeldud standardiseeritud kõnetest. Kõigi SMS näitajate puhul leiti AKP ja EKA gruppide vahel statistiliselt oluline erinevus: ema ja isa haridustaseme näitel keskmine erinevus, pere sissetuleku näitel madal kuni keskmine erinevus. Nii vanemate haridustaseme kui ka sissetuleku puhul oli AKP grupi keskmine madalam kui EKA grupi puhul. AKP grupi keeletestide skooride ja SMS vahel täheldati kõigi kolme SMS näitaja puhul statistiliselt olulist korrelatsiooni, mis oli ema haridustaseme puhul mõõdukas ning isa haridustaseme ja igakuise netosissetuleku puhul nõrk kuni mõõdukas.
Vaimse tervisega seotud hoiakud Eesti lastel
(Tartu Ülikool, 2025) Jänes, Heidy; Tuvi, Iiris, juhendaja; Laidra, Kaia, juhendaja; Sultson, Hedvig, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uuring keskendus Eesti laste vaimse tervisega seotud hoiakutele ja uskumustele, eriti abi saamise võimalikkusesse uskumisele ja häbimärgistamisele. Meetodiks oli „Eesti laste vaimse tervise uuringu (LVTU)“ raames läbiviidud elektrooniline küsitlusuuring, mille valimist kasutati 11–17-aastaste laste ja nende vanemate vastuseid. Peamised tulemused olid: (1) Tüdrukud ja vanemad lapsed (15–17-aastased) stigmatiseerisid vaimse tervise probleeme vähem ja uskusid abi saamise võimalikkusesse rohkem kui poisid ja nooremad lapsed (11–14-aastased), (2) Samuti stigmatiseerisid vähem lapsed, kelle sõbrad olid kogenud vaimse tervise probleeme, (3) Vanemad uskusid abi saamise võimalikkusesse rohkem ja stigmatiseerisid vähem kui lapsed ning (4) Madalama haridustasemega vanemate lapsed stigmatiseerisid rohkem. Uuringu tulemustest lähtuvalt on ilmnenud vajadus suurendada Eesti laste teadlikkust vaimse tervise teemadel haridusprogrammide ja peresisese suhtluse kaudu.
Kontrollitud tähelepanu hoidmise treeningu ülekandeefekt tähelepanu suunamise efektiivsusele
(Tartu Ülikool, 2025) Jadrina, Marija; Tuvi, Iiris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva pilootuuringu eesmärgiks oli uurida endogeense tähelepanu hoidmise treenimise tõhusust ja selle mõju nii endogeense kui eksogeense tähelepanu suunamisele. Töö peamiseks hüpoteesiks oli see, et tähelepanu hoidmise treening suurendab endogeense tähelepanu suunamise efektiivsust samas kui eksogeense tähelepanu suunamise efektiivsus ei muutu. Hüpoteesi testimiseks kasutati segatüüpi katseplaani, kuna kombineeriti nii sõltuvate kui sõltumatute muutujate katseplaani baastaseme mõõtmisega. Esiteks, mõõdeti 13 katseisiku endogeense ja eksogeense tähelepanu ulatust kasutades tähelepanu suunamise katset. Teiseks, 6 inimesest koosnev eksperimentaalgrupp sai kolm tähelepanu hoidmise treeningut ühe nädala jooksul. Lõpuks, mõõdeti tähelepanu ulatuse taaskord ning analüüsiti tähelepanu hoidmise treeningute efektiivsust. Uuringu tulemustest selgus, et endogeense tähelepanu treening ei omanud statistiliselt olulist efekti endogeense tähelepanu ulatuse suurendamisele ega eksogeense tähelepanu ulatuse muutmisele.
