VKRK magistritööd – Master's theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/34630

Browse

Now showing 1 - 20 of 57

Eesti meeste rahvarõivakomplekti kuuluvad nahkpüksid: õmblustehnoloogia
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Albert, Piret; Tomberg, Riina, juhendaja; Alandi, ILme, konsultant; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „ Eesti meeste rahvarõivakomplekti kuuluvad nahkpüksid. Õmblustehnoloogia.“ on edasiarendus minu Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias valminud lõputööst, milles keskendusin pükste valmistamisele Eestis kütitud ja pargitud kitsenahast. Magistritöö üheks suuremaks eesmärgiks oli nahkpükste valmistamisel kasutatud õmblustehnoloogiliste võtete väljaselgitaminening tähelepanu juhtimine nahkpükste kandmise traditsioonidele suurendades seeläbi teadlikust. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimene annab lühiülevaade eseme puhul kasutatud terminitest, mida me täna enam ei kasuta ega tunne ning teine vaatab nahkmaterjali mis on kasutusel. Materjali päritolu määramine annab meile paremaid võimalusi nii materjali hankimiseks, kui ka täpsemaks õmblustehnoloogia järgimiseks museaalide taasloomisel. Kolmas peatükk keskendub õmblustehnoloogiale. Tehnoloogiline lähenemine annab aimu, kuidas nahkpükse eelnevatel sajanditel õmmeldi. Teen tehnoloogilistest sõlmedest joonised ja kirjeldused ning plaanin kasutada tänapäevaseid õmblusvõtteid. Kasutan masinõmblust siseõmbluste juures, kuid väldin museaali välimuse muutmist. Peale vaadates peab tulemus olema nagu museaalil. Nahkmaterjal on väga inspireeriv ja loodan, et minu uurimistöö aitab kaasa meie nahkpükste valmistamise ja kandmise traditsioonile
Lammaste ja kitsede nahastamise võtete mõju toornaha kvaliteedile
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Kolga, Kristel; Rajando, Kristina, juhendaja; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva uurimistöö peamine probleem tuleneb eelneva uurimistöö raames ilmnenud kitsaskohast, mille tulemusel selgus, et suur osa lammaste ja kitsede toornahkadest utiliseeritakse nende kehva nahastuse tõttu. Nahastamine on protsess, mille käigus eemaldatakse lihakehalt seda kattev nahk. Käesolevas töös uurib autor, millist rolli täidab toornaha kvaliteedis lihunike töö ja millised on nende töövõtted. Info hankimise peamiseks aluseks on otsene kontakt lihunikega ning nende tööprotsesside kaardistamine hilisema analüüsi eesmärgil. Lisaks viib töö autor läbi mitmeid intervjuusid loomapidajatega ning töötleb mitmeid kirjalikke allikaid, tutvumaks lamba ja kitse nahkadega seotud traditsioonidega Eesti kultuuriajaloo kontekstis. Vaatluste ja intervjuude valim kujunes välja vabatahtlikkuse alusel. Vaatlustel osalenud lihunikud ning intervjuudest osavõtnud talunikud moodustasid loomapidajate hulgas selle segmendi, kes hindavad kõrgelt oma loomadelt saadavat lisandväärtust ehk nahka. Need loomapidamise ja tapmisega seotud isikud ja ettevõtted, keda käesoleva töö probleemipüstitus otseselt ei kõnetanud, ei olnud valmis uurimises osalema. Uurimistöö peamine tulemus oli, et lihunike töövõtted ja eesmärk ei ole ajas muutunud, kuid muutunud on suhtumine toornahka, selle väärindamise mõttekusse ja väärtustamisse, seda erinevatel põhjustel. See on omakorda toonud kaasa ükskõiksema suhtumise nahastamisse ning toornaha kvaliteedi languse. Populariseerides kohalikke lamba- ja kitsenahku, saame tõsta lihunike motivatsiooni jälgida nahastamisel toornahkade kvaliteeti.
