Eesti kirivööd: nende kihelkondlikud eripärad Saaremaa näitel

Abstract

Piia Randi magistritöö „Eesti kirivööd: nende kihelkondlikud eripärad Saaremaa näitel“ (2020) eesmärk oli välja selgitada Eesti kirivööde eripäraste tunnuste kogumid kihelkonda-de kaupa Saaremaa kirivööde näitel. Saaremaa järgi väljatöötatud süsteemi järgi saab edasi minna järgmiste piirkondade uurimise juurde. Magistritöö keskseks uurimisküsimuseks oli: millised on iga kihelkonna kirivööde eripärad? Ehk selgitada välja tunnuste kogumid vastavas kihelkonnas kasutatud kirivöödel. Selleks oli vaja teada saada, millised näitajad või näitajate grupid kirjeldavad ära kirivööde kihelkondliku eripära. Enamasti ei ole ühe tunnuse abil võimalik piirkonda määrata. Samas võib mõni üksik tunnus mingis piirkonnas olla väga iseloomulik. Uurimistöö esimeses peatükis on vaatluse all nii kirivöö osad kui ka vöökirja osad. On koostatud tüpoloogiad vöökirja osade ja otsanarmaste töötluse kohta. Selles peatükis on käsitletud kirivöid üle Eesti, näidistena on võimalusel kasutatud Saaremaa vöid. Töö teine peatükk keskendub Saaremaa kirivöödele. Esialgu on kirjeldused kihelkondade kaupa, on koostatud võimalusel ajastupõhised tüpoloogiad või grupid mustritüüpide järgi. Pärast on üldistused kogu Saaremaa kohta. On koostatud erinevate näitajate kohta levikukaarte ja tabeleid erinevate näitajate kohta. On välja pakutud kihelkondlikku ajalist arengut kirivöödes. Saaremaa kirivööde analüüsi aluseks on 373 vööd (ERMist 339, Saaremaa Muuseumist 24, Soome Rahvusmuuseumist neli vööd, kuus vööd raamatust (Kurrik 1938)). Lisaks võrdluseks 84 Vene Etnograafiamuuseumi vööde fotot. Kokku on uuritud 457 Saaremaa kirivööd. Lisaks taustauuringud ERMi Etnograafilise arhiivi materjalides. Lisades on joonised äärekirjade tüpoloogiast ja Saaremaa vööde andmed erinevatest muuseumidest.