Advokaatide, prokuröride ja kohtunike kasutatavad küsimuste tüübid täiskasvanute ristküsitlemisel
(Tartu Ülikool, 2025) Gross, Margit; Palu, Annegrete, juhendaja; Elkind, Elina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada välja, milliseid eri küsimuste tüüpe kasutavad advokaadid, prokurörid ja kohtunikud ristküsitlemisel nende enda hinnangul ja mil määral on ristküsitlemisel esitatavad küsimuste tüübid kooskõlas teaduskirjanduses käsitletuga ning eesti õigusega. Uurimuses osales 47 isikut (25 prokuröri, 12 advokaati, 10 kohtunikku) (27 naist, 20 meest) vanuses 26-64 aastat. Uurimuse käigus pidid osalejad vastama küsimustele selle kohta, milliseid erinevaid küsimuste tüüpe ning kui sageli nad ristküsitlemisel kasutavad. Uurimuse tulemustena selgus, et avatud küsimusi kasutatakse oluliselt rohkem kui kõiki teisi küsimusi, välja arvatud juhitud meenutust. Prokurörid kasutavad teistest ametigruppidest sagedamini vaba meenutust ja juhitud meenutust, kuid nad ei erine oluliselt advokaatidest. Advokaadid kasutavad võrreldes kohtunikega kõige meelsamini ja sagedamini suunavaid küsimusi, kuid kasutussageduse osas ei eristu nad oluliselt prokuröridest. Küsimuste tüüpide kasutamine on seotud sellega, milliseid eesmärke on nendega võimalik saavutada. Kuivõrd kõige sagedamini kasutatakse soovituslikke küsimuste tüüpe, siis peaks see tagama täpsemad ja infoküllasemad tunnistajate ütlused. Samas advokaadid ja prokurörid kasutavad kõige meelsamini avatud küsimuste kõrval ka suunavaid küsimusi, mis võivad aga mõjutada tunnistajate ütluste täpsust. Uuringu tulemuste usaldusväärsust on oluline kontrollida täiendavate uuringutega, kuivõrd tegemist oli väikese valimi ja enesehinnangutega. Kuigi enesehinnangute järgi rakendatakse meelsasti soovituslikke küsimusi, on oluline kindlaks teha, kas enesehinnangud ja tegelik praktika kattuvad.
Vererõhuravimite tarvitamise järjekindluse ja järjepidevuse ning Suure Viisiku isiksuseomaduste vahelised seosed Eesti Geenivaramu andmetel
(Tartu Ülikool, 2025) Eimann, Heldi; Vainik, Uku, juhendaja; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Raviplaanist kinni pidamine kogu raviperioodi vältel on maksimaalse ravitoime saavutamiseks oluline. Antud uurimistöö eesmärgiks on vaadelda, milline seos on patsiendi isiksusel ravimkäitumisega, uurides täpsemalt seoseid ravimi võtmise järjekindluse, järjepidevuse ja patsiendi isiksuse vahel. Tuginedes varasemale kirjandusele, vaadati Neurootilisuse ja Meelekindluse seoseid järjekindluse ning järjepidevusega. Valim moodustati perioodil 2020-2021 vererõhuravimeid tarvitanud ning isiksuseküsimustiku täitnud Eesti Geenivaramu geenidoonoritest (N = 6698). Tulemused näitavad, et järjekindlusel on oluline seos sellega, kas ravi katkestati küsitud perioodil või mitte. Suure Viisiku isiksuseomadustest leiti järjekindlusel nõrgad seosed Neurootilisusega ja Ekstravertsusega ning järjepidevusel nõrk seos Avatusega kogemusele. Meelekindlusel seos järjekindluse ja järjepidevusega puudus. Tulemustest nähtub, et isiksuse efekti suurused jäävad pigem väikesteks. Isiksusejoonte seosed raviplaani järgimisega on komplekssed ning vajavad põhjalikumat analüüsi erinevate diagnooside ja ravimite näitel.