Koerakarva füüsikalised omadused ja sobivus lõnga valmistamiseks
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Poska, Anneli; Matsin, Ave, juhendaja; Siimon, Hele, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Koerakarv on maailmas üha enam populaarsust koguv mitme otstarbeline alternatiivne, loodussõbralik ning suurepäraste soojusomadustega materjali materjal mida tekib Eestis iga-aastase karvaheite käigus enam kui 5 tonni Magistritöö töös uuriti koerakarva omadusi ja sobivust masinketrusel lõnga valmistamiseks kasutades tüüpilisi tekstiilitööstuses loomsete kiududele olulisi morfomeetrilisi tunnuseid (kiu pikkust, läbimõõtu, säbarust ja säsitüüpi ning soomuste paksust) kasutades erinevaid mikroskoope. Mitmete vaadeldud tõugude karv oli kiu jämeduse ja seda katvate soomuste poolest sarnane lambavillale ning säsitüübilt angooraküüliku- või alpakavilla omale. Seega vastab mitmete tõugude (näit. Berni Alpi karjakoer, Samojeedi koer, Tiibeti mastif jne) karv masinketrusel kasutatavatele kiududele esitatavatele põhinõuetele. Praktiliste testide käigus VKA eksperimentaal-villakojas osutus koerakarva sisaldusega lõnga valmistamine võrreldes lambavillaga oluliselt ning parimaks kombinatsiooniks osutus 25% meriinovilla lisandiga 6-9 cm pikkusest koera aluskarvast lõng ketrusprotsessi tulemuslikkuse ja lõngast valmistatud esemete välimuse ja nahasõbralikkuse kogusummas.
Viiuliõppe meetodid pärimusmuusika õpetamisel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Veinberg, Kelly; Roose, Celia, juhendaja; Sildoja, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistriprojekt “Viiuliõppe meetodid pärimusmuusika õpetamisel” käsitleb viiuliõppe meetodeid pärimusmuusika õpetamisel ning töö praktilise osa, täienduskoolituse “Viiuliõppe meetodid pärimusmuusikas” protsessi ning tulemusi. Töö esimeses peatükis antakse ülevaade rahvapärase viiulimängu ajaloost ja õpetamisest Eestis. Samuti tutvustatakse rahvapärast mängumaneeri ning tuuakse välja neli põhilist pärimusmuusika viiuliõppe meetodit. Töö teises peatükis kirjeldatakse täienduskoolituse väljatöötamise protsessi ning antakse ülevaade koolituse osadest ning osalejate tagasisidest. Koolituse osadel koostatud vaatluspäevikute, ühiste arutelude ja osalejate tagasiside põhjal tuuakse välja koolituse kokkuvõte ning tutvustatakse tegevusi, mis on abiks pärimusmuusika õppimisel viiuli tundides
Taušeerimistehnoloogia kasutamine Eesti arheoloogiliste leidude näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Puciriuss, Edvards; Jets, Indrek, juhendaja; Saage, Ragnar, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev magistritöö uurib taušeerimistehnoloogiat, metallitöö meetodit, mille abil kaunistatakse raudesemeid värviliste ja/või väärismetallidega. Uurimus annab ülevaate Eestist leitud arheoloogilistest taušeeringuga kaunistatud esemetest, uurides nende loomistehnikaid ja -kontekste ning taušeermisega seotud metallitöötehnikaid, taušeermisjägede tuvastamise võimalusi jpm. Katsete ja arheoloogiliste leidude analüüsi kaudu valgustatakse uurimuses taušeerimise tehnilisi aspekte ja ajaloolist tähtsust. Töö eesmärk on tutvustada taušeerimistehnikat laiemale publikule ning rõhutada vajadust edasiseks uurimistööks erinevate taušeeritud esemegruppide põhjalikumaks uurimiseks.
Eeluuring Eesti lambavilla klassifitseerimise süsteemi loomiseks
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Muru, Katti; Matsin, Ave, juhendaja; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uurimustöö ”Eeluuring Eesti lambavilla klassifitseerimise süsteemi loomiseks” keskendub 20. sajandil meil kasutusel olnud lambavilla standardite ja Eesti villamajanduse hetkeolukorra uurimisele. Töös antakse ülevaade lambavilla kvaliteeti kujundavatest ja mõjutavatest teguritest ning Põhjamaades ja Suurbritannias kehtivatest villastandarditest. Tuginedes varasematele praktikatele, uurimise käigus turuosalistega läbiviidud küsitlustele ja intervjuudele esitab autor ettepaneku Eesti villa klassifitseerimise süsteemi loomiseks. Tulevikus aitab klassifitseerimise süsteem luua Eesti villastandardit, et tõsta lambakasvatajate teadlikkust oma loomade villa väärtusest ning hinnata selle optimaalsemaid kasutusvõimalusi, tõhustada villavabrikute ja teiste villatöötlejate tegevust. Uurimus aitab kaasa Eesti villamajanduse arengule tervikuna ja lambavilla kui väärtusliku tooraine teadlikumale kasutusele
Mustrid Torupilli Jussi muusikas, ehk, Juhan Maakeri pillimängu variatsioonid
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Allikmäe, Kadri; Sildoja, Krista, juhendaja; Mägi, Cätlin; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Mustrid Torupilli Jussi muusikas ehk Juhan Maakeri pillimängu variatsioonid” uuriti torupillimees Juhan Maakeri (1845-1930) pillimängu vormi ning kolme loo näitel ka sagedamini esinevate motiivide meloodilisi, rütmilisi ning eraldusnootide põhiseid variatsioone, et mõista seeläbi paremini eesti varasemat traditsioonilist torupillimängu. Samuti oli eesmärgiks täiendada uurimusega eesti pärimusmuusika teooria mõistete varamut (kasutusele tulid mõisted nagu „motiivikimp”, „ristmotiiv”, „tuummotiiv”, „uitmotiiv” jne) ning leida tööriistu, mida tänapäevane pillimängija saaks kasutada vanema rahvamuusika uurimiseks, mõistmiseks ja eesti traditsioonilise pillimängu mõttekäikudest lähtuva muusika mängimiseks. Lisaks uuris töö autor praktikuna neid lugusid taasesitades pillimehe mängustiili laiemalt, et tema lugude loogikat ja varieerimise kunsti kasutada tänapäevase pillimängijana oma lõpukontserdil ning luua sellest lähtuvat repertuaari. Töö tulemusel leiti, et Torupilli Juss varieeris rikkalikult loo üldvormi motiivikimpude (osade) tasandil. Samuti mängis ta rikkalikult motiivikimpude sisemise struktuuriga, varieerides motiivide arvu, kordade ning järjekorraga. Lisaks varieeris Juhan Maaker rohkelt ka motiivide tasandil – seda nii rütmiliselt, meloodiliselt kui eraldusnootidega. Töös tuuakse välja nii eesti klassikalise kui ka pärimusmuusika koolkonna lähenemine vormianalüüsile, täiendades seda norra vaatepunktiga. Samuti leiab magistritööst uue, värvidepõhise vormianalüüsi metoodika ning Torupilli Jussi kaheksa kahel korral salvestatud loo detailse vormianalüüsi koos skeemidega. Täiendav materjal on Juhan Maakeri elulugu, ajaloolised andmed torupillimängust, uurimistulemustel põhinev kontserdikava kahe uurimistöö käigus loodud pala noodistustega
Pärandtekstiilide puhastamine keemilise puhastuse töökoja tingimustes
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Saare, Svetlana; Keedus, Eve, juhendaja; Tuulik, Diana, juhendaja; Plamus, Tiia, konsultant; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Pärandtekstiilide puhastamine keemilise puhastuse töökoja tingimustes“ uurib vanade tekstiilide puhastamiseks sobilikke puhastusmeetodeid kaasaaegse keemilise puhastuse töökoja tingimustes. Magistritöö eesmärgi täitmiseks on teostatud erinevate puhastusmeetodite ja -vahenditega katsed 128 erineva määrdumisastmega vanade tekstiilidega. Magistritöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks, neljaks sisupeatükiks ja kokkuvõtteks. Esimene peatükk annab ülevaade uurimistööks kasutatud teemakohasest kirjandusest ja teoreetilistest allikatest. Teine peatükk annab ülevaate tekstiilide puhastamisest konserveerimisel. Kolmas peatükk kirjeldab pärandtekstiilide puhastamisel kasutatud keemilise puhastuse meetodeid. Neljas peatükk käsitleb pärandtekstiilide puhastuskatseid, valitud tekstiilide instrumentaalseid uuringuid ja uuringute tulemusi. Töö lisades on esitatud tabelitena detailsed andmed pärandtekstiilide puhastamisest.