The impact of ChatGPT on critical thinking
(Tartu Ülikool, 2025) Bugvina, Anna; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The rising popularity of ChatGPT, which led to its integration in various aspects of everyday life, has also raised some concerns about its effects on peoples’ critical thinking abilities. The aim of the present research is to examine whether the opportunity of using ChatGPT will affect participants’ results of a general knowledge test. Participants were divided into experimental (allowed to use ChatGPT) and control (not allowed to use ChatGPT) groups. Experimental group’s total score was lower than control group’s. The understanding that AI is prone to errors predicted a higher score in the experimental group, while perceived reliability and understanding of the possibility of oversimplification did not have any effects on the total score. As a result, some negative impact on critical thinking caused by AI was found.
Autobiograafiliste mälestuste detailsuse seos vanusega
(Tartu Ülikool, 2025) Bedrit, Eliise Eden; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uuringus keskenduti autobiograafiliste mälestuste detailsuse seost vanusega. Uuringu aluseks oli võetud mina-pildi kujunemisega oluliseks peetud esimese võimaliku mälestuse kirjeldusi. Mälestuste detailsust uuriti hüpoteesi baasil, et täiskasvanute ja keskealiste isikute kirjeldatud mälestustes esineb kõige rohkem detaile. Valimi suuruse moodustas 306 katseisikut vanusevahemikus 15–71, millest naiste osakaal valimist moodustas 85,95% ja meeste osakaal moodustas 14,05%. Püstitatud hüpoteesile andmete analüüsi protsessis tõestust ei leitud, sest erinevate vanusegruppide vahel olulist erinevust ei esinenud.
Isiksuseomaduste seos ravimite kõrvaltoimete raporteerimisega ADEQ ja MhOS uuringute näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Bambus, Jon-Einari; Vainik, Uku, juhendaja; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Ravimite kõrvaltoimete raporteerimist on läbi aastakümnete seostatud erinevate tunnuste ja nähtustega ning üheks neist on olnud isiksuseomadused. Antud uurimistöös uuriti nimetatud seoseid kahe Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu uuringu, ADEQ ja MhOS näitel ning püstitati neli hüpoteesi ravimite kõrvaltoimete raporteerimise seoste kohta haridustaseme, vanuse, soo ja Suure Viisiku isikuomadustega, mis kõik said vähemalt osalise kinnituse, neljast hüpoteesist kolm leidsid täielikku kinnitust. Uurimistöö vaatleb iga tunnuse puhul eraldi iga seose esinemist ning kajastatust varasemates teadustöödes. Antud uurimistöö loob ajakohase ülevaate isiksuseomaduste seostest ravimite kõrvaltoimete raporteerimisega Eesti inimeste hulgas.
Tunnuste nimetamise mõju kindlushinnangule ja selle seosele äratundmistäpsusega
(Tartu Ülikool, 2025) Annus, Liis; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eestis on kohustuslik kriminaalmenetluse protsessi osana küsida tunnistajalt pärast äratundmisotsuse tegemist neid tunnuseid, mille põhjal ta otsuse tegi. Teaduskirjanduses soovitatakse tunnistaja otsuse usaldusväärsuse hindamiseks ka kindlushinnangu küsimist. Käesoleva töö eesmärk oli selgitada välja, kas ja kuidas tunnuste nimetamine pärast otsuse tegemist mõjutab kindlushinnangut ning kas nende küsimise järjekord muudab kindlushinnangu ja otsuse täpsuse seost. Uurimistöö valim koosnes 110 katseisikust, kelle keskmine vanus oli 29,51 aastat. Tehti veebikatse, kus osalejad vaatasid videot vargusest ning hiljem tuvastasid äratundmisreast kurjategija või otsustasid, et teda pole reas. Seejärel küsiti kindlushinnangut ja tunnuseid. Küsimise järjekorda varieeriti olenevalt katsetingimusest. Tulemustest selgus, et tunnuste nimetamise ja kindlushinnangu andmise järjekord ei omanud olulist mõju kindlushinnangule ega selle suhtele äratundmistäpsusega. Seega, kui Eestis muudetaks kindlushinnangu küsimine äratundmisotsuse kohta kohustuslikuks, siis ei oma tähtsust, millises järjekorras küsitakse tunnistajalt kindlushinnangut ja tunnuseid, mille alusel ta otsuse tegi.