Muhu naiste vammuste lõikeline areng ja valmistamise tehnikate muutus 19. sajandist kuni 20. sajandi esimese pooleni. Muhu vammuse valmistamine pärandtehnoloogiliste ja tänapäevaste töövõtetega
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Mänd, Merli; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Muhu naiste vammuste lõikeline areng ja valmistamise tehnikate muutus 19. sajandist kuni 20. sajandi esimese pooleni. Muhu vammuse valmistamine pärandtehnoloogiliste ja tänapäevaste töövõtetega“ uurib Muhu vammuste arengut nii materjalide, lõigete kui ka valmistamise osas ning teostatakse eksperiment kahe vammuse valmistamise abil. Uurimuse aluseks on 18 muuseumides olevat vammust, millest üks vammus on ka Soome Rahvusmuuseumisse kogutud. Uurimistöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks ja kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis antakse ülevaade säilinud Muhu vammustest, analüüsides nende arengut ja muutumist aja jooksul. Teises peatükis keskendutakse üldisele üleriiete kohandamisele ning tuuakse välja põhimõtted, mida tohib kohandada ja mida mitte. Kolmandas peatükis viiakse läbi eksperiment, mille käigus valmistatakse kaks vammust erineval viisil ning analüüsitakse saadud tulemusi.
Akordion eesti rahvapillina ja tänapäevase pärimusmuusika instrumendina
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Ahk, Koidu; Uppin, Juhan, juhendaja; Steinbach, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistriprojekt „Akordion eesti rahvapilllina ja tänapäevase pärimusmuusika instrumendina” tutvustab akordioni kui rahvapilli mängustiili ja repertuaari kujunemist alates instrumendi ilmumisest 20. sajandi alguses kuni tänapäevani välja. Esimeses peatükis käsitletakse akordionit eesti rahvapillina, antakse ülevaade akordioni ajaloost ja repertuaari kujunemisest, kirjeldatakse rahvapärase mängustiili tunnuseid. Rahvapärase akordionimängu uurimise allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi fonoteegist pärit digitaliseeritud akordioni/bajaani helifailide kogu. Uurimistöö rõhutab rahvapärast akordionimängu kui tänapäeval veel elus olevat traditsiooni ja ka kui olulist osa akordioni ajaloos. Teises peatükis vaadeldakse akordioni kasutusala tänapäevase pärimusmuusika instrumendina. Tööst saab lugeda, kuidas kujuneb muusikust pärimusmuusik, tutvustatakse pärimusmuusiku loovuurimuslikke meetodeid, kirjeldatakse autori loomingulist protsessi, mille sisuks on vanemate rahvapillide repertuaari stiilitundlik esitamine akordionil. Rahvapillide repertuaar on kättesaadav folk.ee/noodikogus. Magistriprojekt kulmineerus magistrikontserdiga, kus autor mängis vanemate rahvapillide, torupilli, viiuli ja teppo-tüüpi lõõtspilli esitusi akordionil.
Eesti rahvarõivapärand ideoloogiate tuultes: laste rahvarõivakostüümide areng XX sajandil
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Vaabla, Janne; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
XIX sajandi lõpuks hääbus Eesti talupoja traditsioonilise rahvarõiva igapäevane kandmine. XX sajandil taaselustati see piduliku esinemisriietusena rahvuslikel pidustustel. Magistritöö „Eesti rahvarõivapärand ideoloogiate tuultes: laste rahvarõivakostüümide areng XX sajandil“ on ülevaade rahvarõivapärandit muutvastest ideoloogilistest, majanduslikest ja kultuurilistest protsessidest. Kitsamalt on töös võetud vaatluse alla laste rahvarõivaste väljaarendamine 20. sajandil ja sajandi vältel toimunud muutused ning suurimad mõjutajad. Töö on jaotatud erinevaid ajaperioode käsitlevateks peatükkideks. Esimene osa vaatab tagasi rahvarõivaste kandmise aega otsides märke laste pidulikest kostüümidest. Teises peatükis on luubi alla võetud sajandi kolm suuremat perioodi, milleks on: 1) sajandi algus ja Eesti iseseisva vabariigi aeg; 2) II Maailmasõjajärgne periood ja noorte laulu- ja tantsupidude algus; 3) nõukogude režiimi lagunemine ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumine. Magistritöö tugineb rahvarõiva temaatikat käsitlevale kirjanduslikule allikmaterjalile kui mõjutajale ja tulemusi kajastavale fotomaterjalile. Töö teostamisel on vaadeldud varasemaid ideoloogiat käsitlevat materjali ning poleemikat kajastavat ajakirjandust. Töö lõppeesmärgiks avardada teadlikkust laste rahvarõivaste lõppematust arenguprotsessist
Juusehete tehnoloogia Eestis. Tervikesemete valmistamine punumisketta abil
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Siiman, Evelin; Kaljus, Astri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev magistritöö käsitleb punumisketta abil juustest punutud esemete valmistamise tehnoloogiat. Eesmärgiks on juustest tervikesemete valmistamine, õppides samal ajal põhjalikult tundma protsessi kõiki etappe ja lahendades eelmistest töödest õhku jäänud küsimusi. Vastuseid vajavad praktilised küsimused: a) kuidas valmistati juusesemete erinevaid osi, b) milliseid abimaterjale ja -vahendeid ehete valmistamisel ja viimistlemisel kasutati, c) kas ja millised on erinevused erinevatelt inimestelt pärit juustel, kuidas mõjutavad need punumist, d) kuidas sobitada juustest punumise tehnika tänapäevasesse ehtedisaini. Kasutasin lahenduste leidmiseks erinevaid meetode nagu tehnoloogiapõhine esemete vaatlus muuseumides, välitööd Rootsis Våmhusi asulas, seni lahendamata mustritega eksperimenteerimine ning nelja rekonstruktsiooni valmistamine museaalide ja ühe rekonstruktsiooni tegemine foto järgi. Magistritöö käigus tegin korrektuure seminaritöös esitatud mustrite tabelisse, hindasin ümber eseme valmistamise kvaliteeti näitavad omadused, tuvastasin rekonstrueeritavatel esemetel esinevad seni katsetamata mustrite punumisvõtted, ning sain uudsed kogemused viielt erinevatelt inimestelt pärit juuste kasutamisega, avastades, et materjali käsitlemise nüansid on seotud juuksekarvade läbimõõduga. Juustest punumise kombineerimine tänapäevase ehtedisainiga andis minu jaoks kõnealusele käsitööliigile uue perspektiivitunnetuse, mis võiks aidata tuua lähemale selle varju jäänud tehnika algse mõtte ja olemuse. Väljundiks olevad sügavalt isikliku puutega ehted kannavad väikese juustelisandiga endas seotust ja lähedust nagu pea kaks sajandit tagasi, jäädes samas siiski kehtivate esteetikanormide piiresse.
Karksi ja Halliste kihelkonna kinnaste kudumise traditsioon 19. sajandist tänapäevani
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Kivisild, Eda; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöös uuritakse, mis on Halliste ja Karksi kihelkonna unikaalselt peenemustrilise kudumise kultuuriline põhjus ja kuidas see ajas muutunud on? 19. sajandil olid kinnastel oluline osa talupojakombestikus. Käsitöö järgi hinnati naiste ja neiude usinust. Võib oletada, et kuna Halliste ja Karksi kihelkonnad olid majanduslikult edukad piirkonnad, siis võisid nad omad aega kulutada peenete kinnaste kudumiseks, samuti oli tähtis sarnaneda külakogukonna teistele liikmetele. Teistsugune oli ka suhtumine aega. Aja mõõdupuuks oli töö. Tõenäoliselt kasutati peente kinnaste talle- ja meriinolammaste villa. 19. sajandi I poolel kasvatati Mulgimaal meriinolambaid. 20. sajandil sai alguse linnastumine ja ühes sellega ka linnakultuuri jõudmine maale. Hakkasid ilmuma erinevad kodu- ja naisteajakirjad, mis kutsusid üles olema moodsad, sisustama kodu teiste põhimõtete alusel kui seni ja andsid nõu ka moesuundades. Kinnaste kudumise oskus säilis, kuid lähtus pigem vajadusest kaitsta end külma vastu ja kuna ausse tõusis sport, siis hakati kuduma pikema randmega kindaid. Mustrid olid väikese mustrikorraga ja vardal oli 14-16 silmust. Selline suhtumine valitses kuni 21. sajandi teise kümnendini, mil peenemustriliste tihedate kinnaste kudumise teema tõusis taas päevakorda. Suur osa on selles meisterlikel kudujatel ning kõrg- ja kutsetasandi õppeasutustel.
Rahvarõiva käiste kurrutamine Eestis
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Raudsepp, Age; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia magister; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Rahvarõiva käiste kurrutamise tehnoloogia Eestis“ tutvustab käisepihtade kurrutamist, nii traditsioonilisi töövõtteid, kui tänapäevaseid võimalusi. Magistritöö eesmärk on käiste piha kurrutamise kui tänapäeval sisuliselt unustatud oskuse taas tutvustamine ja rahvarõivaste kandmise juures taas käibele toomine. Uurimistöö jaguneb kolmeks sisupeatükiks. Esimeses peatükis käsitletakse kurrutatud käiste uurimislugu ja metoodikat. Teises peatükis on uurimise all kurrutatud käiste leviala ja käiste kurrutamise algupärased töövõtted ja -vahendid. Kolmandas peatükis saavad üle vaadatud mõned tänapäevased töövõtted ja -vahendid käiste kurrutamiseks.