Enesevigastamise levimus ja riskitegurid Eesti laste ja noorte seas
(Tartu Ülikool, 2025) Aasmann, Helen; Havik, Merle, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö keskendub Eesti koolinoorte enesevigastamise riskiteguritele ja levimusele tuginedes Eesti laste vaimse tervise uuringu andmetele. Uuring viidi läbi küsitlusena õpilaste ja nende seaduslike esindajate seas. Osales 492 õpilast üle Eesti vanuses 11–17 aastat. Tulemused näitasid, et enesevigastamine on kõige enam levinud tüdrukute ja 15+aastaste noorte seas. Peamiseks riskiteguriks osutus riskikäitumine, näiteks alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarvitamine. Sotsiaalmajanduslik taust ning kiusamine ei olnud olulisteks enesevigastamise ennustajateks. Laste vaimse tervise uuring on ellu kutsutud, et töötada välja noorte vaimse tervise seireks sobiv metoodika. Tulemused võimaldavad Eesti riigil tõhustada ennetusprogramme ning kujundada tervisepoliitikat, mis toetab noorte vaimset heaolu. Uuringu tulemused informeerivad lapsevanemaid, koolipersonali ja tervisevaldkonna eksperte olema tähelepanelikumad riskirühmade suhtes, et enesevigastamist õigeaegselt märgata ja ennetada.
Tartu Ülikooli imidž üliõpilaste ja õppejõudude hulgas ning ülikoolisisesed suhted 1994. aasta kevadel
(Tartu Ülikool, 1994) Randpõld, Ave; Valk, Raivo; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Suure viisiku isiksusjoonte ja tervisekäitumiste vahelised põhjuslikud seosed
(Tartu Ülikool, 2024) Vilumaa, Sandra; Vainik, Uku, juhendaja; Ilves, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töös uuriti suure viisiku ja tervisekäitumiste põhjuslikke seoseid 2-valimi MR meetodiga. Isiksusjoonte andmed pärinesid Eesti Geenivaramu isiksuseuuringust (valim 73986) ja neurootilisuse puhul ka UK Biopangast (374 323). Tervisekäitumised pärinevad erinevatest OpenGWAS-i projekti raames kogutud ülegenoomilistest assotsiatsiooniuuringutest (valimid suuruses u 91 084-607 291). Tulemustest selgus, et kehamassindeks on põhjuslikult seotud neurootilisusega; suitsetamisega alustamine neurootilisuse, ekstravertsuse ja meelekindlusega; alkoholi tarvitamise sagedus neurootilisuse ja meelekindlusega; füüsiline aktiivsus sotsiaalsusega. Kronotüübiga põhjuslikke seoseid ei leitud. Antud tulemused viitavad, et isiksuse ja tervisekäitumiste seosed võivad anda olulist infot tervishoiusüsteemide ja ennetustöö planeerimisel, ent tulemused vajavad kordusuuringuid suurematel valimitel.