Kuidas valmistada Paistu ja Tarvastu naistekasukat: õppevideote loomine kasuka koolituse juurde
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Uus, Made; Parts, Priit-Kalev, juhendaja; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia magister; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistriprojekt „Kuidas valmistada Paistu ja Tarvastu naistekasukat. Õppevideote loomine kasuka koolituse juurde“ käsitleb Paistu ja Tarvastu kihelkondade etnograafilisi naistekasukaid eesmärgiga koostada õppevideote kogu Paistu ja Tarvastu naiste rahvarõivaste juurde sobiva autentse kasuka valmistamiseks. Uurimisaineseks on seitse sirge seljaosa ja puusadega naistekasukat, kaks naiste pikk-kuube ning neli fotot, mis sisaldavad kokku nelja etnograafilist naistekasukat. Magistritöö esimene peatükk annab ülevaate sirge seljaosa ja puusadega kasukatüübist, teine peatükk sisaldab Paistu ja Tarvastu naistekasukate kirjeldust ning võrdlust samade piirkondade pikk-kuubedega ning kolmandas peatükis peegeldatakse õppevideote koostamise protsesse.
Kuldnahk ja selle valmistamine : Huecki maja nahktapeedi fragmentide tehniline ja stilistiline analüüs
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Mets, Katry; Kallaste, Kadri, juhendaja; Konsa, Kurmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö “Kuldnahk ja selle valmistamine. Huecki maja nahktapeedi fragmentide tehniline ja stilistiline analüüs” tutvustab nahktapeetide ajalugu, kasutamist ja valmistusviise. Uurimistöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks ja neljaks peatükiks. Esimene peatükk avab varasemat uurimislugu ja kirjandust, tutvustab metoodikat ja kirjeldab nahktapeetidega seonduvat terminoloogiat. Teises peatükis on kaetud nahktapeetide ajalugu Euroopas ja Eesti muuseumikogudes leiduvatest kuldnaha tehnikas valmistatud esemete lugu. Kolmas peatükk avab nahktapeetide valmistamise toetudes kirjalikele allikatele ning autori praktikapõhisele osalusvaatlusele. Neljandas peatükis on analüüs Huecki maja (Tallinn, Lai 29) kuldnahast, milleks on tapeedifragmentide vaatlus, ristlõike mikrolihv ja dekoori võrdlev analüüs, et saada teada mustri päritolu.
Hiiumaa põrandakatted kui kohalike sotsiaalmajanduslike protsesside peegeldus
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Kuusk, Kadri; Põllo, Helgi, juhendaja; Matsin, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Hiiumaa põrandakatted kui kohalike sotsiaal-majanduslike protsesside peegeldus“ on uurimuslik töö, mis kaardistab Hiiumaa põrandakatete ajaloo viimase saja viiekümne aasta jooksul (1870-2022). Uurimuse eesmärk on anda ülevaade, millised kultuurilised, sotsiaalsed ja majanduslikud olud on mõjutanud põrandavaipade väljakujunemist ja valmistamist Hiiumaal. Kitsamalt on vaadeldud, millisel määral on ajastus domineeriv kohalik suurtööstus või -tootmine mõjutanud tööstusjääkide kasutamist Hiiumaal käsitöönduslike põrandakatete valmistamise juures. Uurimustöö aluseks on 62 Hiiumaa põrandakatete Eesti muuseumites ning autori poolt läbi viidud välitööd (2019-2023). Magistritöö on jaotatud kümneks sisupeatükiks, millest esimeses on vaadeldud, millised ajaloolis-poliitilised ja kultuurilised murdepunktid on võimendanud või vähendanud Hiiumaa põrandakatete variatiivsust. Järgnevad üheksa peatükki on pühendatud põrandakatetes kasutatud materjalidele – taimsed materjalid, kalev, lõng, karusnahk, võrgulina, kile, heinapallinöör, kalts ja suurtööstuste tekstiilijäägid. Kõiki peatükke toetavad fotodega lisad.
Kombineeritud pistetega tikitud pinnakirjad ja nende valmistamise töövõtted Järvamaa rahvarõivastel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Vingisaar, Kadi; Matsin, Ave, juhendaja; Nõu, Silja, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Kombineeritud pistetega tikitud pinnakirjad ja nende valmistamise töövõtted Järvamaa rahvarõivastel“ uurib Järvamaa rahvarõivaste tikandites kasutatud kombineeritud pistetega tikitud pinnakirjade valmistamise tehnikaid. Uurimuse aluseks on Eesti muuseumides leiduvad 64 tikanditega kaunistatud Järvamaa rahvarõivaeset, mille tikandites on kasutatud 64 erinevat pinnakirja töövõtet. Uurimistöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks ja kolmekssisupeatükiks. Esimeses peatükis antakse ülevaate Järvamaa rahvarõivaste tikanditest ja tikkimismaterjalidest. Teises peatükis käsitletakse põhjalikumalt uuritud pinnakirju. Seejuures luuakse pinnakirjade tüpoloogia ja analüüsitakse valimis olevate pinnakirjade erisusi. Kolmandas peatükis keskendutakse pinnakirjade valmistamise töövõtetele ning tööjuhendite koostamise metoodikale. Töö loov-praktilise osana on koostatud metoodilised õppematerjalid kombineeritud pistetega pinnakirjade valmistamiseks.
Kangakudumise õpetamine Eesti naiskäsitöökoolides 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses ning Euroopa mõjutused sellele
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Veelmaa, Marge; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Kangakudumise õpetamine Eesti naiskäsitöökoolides 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ning Euroopa mõjutused sellele“ keskendub naistele suunatud oskusteabe ja kutseoskuste leviku ajaloo uurimisele Eesti haridusloos läbi kangakudumise õpetamise. Töös on võetud vaatluse alla need koolid ja kursused, kus kangakudumise omandamine oli esile tõstetud ametioskuseks. Uurimistöös antakse ülevaade, kuidas toimus kangakudumise õpe Eestit kõige enam mõjutanud riikides Saksamaal, Rootsis ja Soomes, ning kuidas jõudsid uued teadmised Eestisse. Välja on toodud koolid ja kursused, mis olid Eestis kangakudumise õpetamisel esimesteks ning kõige olulisemateks mõjutajateks. Praktilise osana on kirjeldused kangakudumise mustrite märkimise viisidest vanades mustrivihikutes. Lisaks on WeavePoint arvutiprogrammiga tänapäevastatud kangastelgedel kootud tekstiilide rakendusskeemid vanadest kudumisvihikutest.
Tampsaviseinad ja nende ilmastikukindluse saavutamise problemaatika Eestis: krohvkatted
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Tominga, Malvo; Tammekivi, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Saviehituse kõrghetk Eestis oli 1920.–30. aastatel, kuid II Maailmasõda ja järgnenud võõrvõim katkestasid selle ehitusviisi kasutuse. Põllumajanduslike väiketootmiste suurmajanditesse koondamine jättis paljud hooned kasutuseta, mistõttu hoonestu amortiseerus. Täna, maale elama suundumise uuel lainel, võetakse ette üha enam savihoonete renoveerimisi, kuid puudu on kompetentsist. Magistritöö autor võttis ette tampsavihoonete ilmastikukindluse problemaatika kaardistamise, et lahti mõtestada krohvkatete võimalikkuse savist seintel. Selleks töötati läbi eestikeelne saviehituse õppekirjandus, mis peamiselt oli kirjutatud Eesti Vabariigi ajal. Kirjanduses keskenduti materjalile ja ehitustehnikatele, millest tingitult valmisid tampsavihooned, mida täna renoveeritakse. Eesmärk oli mõista toonase ehitusmeistri kompetentsi ja valikute tagamaid. Materjali hindamise metoodikaid võrreldi ka ingliskeelses kirjanduses levinud nn field test’ga. Samuti uuriti õppekirjanduses käsitletud krohvimetoodikaid ja tampsavihoonete ajalooliste krohvkatete hetkeolukorda. Töö viimases osas kirjeldab töö autor enda isiklike katsetusi tampsavihoonete fassaadikatete taastamisel, mille käigus eksperimenteeriti savikrohvi stabiliseerimisega ja lubikrohviga. Lõpus tehakse kogunenud informatsiooni põhjal järeldusi ning pakutakse välja mõtteid teema edasiseks arenguks.

Browse

Recent Submissions