Linna kõnnitavuse seosed depressiooni- ja ärevuse riskiga
(Tartu Ülikool, 2024) Vichmann, Verner; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Linnalise elukeskkonna kõnnitavust võib kontseptualiseerida, kui populatsioonitihedust, hoonealust pindala ja teedevõrgustikku pikkust kaasavat terminit. Uurimistöö eesmärgiks oli leida, kuidas eelmainitud keskkonnatunnused on seotud depressiooni- ja ärevushäirete riskiga. Enesekohased andmed koguti Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu raames ning info elukoha konteksti kohta saadi projekti eMOTIONAL Cities raames kogutud geokodeeritud andmetest. Riski depressioonile ja ärevushäiretele hinnati EEK-2 küsimustikuga. Valimi moodustasid 3980 linnalise elukohaga Eesti elanikku, kellest 62% olid naised ja kelle keskmiseks vanuseks oli 51,9 aastat. Logistiliste regressioonianalüüsidega koostati sotsiaal-demograafiliste muutujatega baasmudelid ja keskkonnamudelid. Populatsioonitiheduse, hoonealuse pindala ja teedevõrgustiku pikkuse kaasamine regressioonimudelitesse parandas depressiooniriski puhul mudelite ennustusvõimet. Uuritavate keskkonnategurite kõrgemad väärtused olid seotud kõrgema depressiooni- ja ärevushäirete riskiga.
Sotsiaalse teadveloleku seosed subjektiivse heaoluga
(Tartu Ülikool, 2024) Udre, Amalia; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kääesoleva uurimistö ö eesmäärgiks oli luua selgust, kas sotsiaalne teadvelolek on ühe Eesti valimi puhul seotud subjektiivse heaoluga ja õnnelikkusega. Viidi lääbi veebiküüsimustik 231 Eesti inimesega, kellest 184 (79,7%) olid naised ja kelle vanus varieerus 18–88 eluaasta vahel, keskmise vanusega 33 (SD = 15,7), ning koguti andmeid nende tajutava heaolu ja õnnelikuse kohta. Sotsiaalset teadvelolekut uuriti pildiülesannete abil, kus sotsiaalses olukorras tuli valida erinevate objektide vahel. Tulemused nääitasid, et antud valimi puhul sotsiaalne teadvelolek ei ole seotud õnnelikkusega ja subjektiivse heoluga. Selgus, et antud ülesannete kasutamine sotsiaalse teadveloleku näitajana võib olla problemaatiline, sest ülesandekogumi psühhomeetrilised näitajad olid pigem kehvad. Uuringu tulemused lisavad kinnitust, et sotsiaalse teaveloleku konstrukti mõõtmisvahendeid tuleb arendada ja täiendada, et vältida tulevikus ebausaldusväärseid tulemusi.
Õpilaste sotsiaalmajandusliku tausta ja kooli heaolu näitajate seos matemaatikatesti tulemustega: Sekundaaranalüüsid PISA 2022 Eesti valimil
(Tartu Ülikool, 2024) Toots, Kristiine; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev uurimistöö keskendub õpilaste sotsiaalmajandusliku tausta ja kooli heaolu näitajate seostele matemaatikatesti tulemusega PISA 2022 Eesti valimi põhjal. Uuringus kasutati 15-16-aastaste Eesti õpilaste (n = 6392) PISA testi tulemusi ja taustaküsimustiku andmeid. Töös viidi läbi korrelatsioonanalüüs ning regressioonanalüüs, samuti vaadeldi muutujatevaheliste keskmiste erinevusi sugude lõikes. Tulemused näitavad, et õpilaste pere sotsiaalmajanduslikul taustal on positiivne seos matemaatikatesti tulemustega. Töös kasutatud kooli heaolu näitajatest on matemaatikatesti tulemusega positiivselt seotud tajutud kuuluvustunne, turvatunne, õpilase ja õpetaja suhte kvaliteet ning õpetaja toetus. Õpilaste tajutud kiusamine ja matemaatikaärevus on negatiivses seoses matemaatikatesti tulemustega. Antud uurimistöö regressioonanalüüsi põhjal on õpilaste matemaatikatesti tulemust võimalik ennustada sotsiaalmajandusliku tausta, turvatunde, kuuluvustunde, matemaatikaärevuse ning tajutud õpilase ja õpetaja suhte kvaliteedi põhjal. Matemaatikatesti tulemust ei saa ennustada tuginedes kiusamisele ja õpetajapoolsele toetusele.

Sirvi

Viimati lisatud